õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Tänases Vikeri kolmest-kuueni saate tehno-nupus räägime Henrikuga kontoritarkvara asendamisest veebisoftiga. Lingid mainitud rakendustele leiab siit, lisakommentaare suunalt “kuidas need nüüd tapavad Office’i” aga siit.

lgp hr justmin Lang on otsustanud hakata tegelema reguleerimisega, vt EPL “[tundmatu sõna] ohjeldamine võib minna KAPO alluvusse“:

“Eestis on tõesti väga suureks probleemiks kujunenud anonüümne, neti kaudu kommenteerimine,” märkis Lang eile riigikogus. “Justiitsminister ja tema meeskond soovivad muuta nii karistusseadustikku, elektroonilise side seadust kui ka uurimisalluvust.”

Saatsin ministrile sellise kirja:

tere Rein,

Loen lehtedest, et ministeeriumil on plaanis hakata tegelema anonüümse netikommentaatorlusega muutes selleks sideseadust, uurimisalluvust jne.

Kuna igale otsusele võiks eelneda reguleeritava tundmaõppimine siis teen sulle sama ettepaneku mille mõni aeg tagasi Eesti Ekspressile: alustame konverentsiga kuhu kutsume esinejad, kellel on olemas kogemus sotsiaalse tarkvara loomisel ja erinevate suhtluskeskkondade haldamisel.

Sest kuniks näiteks Postimees pakub esilehel võimalust artiklit kommenteerida ilma seda (või teisi kommentaare) läbi lugemata on meil tegemist automaatse läbugeneraatoriga mida toidavad ajakirjanduslikult mahlakad pealkirjad. Kommenteerijad ei ole seda süsteemi teinud, selle on kavandanud ja progenud ikka Postimees ning ma väga soovitaksin mitte kaasa minna lehtede ja Delfi kampaaniaga “paneme välja diskleimeri mis ütleb, et meie ei vastuta, sest siis muutub meie vastutustundetu tegevus õilsaks ja isamaaliseks”.

Kui viitsid vaata palun Priit Hõbemägi ajaveebi, mille kommentaarid eksistentsi esimestel päevadel olid tõeliselt rajud… Aga Priit näitas, et ta loeb tagasisidet (ja et tagasiside talle loeb) ning tulemus muutus umbes nädalaga. Paar päeva tagasi kirjutas ta sellest, kuidas avaldab mõtteid enne ajaveebis ning kui leht tahab seda paberil avaldada siis “[…] töötan teksti paberlehe jaoks ümber. Kui selleks ajaks on blogisse kommentaare kogunenud, tutvun nendega hoolikalt. Kommentaatorite arvamused on lakmustest, mis näitab, kas loo idee on kandev, kas mõttekäik on selge, kas argumentatsioon on loogiline. Tihti juhib mõni kommentaator tähelepanu loogikavigadele või mingitele minu poolt tähelepanuta jäänud aspektidele.”

Muideks, 10. novembril toimub ega.ee korraldusel seminar netimeedia arengutest “Ajaveebid – kas ajaviide või aja märk?”. Vahest leiad aega läbi astuda või saata kedagi “oma meeskonnast” — rääkimata muidugi võimalusest, et nii mõnigi seal esineja vääriks kutsumist meeskonda kes Sinu poolt Riigikogus välja lubatud teemaga tegelema hakkab, sest neil on olemas reaalne kogemus keskkondadega mis genereerivad mõistlikku sisu.

-peeter

JS on nii lahke ja süveneb (erinevalt ajakirjanikust) MKM avaldatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumuste uuringusse. Võiks vaid lisada, et kahe Jüri poolt esile toodud arengupiiraja (maksukoormus 47% ning seadused ja bürokraatia 42%) kohta teatab uuring:

Viimase kolme aasta jooksul on antud probleemid saanud ettevõtete jaoks järjest suuremaks.

Ja et:

Otseselt tunnetab mõne seaduse või regulatsiooni pärssivat mõju oma tegevusele neljandik (27%) VKE-dest.

Muideks, 85% ettevõtetest hangib ettevõtlusalast informatsiooni internetist, samas “muu meedia” on sama pulga peal sõprade ja tuttavatega (vastavalt 60 ja 56%).

Steve Rubel selgitab oma meetodit conversation gap’i illustreerimisel. Väärt kõrvataha panna, sest ühel hetkel jõuame me otsimootoritega mänigmisest vestlusteni ning siis on umbes-täpselt selliseid tööriistu vaja kasutama hakata (sh peaksid neid kasutama ajakirjanikud, ajaveebinduse teemade äratabamine nädal hiljem on ikka suht leim).

Link ennekõike endale, et ei jääks lugemata — The Economist’i värkses numbris pikem teema patendid ja tehnoloogia. (via John Palfrey)