õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Amazon testib “mehhaanilist türklast”, kus sinul kui kasutajal on võimalik lahendada ülesandeid mida inimene teeb paremini kui masin ja tiba raha teenida. Minul hetkel miskipärast ei õnnestu see asi, aga panen lingi et oleks meeles hiljem uuesti proovida.

Läksin täna uuele tolmuimejale HEPA-filtrit ostma ja mõtlesin vana imeja ära anda. Kuna uus sai ostetud +/-sest mis asub keset kaubanduskeskust, samas teenindus kust peaks saama filtrit osta asub Euronicsi kõrval mis on autoga ligipäästav ja +/- müüja oli seletanud, et kõik kauplused on kohustatud elektroonikaromu vastu võtma ning ma ei pea isegi ostutshekki näitama (pealegi Euronics ning +/- omavahel miskis suhtes) … siis arvasin, et tegu on igati mugava logistilise lahendusega.

Aga võta näpust. Euronicsi müüja oli veendunud, et nad peavad kunagi tulevikus võtma tagasi nüüd ostetud elektroonikat kui mul on miski paber ette näidata, muidu pean ma vastuvõtmise eest maksma. Ja et +/- müüja kindlasti lihtsalt ei teadnud kuidas asi käib.

Õnneks on meil olemas wLex, kust leiab kenasti Jäätmeseaduse, minu juhtumit puudutab paragrahv 26 ja rida selle primme:

§26 (1) Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist.

§26 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja.

ja

§ 26². Elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

(1) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannavad tootjad, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid hetkel, mil nendest elektroonikaromud tekivad, ühiselt. Tootjad kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale vastavat liiki elektri- ja elektroonikaseadmete müügis.

(2) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muude kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude, mis on asendatud uute samalaadsete seadmetega või sama funktsiooni täitvate seadmetega, kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab tootja, kes on müünud seadmed, millega elektroonikaromuks muutunud seadmed asendatakse.

Ehk siis: nii ehk naa peaks kulud kandma tootja, mitte mina. Nüüd peaks veel üles leidma selle koha kus on kirjas, et ma võin oma kraami poodi tagastada. Meenub, et olen midagi sellist lehes näinud… kiire otsing, ja käes: Postimehes on augustis ilmunud artikkel Kaupmehed on asunud poes tehnikaromusid vastu võtma millest ilmneb, et ringlusega tegeleb MTÜ EES-ringlus, ning pood peaks mult seadme vastu võtma vaid siis kui ostan uue samaotstarbelise, muidu tuleb viia lähimasse kogumispunkti (mis on muideks avatud vaid kaks korda nädalas)… EES-Ringluse veebist leiab muideks ka kõik muud õigusaktid, poodi tagasi viimist näib reguleerivat Vabariigi Valitsuse määrus nr 376, mis ütleb:

§6 (1) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab turustaja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme.

Seega taandub küsimus sellele, kas Euronicsi kauplus on lähimale vastuvõtupunktile lähemal kui 10km või mitte. Kasutades Tallinna veebis Prügihundi-kaardirakendust ilmneb, et linnulennult on vahemaa ca 2,6 km. Samas: EES-Ringluse veebis olev EES-Ringlus_liikmete_kogumisvorgustik_150805.pdf tundub mitte arvestavat selle lähedusega, igastahes on seal kirjas nii minu külastatud +/- kui Euronics.

Kokkuvõttes andis +/- mulle oluliselt adekvaatsemat infot jättes (küllap soovist olla kliendisõbralik) välja vaid arutelu 10km raadiuse teemal. Euronics ajas aga suures osas pada mille tulemusena ma tunnikese oma aega netis seaduseid uurides veetsin, nad oleksid vähemalt võinud soovitada pühapäeval kogumispunkti minna kui potentsiaalsele kliendile positiivse mulje jätmine liiga kulukas marketingitrikk tundus.

Vot. Panin selle kirja lihtsalt selle pärast, et kui keegi peaks sama probleemi otsa komistama oleks vastus nipsti varnast võtta. Ja et poodnikel oleks lihtne müüjatele seletada kuidas kliente võita ;-) Tänan tähelepanu eest. Kas on küsimusi?

Sellest peaks saates rääkima ükspäe ja uurima meie passi-plaane: Fatal Flaw Weakens RFID Passports

See kuulub kasutajate loodud sisu teemasse, mis seoses “delfi-eelnõuga”eriti päevakorras, NYTimes: 57 percent of all teenagers between 12 and 17 who are active online – about 12 million – create digital content, from building Web pages to sharing original artwork, photos and stories to remixing content found elsewhere on the Web. Some 20 percent publish their own Web logs. (via scripting.com)

Täna on palju juttu “delfi eelnõust”, noppisin igast artiklist miski lõigu mis tundus mulle autori seisukohta kokku võtvat:

EPL Kaarel Tarand: Need neetud kommentaarid

Kuid riigikogu ja valitsuse liikmete või muude tähtsamate erakonnategelaste nimelisi kommentaare võrgus pole ma kohanud nende uudiste sabas, mis nende tegevuse kohta käivad. Miks? On raske uskuda, et näiteks mitte ükski 101-st riigikogu liikmest poleks kunagi ühtki kommentaari kirjutanud. Usinad lugejad on nad igatahes kindlasti, küllap mitmed ka kirjutavad, kuid anonüümselt. Ja see on vale, väga vale.

PM Valner Valme: Oht riigi kaitsevõimele

Näiteks on väärikas mitte laskuda riigi tasandil sõtta anonüümsete netikommentaatoritega, kas või juba sellepärast, et Eestis on palju põletavamaid probleeme.

Mõte netikritseldajaid kapo kontrolli all hoida vähendaks meie riigi kaitsevõimet, sest kui kaitsepolitsei rakendab oma energiat ja ressursse nii mõttetus kohas, siis jääb kindlasti mõni suurem õõnestustöö märkamata.

PM Mihhail Lotman: Vabadus ja väärikus

Kus on probleemi juriidiline analüüs? Mida tähendab nt «üldse vaenu õhutamine»? On see uus juriidiline mõiste? Millised on «üldse vaenu õhutamise» tehiolud? Mille alusel otsustab Rein Lang, et anonüümne kommenteerimine on kujunenud suureks probleemiks?

Argumentatsiooni puudumist asendab justiitsminister vassimisega. Riigikogus rääkis ta sotsiaalse vaenu õhutamisest, Postimehele vastates aga õigusest au, väärikuse ja hea nime kaitsele. Ei pea vist eriti pädev jurist olema mõistmaks, et need on sootuks erinevad asjad.

PM Tuuli Koch: Sõnamõrtsukad sõnatuks

Riigikogus üksteisele sõbralikult naeratavatest saadikutest saavad tööarvuti taha pääsedes šaakallikud kõrilõikajad, kelle keelepruuk annab silmad ette ka kõige labasemale vanglapätile.

Teema ka tänases Tarmu Tammerki juhitavas Argipäevas kell 14:05 (kordus 21:05, netis väljas RM kujul):

Argipäeva saade on sõnavabadusest, täpsemalt sõnavabadusest internetis. Kas planeeritavad muudatused Eesti seadustes kehtestavad internetis tsensuuri? Kas solvamised ja roppused internetis on jõudnud kriitilise piirini, et on vaja hakata seadusi karmistama. Stuudios on internetiportaali Delfi müügi- ja turundusjuht Allan Sombri, justiitsminister Rein Lang ja e-riigi akadeemia programmidirektor Liia Hänni.

Kuna Tarmu mult seda juba küsis siis olgu tõe huvides öeldud, et hr minister minu mõne-päeva-tagusele avalikule kirjale ka vastas (seejuures operatiivselt ja meie kirjavahetus oli üsna mitmekordne), aga tema soovil ma seda siin ei avalda. Lisaks veetsin eile poolteist tundi justminis ühe eriala-spetsi seltsis soovides saada aru eelnõu tagamaadest (ning aidata neil saada aru kriitika põhjustest).

Täiendet: Siia ritta võiks lisada ka päev hiljem PM ilmunud Andres Langemetsa Sõnad ja väljendid kohtupingis:

Kuidas suudab mingi advokaat või prokurör aduda kõnesituatsiooni, milles väljendit kasutati, mis miimika selle juurde käis, kas vehiti kätega, näidati ka mingeid muid märke? Ei suudagi.

Ta vaatab sõnaraamatut, leiab sealt märgendi vulg. või pej. (vulgaarne, pejoratiivne), küsib nõu ka keeleteadlastelt, aga keelesituatsiooni taastada ei suuda. Võit jääb sellele, kelle advokaat on sõnaosavam (ka juristide enda sõnaosavus on ju sageli vaid üks keelemäng).

itar-tass vahendab AP uudist: Estonia Bank, 2 Workers Accused in Scheme. Ja täpselt päev pärast pensionifondide vahetamise võimaluse lõppu, huvitav kas nende SEC kooskõlastas pressiteate meie SECiga? A võibolla peaks investeerima hoopis mõnda pikka aega tegutsenud ettevõttesse millel on probleeme?