õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Täna kella 10st 12ni toimub Eesti Ajakirjanike Liidu korraldusel seminar Eetika ja internet, esimene ettekanne Toomas Hendrik Ilveselt (Ajakirjanike infopilt. Maailm versus “konnatiik”) ning teine minult ja Marek Strandbergilt (ametlik pealkiri on “Internetikeskkond ja vastutus”, aga sellest on vahepeal saanud “Ajakirjanduse rollist ja funktsioonist mälu kujundajana”, teesid leiab Writeboardist, parool: mälu).

Üritus läheb salve ja saab ka reaalajas striimitud (kuulamiseks sobib näiteks Winamp):

• http://icecast.version6.net:8888/nettjaeetika.ogg
• Takkajärgi saab kuulata: salvestust MP3-kujul (sorry, helikvaliteet pole mõningatel raadiolevist sõltuvatel põhjustel eriti kiita, luban probleemi olemuse endale enne järgmist üritust põhjalikult selgeks teha)

Striimi kuulatavuse statistikat näeb (striimi toimimise ajal) siit.

Seminari juurde üks väga asjakohane link, Joi Ito ajaveebi külalistoimetab Thomas Crampton, tegeleb hetkel IHT revolutsioneerimisega.

Nii, eelmise nädala ajaveebi-seminari ehk “Ajaveebid – kas ajaviide või ajamärk” audio juppideks lõigatud ja rahvaliku suurusega MP3deks konverditud, saadaval http://akamai.kolhoos.ee/tehnokratt/podcast/bloginar2005 alt.

Pealkirjad viitavad sellele, et maailma on ikka täiesti ära pööramas — Šveitsi jõuluvanad ei tohi lapsi sülle võtta, Otepää raekoja tornist leiti surnud lätlane ja Poliitikute hinnangul on Prantsuse rahutuste üks põhjus polügaamia.

Aga tegelikult sundis mind kirjutama ennekõike see “poliitikute hinnang”. Ja eile miskilt telekanalilt silma jäänud dokkar, mille sisuks üleaisalöövaid abikaasasid jälitavad rent-a-cop’id ja kogu muu perekondlike väärtuste kaitse. bOingbOing viitab vastukaaluks New York Magazine loole The New Monogamy ja selle juurde käivale sõnastikule… ning ma ei saa jätta kordamata Xeni valitud tsitaati:

For much of human history, monogamy (or, at least, presumed monogamy) has been the default setting for long-term love. Hack the system, goes the theory, refuse to forsake all others, open the door even a crack—and the whole relationship will crash. Any dissenters have been pathologized as delusional idealists or worse. But now a new generation of couples is employing a kind of homeopathic hypothesis: that a tiny injection of adventure will ward off the urge to stray further—as long as it’s all on the table and up for discussion.

Mitu lugejakirja on palju?

Henrik Ilves küsis eile Sakala tarbeks kommentaare 3G teemale, lugu sai selline: 3G mobiilside levib esialgu Tallinnas. Mulle igastahes tulemus meeldib, minu vastusest nopitud tsitaadid on kontekstis jne, aitäh! Aga kuna Henrikule arvamust saates sai (eriti just reedese seminari kontekstis) rõhutatud mõtet, et allikate seisukohad võiksid alati olla ka täies mahus väljas … ütleme, et ajakirjaniku erapooletuse tõendina, siis olgu siin ka minu originaaltekst:

Arengud raadiotehnikas on viimastel aastatel olnud tormilised ning see on hea, sest meile meeldib üha enam kasutada seadmeid mis raadiosidet kasutavad ja ilma täiustuva tehnoloogiata saaks “eeter” peagi kuhjaga täis. Selles mõttes on 3G kiviaegse GSMi asendajana igati teretulnd ning sellest võidavad GSM-võrgu koormuse vähenemise läbi ka need, kes ise 3Gd ei kasuta. Umbes samuti, nagu me kõik võidame uutest keskkonnasäästlikumatest autodest — olen nuusutanud õhku Tallinna kesklinnas ja Ekaterinburgis, vahe on meeletu.

Aga teenustega… ma usun, et taskus oleval videopildil on tulevikku. Näiteks vaatan sageli USA Comedy Central’i “ärapanijat” The Daily Show with Jon Stewart, mille sealsed televaatajad on salvestanud ja tikutopsisuurusena netti riputanud (olgu öeldud, et ma vaatan alati kohusetundlikult ära ka saate vahel olevad reklaamid tundmaks ennast vähem-piraadina). Seda vaataks meelsasti nt bussis sõites video-iPod’i pealt. Aga ma kohe kindlasti ei sikutaks seda kohale läbi õhu, vaid kasutaksin pigem tarkvara mis mind huvitavad saated öösel arvutisse sikutab ja hommikul taskuviisorisse laeb. Miljonid kasutajad peavad sellist kasutust mugavaks ning efektiivseks ning ma ei näe sügavat vajadust pingutada kulukama lahenduse nimel.

Ma usun, et inimesed leiavad ühel päeval ka 3G jaoks rakenduse ning see saab olema erinev sellest, mida meile müüa üritatakse. Näiteks mina olen oma senise elu jooksul saatnud mobiililt-mobiilile ühe MMS-pildi ning mulle on kah saadetud täpselt üks pilt. Ja samas on KUKU ajakirjanikud saatnud suviti “nipernaadit tehes” veebi üle 2000 pildi (kasutades peamiselt mobiiltelefonis olevat e-postiklienti).

Kui minu jutust kõlab läbi kerge kibestumus siis selle pärast, et operaatorid võiksid oma marketingimusklit õiges suunas punnitades meie elu oluliselt kiiremini edasi ajada. Aga ei, millegipärast on jälle reklaamiloosungiks “trendikas isa ostab lapsega rääkimise asemel talle 3G telefoni”.

Vot. Ja ma panen selle loo siia üles, sest siis on mul meeles päeva jooksul kontrollida, kas Sakala loo juures on kommentaatoritel ka midagi olulist öelda mida võiks kõrva taha panna.

Ja veel selleks, et tasakaalustada eelmist negatiivsevõitu postitust — ei ole nii, et märkan ainult halba, peab harjutama ka head märkama :-) Nii, harjutust jätka: ühtlasi võiks ühe paljuviidatud ajaveebi-seminari-käsitluse kõrvale tuua ka Mari Sarve Ajaveebnikud versus ajakirjanikud mis pole vist üldse tähelepanu pälvinud.