õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Kuigi PT siin kommentaarides palus mul piirata tavameedia vigadele viitamist… ei saa siiski hobist lahti. Postimehes on laias laastus üsna mõistlik artikkel Virtuaalmaailmas tehtud samme on raske peita, autor Margus Mihkels on tõlkinud ja veidi laiemaks kirjutanud nädalataguse AP jupi mis soovitatab TORi jne (tõsi, jättes viitamata AP’le ning pidades seda CNNi omatoodanguks, nagu ühe tsitaadi juurest ilmneb)

AGA: “Näiteks peavad kõik suuremad otsingumootorid alles hoidma kuude, mõnikord isegi aastate kaupa andmeid selle kohta, mida inimesed otsinud on.” … minuteada ei pea, tõsi hoiavad omaenda töö tarbeks ning võimalust mööda võitlevad nende andmete väljanõudmise vastu. Originaalis kõlab see lõik muideks niimoodi:

All of the major search engines, which sometimes keep data for months or even years, acknowledge that they will hand over records when served with a court order, search warrant or subpoena, although Google Inc. earlier this year successfully fought to limit the scope of a Justice Department request.

SAMUTI: “Alles hiljuti kohustas Euroopa Liit isegi mobiilifirmasid säilitama kõikide kõnede salvestusi vähemalt paari kuu jooksul. Vajaliku tehnika pidid mobiilifirmad seejuures ise hankima.” … minuteada käib kogu tants siiski vaid kõnesid puudutava info talletamise ümber, sama kehtib interneti-teenusepakkujate kohta. Omaloominguline 5%-panus artikli mahtu osutub jamaks… (mitte et ma kõneandmete kohustuslikku talletamist heaks peaksin, aga nimelt sellised süvenematusest tingitud apsud on need, mis lubavad ametnikel sirgeselgslet ajakirjanikud ebakompetentideks kuulutada ning selgitada, et mitte midagi sellist tegelikkuses ei ole toimunud, ei toimu ega hakka ka kunagi toimuma)

Online-ajakirjanduse võlu peaks olema see, et Margus saab nüüd oma artiklis vead ära parandada (soovitavalt nii, et parandused näha jäävad), sest postimees.ee veebimootor aitab tal jälgida nii kommentaariumi kui mujal veebis tema kirjutatu kohta arvatavat.

[ see on lihtsalt jätkuks meie laupsele jutule Igor Rõtoviga: mida võiks online-ajakirjandus teha teisiti… peale selle, et uudised jõuavad huvilisteni kiiremini kui “järgmiseks päevaks” ]

Mida küll suitsetab Tarbija24 pealkirjanik? 3D holograafiline televisioon peatselt saabumas on pealkirjaks nupule, milles muuhulgas leidub lause “Täielikult 3D holograafiliste kujutiste kasutamine siiski veel on mägede taga, professor Onurali sõnade kohaselt kulub selleks veel kümmekomnd aastat[…]”. Palju parema pealkirja oleks võinud välja imeda sellele eelnevast lausest: “Uurijad on üle saamas niiöelda lower-end stereoseadmete seinisest merehaigeks tegevast pildist.”

Näiteks: “3D televisioon ei aja varsti enam oksele”. Alternatiivseid ideid?

Joel Spolsky oma tuntud headuses (testimas talle testimiseks saadetud tasuta telefoni). Sain just Henriku tarbeks valmis järgmise [digi] ekraaniviisori, kus ma 20 minuti vältel üritan taotleda lapsele IDkaarti. Õigupoolest on viisor vaatajate säästmiseks vaid 20 minutit, protsess ise võttis miski 2 tundi ja viisori salvestamine koos kõikide javaversioonide peale ja maha installimistega ning pangedega mida ma esimesel katsel ei olnud tabanud pea terve päeva minu elust.

Quinn Norton: I think someone should try to blow up a plane with a piece of ID, just to watch the TSA’s mind implode. via the usual suspect

Kuna äpardus kuubis on nüüd avalik, siis ma võin vist oma eila siseringile saadetud teksti avalikuks panna. Tõsi, kuna Henrik tabas esimese kolmekümne sekundiga ära ülemise freimi peal parem-klõpsata ja block öelda (ning seda teadmist ka minuga jagas) siis see adblockitud versioon mind enam niiväga närvi ei aja. Kas ma võin eeldada, et ÄP toimetus kasutab ise kah adblockplus’i oma toote vaatamiseks? (tuletan meelde õppetükki nr 2: eat your own dogfood).

Samal teemal: Teller, JK

Esimesed kommentaarid ap3.ee osas oleksid alljärgnevad. Suht kurjad ja lakoonilised, palun segada vee, viski või prozaciga kuni tarbimiskõlbuliku kontsentratsiooni saavutamiseni :-)

(te võite nüüd selgitada miks ma eksin ja ma siis vaatan, kas nende selgituste järel tundub asi n-ö pandavam)

• ekraani kolmandiku eraldamine püsireklaamile ja sisu eraldi freimimine põhjustab mulle füüsilist valu (umbes nagu sunnitaks töötama 50Hz monitoriga, lisataks psühhedeeliline taustapilt vms). mõju võimendavad artiklilaiused reklaamid teksti sees, st üsna kiiresti kaob orientatsioon.

• siin veebis ma kaua ei oleks, äärmisel juhul elaks üle kui keegi viitab või ma leian huvitava uudise RSSist… aga viidata on ju jube sitt, eksole, kui ekraani ülaservas on staatiline aadress? (RSS hetkel ei toimi, seega seda ei saa testida)

• see, et artikli avamisel on artikli all veel miljon artiklit ning mõnele neist klikkides jõuan esilehele on ju lihtsalt bug eks, di.se satun ikka vastava artikli peale?

tähendab et… mis on selle asja kontseptsioon?

kas te teete uut veebi proovides luua lugejatele olulist lisaväärtust saades vastu võimaluse nende tähelepanu hõivata ja reklaami müüa? või oli teil mõte paigutada veebi eriformaadilisi bännereid ning tekkis idee reklaamide vahele ka uudist ja muud panna, et reklaamivaatajatel oleks midagi teha kuniks animatsioon alla laeb?

kui see on lugemiseks, siis vaadake palun mis teeb http://www.washingtonpost.com näiteks. ja sealt leiab viiteid ka muudele edasistele arengutele — näiteks oleks e-eesti e-majanduse edendamiseks minu meelest väga oluline, et me õpetaksime ä-lugejat kasutama nn web20 (mis on vastik buzzword, tean, aga katsume sellesse loominguliselt suhtuda) lahendusi… või vähemalt ajaveebindust, delicious’i ja technorati’t (ärme lähe nii keeruliste asjadeni, nagu börsidata spreadsheets.google kujul, maksu- ja seminarikalender calendar.google abil, attention economy jne, muidu hakkavad nõrgema närviga Sierra-omanikud oma kahekorruselise kontorihoone aknast alla hüppama :-)