Digifotondusest

Henri Laupmaa oli Tehnokrati erikorrespondendiks Silverstone’is, kus HP demonstreeris oma uusimat digifotovarustust ja kõike selle juurde kuuluvat. Loe lähemalt seal nähtust www.fotonet.ee/silverstone. HP imaging site, kuhu saad üles panna oma fotod on http://www.cartogra.com

Digifototeemalisi linke veel:

Lisaks Henrile on meil seekord külas veel ka Britta Tamm — nimelt toimus nädalavahetusel BBSummer ’00. Pilte leiad mh http://red.ip.ee/janc/bbs/ (kah üks pool-digifotonduse liik: film arvutisse skannitud, sõbrad saavad pilte tellida). Brittast veel niipalju, et peamine projekt millega ta hetkel tegeleb pole aga sugugi mitte BBSummer vaid hoopis noorte nõustamine, vt (ja saa abi) www.puhver.ee

Postitatud rubriiki Arhiiv | Kommenteerimine suletud

Keskmine Kasutaja (KUKU 12.07.2000)

Pets oli kunagi Arvutimaailmale kirjutades Keskmine Kasutaja. Kuniks lugejad toimetusele selgeks tegid, et ei ole ta tühi nii keskmine midagi, mis rahva petmine see siin käib. Siis sai Petsist Paadunud Kasutaja.

Sedapuhku on meil külas Mari Kõlli ([email protected]) kes ennast kah just nimelt kasutajaks peab. Ega ta muidugi kah-mis-teab keskmine ei ole, muuhulgas on ta mitu-setu aastat toimetanud Äripäeva arvutirubriiki (ja seega ka Petsi) ning küllap sealt üht-teist ikka külge jääb. Aga Mari kirjutas meile nii:

<…> kui õnnestuks ka lõpuks midagi muuta. Mõtlemises muuta. Mulle tundub, et probleemid ei ole mitte tehnilistes lahendustes, vaid lihtsalt protsesside järjestamises, klienti suhtumises jms. Külastasin just nädala eest sõber Tiit Tammiste palvel Selveri drive-ini, et testida. Jäigi testimata, sest mult nõuti kaupsi kliendikaardi soetamist. lisaks rahale pidanuksin ma veel lepingu välja printima, siis sellega kaupsi minema, lepingu sõlmima jne. Seda selleks, et veenduda — äkki hakkangi drive-ini teenust kasutama. Jätsin ka korraldajatele teate ja palusin vastust, mis Sa arvad, et sain vastuse. Õige vastus: ei saanud! Mina telliks ausalt netist hea meelega, ma ei viitsi poes kolada, kui tean, mida mul vaja on! Kui saaks kõik turundajad tajuma protsesse ja nägema võimalusi, vot see oleks vinge!

Sama lugu on Eesti ettevõtete ITmajandusega. Minnakse ostma autole rehve, kui ei teata kas auto on Volvo veoauto või Subaru sõiduauto, kas sõidetakse suvel või talvel jne. Sõna strateegia ajab juhi muigama ja nii ta lähebki ja tellib sekretärile vana asemel uue vinge masina trükkimiseks ja natukese aja pärast raamatupidajale ka uue masina, et paremini Scalat koos Outlookiga jooksutada, mis siis, et raamatupidaja vana arvuti oleks suurepäraselt sobinud sekretärile jne edasi. Patsiga poiss ostab 3000 krooni eest printeridriverid ja juht on nõus jne., see pole enam küll strateegia küsimus. <…>

Aga loomulikult küsime me Tiit Tammistelt ([email protected]) ka temapoolset arvamust — sest eks iga asi paista seestpoolt veidi teisiti kui väljast.

Aga et on suvi võiks midagi lahedamat kah rääkida. Kasutajatel teisigi muresid… ja kiusatusi. Üks väga lahe lugemine teemal “kuhu asjad arenevad” on The Rapidly Changing Face of Computing mida kirjutab Jeffrey R. Harrow Compaq’ist (ja Jeff on seda kirjutanud juba ajast, kui ta veel Digitalis töötas). Sellenädalase annuse pealkirjaks on “More Things Tiny & Shiny, Than Big & Beige” ja jutuks nimelt kõiksugu kiusatused.

Kas kassisõbra arvuti peaks olema kassi kujuline? Miks on riietel nii väikesed taskud, et mobiilid ja Pilot’id sinna ära ei mahu (ja mida moeloojad asja heaks teevad)? Kuhu plaanib Sony arendada edasi oma MemoryStick-tehnoloogiat… Jeff’i juttu on lihtsalt lust lugeda ning lingid viivad edasi, kui tahad teemasse süveneda.

Tänase saate moraal: Tahad maailma asjadega kursis olla? Loe RCFoC’i!

Postitatud rubriiki Arhiiv | Kommenteerimine suletud

Öös on Sarvik: Puhkamine ja töö tegemine

Räägin täna puhkamisest ja töö tegemisest.

Mis on õieti vahe töö tegemisel ja puhkamisel?
Kas öine raadiokuulaja teeb seal raadio taga tööd või puhkab?
Miks riik tahab keelata töö tegemist?
Miks sama tegemise eest mõni maksab peale ja mõni võtab tasu?

Saatesse saab helistada (6307030) ja kirjutada ([email protected]).
Kes tahab saab ka Human Clicki abil stuudioga lobiseda.

Postitatud rubriiki Arhiiv | Kommenteerimine suletud

LocateGSM.COM

Kui sa tahad testida MPSi ehk mobiiltelefoni asukoha määramist, siis aadressil www.locategsm.com on hetkel väljas EMTi ja Regio testlehekülg. Kasutamine käib nii:

Saada oma mobiiltelefonilt teade numbrile 888 mille sisuks on sõna LOCATE, parool ja e-postiaadress või telefoninumber, kellele teatada sinu lokaliseerimisest.

Näiteks: LOCATE TIBU [email protected] (kukele teatatakse, parool on tibu) või LOCATE TIBU 25123456 (teade läheb SMSiga numbrile 25123456).

Seejärel võib minna lehele http://www.locategsm.com, sisestada numbri ja salasõna ning vaadata, kuskohas telefon sellel hetkel oli.

NB! Kuna tegemist on tasuta demoteenusega, siis ei ole päris 100% garanteeritud, et kaardiserver kogu aeg toimib. Kui käib, võite proovida vaadata näiteks kus oli Pets seda juttu kirjutades: number on 25133142 ja parooliks pets

Postitatud rubriiki Arhiiv | Kommenteerimine suletud

Endiselt mobiilne (MPS ja GIS) (KUKU 05.07.2000)

Paar varasemat saadet on läinud mobiiltelefonide kapsaaeda ja ega me sellega siis piirduda ei saa. Täna on meil seltsiks Raul Vahisalu EMTist ja traati pidi (jälle kord) Teet Jagomägi Regiost ja jutuks lähemalt MPS ehk mobiiltelefoni asukoha määramine: kuidas see käib, mis annab, mis veel teha saab.

Kui tahad ise MPSi testida, siis selleks leiad juhendi LocateGSM.COM leheküljelt.

Eriti pakub krattidele huvi muidugi see, mis asjaga veel teha annaks. Näiteks alljärgnev:

SMS-alkotester

idee (c) 1999, 2000 Peeter Marvet

(tuleb küll tunnistada, et saate ajal HumanClick-chatis väitis üks kuulaja, et tema teada on midagi sarnast Soomes juba ära tehtud — kas keegi oskab lähemalt viidata? -pets-)

Asi baseerub EMT INFO700 SMS-teenusel, st gsmkasutaja saab saata lühinumbrile teate millele server sobival viisil vastab. Näiteks võiks server arvet pidada kodaniku tarbitud napsude üle ja anda teada, millal teoreetiliselt oleks OK rooli istuda (on olemas üldised alkoholi-põletamise valemid).

Üldine kasutamisprotokoll oleks umbes selline:

* kodanik saab saata messi oma kaalu, soo ja vanusega (JOOJA 23A MEES 105KG). asi registreeritakse seotuna tel numbriga

* kodanik saab saata messi iga kord kui joob õlle, viina vms. kogus ja kangus registreeritakse (JOON OLU KANGE 2x)

* kodanik saab pärida oma eeldatavat vere alkoholisisaldust ja kaua peab veel ootama (JOON KAUAVEEL)

* kodanik või tänaval pöörduda politseiniku poole ja puhuda, saata tulemuse serverile tema metabolismi-kiiruse korrigeerimiseks (JOON FAKT 1.5)

* kui joodud alkoholikogus peaks olema verest lahtunud, saadab server sellekohase teate (kus rõhutatakse muidugi, et see on ainult oletuslik tulemus) (Joojale teadmiseks: alkoholi kogus veres peaks olema nüüd alla 0.2 promilli)

asja puhul on oluline lahendada süsteem viisil, mis tagaks süsteemi kasutajate andmete (telnr jne) konfidentsiaalsuse.

siia on võimalik lisada muidki asju:

* alkaseltseri reklaam jrgmn hommikul

* pärast kolmandat kannu pakutakse sinu lähikonnas olevate kõrtsude aadresse, kus on parasjagu happy hour käimas

* saad taksofirmast soodustust kui ise purjuspäi rooli istumise asemel tellid takso

* ja see kõik oleks rahvusvaheliselt kah pruugitav, seega täitsa nokia

Postitatud rubriiki Arhiiv | Kommenteerimine suletud