Tunnistan ausalt, et selle 03. märtsi saatejupi idee oli mul peas pikka aega… ja nagu tagasiside järgi võib otsustada, oleks pidanud asjale veidi tähtsama koha andma saates (tundub vist traditsiooniks saama, et saate teise poole teema tekitab rohkem tähelepanu kui saate alguse oma :-) Muideks: ELI palus vihjata, et neil on plaanis kevadel testida ka autopiloodiga lennukeid ja tegelikult oleks ühele programmeerijale tööd pakkuda.
Lisatud: vt ka MIT’s Acrobatic Helicopter (kes tahab fun’i lugegu selle Slashdot’i artikli alt seda kommentaari; kes on huvitatud open source autopiloodist mudelkopade jaoks, lugegu aga seda). Ja siit leiab loo ühtede austerlaste kohta, kes nimelt mudel-kopade pealt pildistamisega tegelevad.
Igal juhul: asja taga on selline seltskond nagu ELI kes siiani vahest kõige enam tuntud sõjaväe jaoks miinipilduja jms simulaatorite tegemisega. Kuna Tõnu Vaher on “põhitöö kõrvalt” mudellennu-fänn (mh üks vähestest mudelkopteri-pilootidest Eestis), siis katsetasid nad sellel suvel mõtet panna mudellennuki peale videokaamera koos 2,4GHz saatjaga. Tiiva all olev kaamera võiks välja näha näiteks nii:
Selle pildi peal tundub lennukiks olema õhutõrje-treeningutel kasutatav “lendav märklaud” mis lihtsalt sobivalt suure kandejõuga. Tõnu kasutatavate saatjate tegevusulatus on ca 8km, võttes arvesse lennu-ajaks poolt tundi ja kiiruseks 130km/h võib igaüks ise välja mõelda, mida sellega ette võiks võtta (meile on juba kirjutanud jää- ja rannajooneuurijad). Ja hind — mudellennuk vahest 10tuh, sinna peale muud kola… kokku kindlasti alla 50 tuhande.
Teadagi pole sellise lennumasina stardiks vaja teab mis stardirada: sobib kümmekond meetrit siledat maad, aga lennuki võib ka lihtsalt käest lendu visata. Kaadrid üleval ja all on muideks võetud enam-vähem samal ajal — nagu näha käib propeller ringi ja kohe kui buss möödas, võib minna.
Selle pildi peal on näha ka lennuki koordinaadid ning suund-kiirus-kõrgus (allpool ilu-pildid ilma datata). Pildid on võetud DV-salvestusest, suuruseks veerand PAL-kaadrit, heleduse-gammat on veidi Photoshopis korrigeeritud. Ja loomulikult saaks pildikvaliteeti paremaks, kui lennukisse panna veidi kallim kaamera…
4 Kommentaarid
Kogu see lugu on tõesti imestama panev, et Eestil on ehk varsti oma mehitamata luurelennuk nagu USA-l “Predator”. Ma loodan, et mõnes Tehnokrati saates tullakse selle teema juurde tagasi. Muide, Eestis on mitmeid lennunduse, mudellennunduse ja lennusimulaatorite fänne – me kohtume siin http://tally.future.ee/cgi-bin/yabb/YaBB.cgi
MEHITAMATA LUURELENNUK EESTI NOKIA? HAKKAKS TOOTMA JA MÜÜMA?
Siinkohal oleks vist kohane mainida, et Predator on siiski tiba teist klassi lennumasin kui see… Aga kuna me kunagi niikuinii ühtegi Predator’it ei osta siis tõesti — miks mitte aretada välja < 100tuh komplekt mis on täisportatiivne ja arvestaks seejuures vajadusega osa varustust lähimast külast laenata: kaasas peab olema kaameramoodul, raadiopult koos pildi vastuvõtjaga, mootor ja mõned servod; laenata tuleb üks moosiriiul mille külge kruvitakse mootor ja kaamera, lisaks ka veidike laastukatust aileronide jms tegemiseks, ja loomulikult telekas mille pealt pilti vaadata :-)
Aga tõsisemalt — rääkisime just Maarja Kruusmaaga sügisestest Robotexi-plaanidest ja kui jutt kandus kujundituvastuse peale siis tekkis selle lennuki jaoks üks päris lahe rakendus-mõte: nimelt Eesti Energia ja elektriliinide kontroll. Peaks olema üsna lihtne ehitada autopiloot, mis elektriliine jälitab metsa vahel ja olukorra kohta pilti koju saadab. Kui mõelda, et kõrgepingeliinidega jookseb vist koos ka mõningane data-maht siis ei peaks olema probleemi teha veidi suurema kütusevaruga lennuk mis põristaks mööda liini ja pumpaks pilti iga natu maa järel olevatesse tugijaamadesse.
Sellise tehnoloogia rakendamine nõuab muidugi veel üht-teist softiarendust (näiteks kuidas raporteerida kahurväele või kellele tahes mingi pildil nähtava objekti asukoht teades kaamera koordinaate GPS abil, lisaks objektiivi fookuskaugust ja veel paari asja… päris huvitav ülesanne muideks, eriti kui kaugusemõõtjat lennukile mitte panna — tõenäoliselt tuleks sama objekti vaadata paari erineva nurga alt)?
See on ikka üks väärt riist! Oleks endalgi selline. Selle arendamine peaks kindlasti jätkuma. Mõeldes tulevikule ja sellele, et me ju NATOsse läheme leiaks see seal kindlasti oma koha. Või mis te arvate?
Martin
aga kui luua nn kamingatse ründelennuk laadida lõhkeainet mis polegi nii keerulline ja näed otsepildis kelle – mille pihta pomm saata pole ju ka paha mõte
tegevusraadiuse võib sateliitside abil suurendada ja asi oleks tehtud
lugupidamisega
undionu tarbatust