[ lisan autoriõiguse-postitusele ühe jaanuarist saati avaldamata istunud nupu, teemaks terviklikkus poliit-blogide kontekstis… aga see võiks olla leitav laiemalt seega tänud kes viitsib siia linkida sõnaga terviklus või terviklikkus või integrity :-)]
Alustajatele ajaveebnikele tuleb sageli üllatuseks, et paljude veebijamade põhjuseks on integrity või õigupoolest selle puudumine. Keelevara annab Silvetist järgmise tulemuse (tnx, Linnar!):
Dave Winer seletab seda lahti nii:
it stops being a boat and becomes a sunken boat. If someone is living
on the boat, it becomes a houseboat. If its nature changes, so does the
name.
Like a boat, a human being has integrity if he or she is
what he or she appears to be. That’s why integrity commands us to
disclose conflicts, so that what we say, and who we appear to be, are
in synch. Change the appearance if necessary.
Peavoolu-meedia, -juhtimine, -poliitika ja -bürokraatia on keskkonnad, kus kunstliku (või paratamatu) infodefitsiidi abil on terviklikkus asendatud hierarhiaga. “Kui sinu minister teeks seda, siis minu minister võiks teha toda” jne, nagu see seal ‘Jah, härra peaminister’ maailmas käib.
Väljaspool peavoolu puudub meil aga hierarhia ja seega peame kasutama vana head kaitsemehhanismi ehk jälgima suhtluspartneri terviklikkust … ning nagu praktiline kogemus näitab pakub inimestele suurt lõbu terviklikkusega seotud mõistatuste lahendamine.
Mõistagi on tore, et erinevad kildkonnad on hakanud katsetama ajaveebi kui suhtlusvormi – aga kuna enamus sellest on mujal maailmas juba läbi proovitud siis võiks ju mingit õppust kah võtta. Näiteks selline asi nagu disclosure ehk huvide deklaratsioon, vt kasvõi John Palfrey oma.
Kas kellelegi tuleb üllatuseks, et K puudulik integrity on vastaleeris peamiseks müügiargumendiks?
5 Kommentaarid
Niisama, käin välja ühe mõttekese: nimelt, kui vaadelda neid “Moraalseid Õigusi”, siis, juhul kui ma asjast õieti aru olen saanud, on üks neist teose terviklikkuse tagamine. Aga samas, tarkvara korral oleks teose terviklikkuse tagamine väga tagurlik nähtus, sest siis ei saaks ju seal vigu parandada. :D
Unus mainida: kui ma müün oma kirjutatud tarkvara autoriõigused oma tööandjale, siis oleks ju suht mõeldamatu, et mu kolleegid või inimesed, kes tolles firmas pärast minu lahkumist edasi töötavad, minu kirjutatud koodi meelevaldselt muuta, kasutada, ei saa. Seega, teose terviklikkuse nõudmine tarkvara korral on ikka üpris räige nõue. Ma seadust nii hästi ei tunne, aga kas leidub seaduses auk, mille abil iga Eesti programmeerija saab kõigile oma endistele tööandjatele “käru keerata” nõudes, et nende kirjutatud koodi ei või keegi muuta?
Siin probleemi pole. Kõik õigused kuuluvad tööandjale, ehk palgatöölisel pole oma tööle/leiutisele/innovatsioonile mitte mingeid õigusi.
Huvitav, ning mille poolest siis tarkvara ja muu kunst, näiteks ilukirjandus, autoriõiguste kontekstis erineb?
aga ei erinegi. kui sa oled palgaline koopiakirjanik kuulub sinu toodetu firmale ja kõik on ilus. näiteks hetkel on USAs kirjutajad pead tõstmas ja tahavad (kui ma õieti mäletan siis seriaalide) neti-klippide eest eraldi pappi saada. peljates võimalikku võitu on tootjad ostnud kokku kõikvõimalikud saadaolevad käsikirjad.