veelkord lennujaamast

Nädala alguses jutuks olnud lennureisijate mahajätmise lugu ei maksaks veel maha matta, muuhulgas saatsin ma kirjad tll.aero ja consumer.ee inimestele ja sain ka kaks vastust.

Kõigepealt Tallinna Lennujaama vastusest:

Mis puudutab küsimust check-in laudade kohta siis kuna Tallinna Lennujaamas on 2 maapealse teenuse osutajat: Estonian Air ja Tallinna Lennujaam siis on pooled check-in lauad Estonian Airi käes ning pooled meil. Põhjus, miks Estonian Air ei kasuta meie laudu ning vastupidi on hoopis tehnilist laadi, ehk siis check-in süsteemid on erinevad. Hetkel otsime tehnilisi lahendusi, mis sobiks kõikidele lennufirmadele ning võimaldaks check-in laudade ristkasutamist.

Seega on olemas tehniline probleem mida kaks firmat pole suutnud omavahel õigeaegselt lahendada, lennujaam töötab kuuldavasti planeeritud võimsuse piiril ning … reisijad on süüdi? Tehnilise probleemi ainsaks lahenduseks on varem kohale tulemine?

Teisipäeval kirjutasin aga Tarbijakaitseametile, sest Postimehes ilmus Hindrek Riikoja lugu Oslo lennule hilinenud võivad jääda kahjutasuta mis algab nii:

Tarbijakaitseamet ei rutta pühapäeval Estonian Airi Oslo lennult maha jäänud inimestele kahjutasu välja mõistma, sest on selgusetu, kelle süül reisijad maha jäid.

[…]

«Kui lennujaamas on pikad järjekorrad, on loomulikult väga raske tõendada, mis kell keegi lennujaama jõudis,» ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa.

Kui juhtunus on siiski süüdi Estonian Airi liiga aeglane teenindus, on inimestel sõltuvalt ooteaja pikkusest õigus kuni mõne tuhande krooni suurusele hüvitisele.

Küsimus pole ju selles, kas Estonian Air teenindas konkreetsel juhul aeglaselt või mitte. Probleem on protsessi pikaajalises korraldamatuses, millest on meedias olnud varemgi juttu… kirjutasin nii:

Paluksin tähelepanu pöörata seigale, et antud puhul pole tegemist aeglase teenindusega (palju aega kulub n inimese teenindamiseks), vaid klienditeeninduse korraldamatusega. Kui lennujaama 1,4 mil/a planeeritud reisijate läbilaskest on sellel aastal plaanis ära kasutada 1,3 mil/a, töötavad pooled check-in lauad ja puudub toimiv lahendus reisijate prioritiseerimiseks — siis sellega kaasnebki jama!

Mulle tundub, et TKA jõuline sekkumine on vajalik, sest olles eile rääkinud Estonian Airi esindajaga väidavad nad, et Tallinna Lennujaam lihtsalt ei võimalda neil teeninduspinda laiendada hoides poolt check-in ressursist koormamata. Reisijate huvide kaitseks oleks oluline, et TKA endale sellise teeninduse probleemid ja võimalused selgeks teeks ning aitaks (a) kahel firmal ühise keele leida (b) leida maailmast näiteid selle kohta, kuidas toimub analoogsetel juhtudel rahvamasside haldus.

Tarbijakaitseamet otsustas sedapuhku rutata ja saatis mulle järgmise vastuse:

Vastuseks Teie pöördumisele teatame, et kahjuks olete Tarbijakaitseameti seisukohti valesti mõistnud. Pühapäeval Tallinna Lennujaamas toimunu hindab ka Tarbijakaitseamet ebapiisavalt korraldatud klienditeeninduseks.

Tarbijakaitseametile hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal oli tegemist reisijate lennureisist maha jätmisega vastu nende tahtmist ning sellisel juhul on reisijatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 261/2004 õigus hüvitisele.

Teie poolt viidatud lauses, mis ilmus Postimehe artiklis, ei olnud kajastatud ameti poolt edastatud seisukohta.

“Viidatud lause” all on siis mõeldud seda jutumärkideta lõiku Kristina Vaksmaa tsitaadi all. Uurisin Hindrek Riikojalt mis on tal seepeale enda kaitseks öelda ja ta oli veendunud, et pole midagi valesti kajastanud. Vot. Võiks veel lisada, et vastavalt määrusele 261/2004 on õigus nõuda hüvitust kui ollakse lennujaama jõudnud lennufirma poolt soovitatud ajal — kusagil pole juttu sellest, et 6 väravaga lennujaam ei tohiks nõuda kohalesaabumist 1,5-2 tundi enne lendu (tõsi, vaikimisi-ajaks loeb määrus 45 minutit, mis nähtavasti on siis enamuse maailma lennujaamade jaoks normaalne). Tundub, et TKA lahmib standardvastustega. Või mis teie arvate? Ja kas Estonian Air’i viimase aja piletitel on info selle kohta, et peab 1,5-2h varem kohal olema? (ma usun, et määruse mõttes reisijate teavitamise alla ei kuulu see, kui “lehes on kirjutatud”)