Hmm, teller on leidnud üles minu kunagise (11.nov.2000 !!!) loo pealkirjaga Serendipity kus kurdan, et bloge Eestis õieti polegi. Mõned ma siiski leidsin ja ilmneb, et märkimisväärne % neist on tänaseni elus. Cool. Tegelikult ma olen oma hiljutistes kommentaarides (et blogindus on suht äsja Eestisse tulnud) pidanud silmas üht kevadist sama-teemalist otsingut mis vist ei väärinud isegi kirja panemist, sest kui olukord 2002 algus on umbes sama mis olukord 2000 lõpp siis ma ütleksin “ei mingit arengut”.
Muideks, kas te teate mis asi on serendipity ja miks see ajakirjanduses oluline on? Kunagi … ’99 oli Tiigrituur ja kuna EPL oli meie meediasponsor siis käis meil iga päev mõni päris ajakirjanik külas ja ma kõigilt küsisin. Ükski ei teadnud, nagu ka viidatud ammusest loost lugeda:
Vastuseks oleks õige rääkida üks muinasjutt Serendipi saare printsidest, kes veetsid oma aega avastusretkedel. Erinevalt näiteks lõunanaba-ekspeditsioonidest, millel eesmärgiks kuhugi kindlasse kohta elusana kohale jõuda, olid need eesmärgita avastusretked. Eesmärk nimetati alles siis, kui tõepoolest midagi põnevat ette sattus. Serendipity on avastuste tegemine juhuse läbi: sa leidsid midagi, mida ei otsinud.
Mõne teooria kohaselt on kogu ajalehenduse ja laiemalt meedia alustalaks nimelt serendipity: kolmapäevasest lehest ootame me 80% harjumuspärast (valitsus astus ämbrisse, lennuk kukkus alla jne) ning 20% ootamatut (lihaskiududes korraldab energiavahetust keegi kreatiin), laupäevase puhul on suhe aga vastupidine.
Tuleks vist lisada, et maailma lapsed tunnnevad serendipity‘t pigem spunki nime all :-) Ja et mina sain selle sõna selgeks aasta ’98 Seybold Seminars New York’il, nähtavasti kusagil UPI James Adams’i keynote’i käigus oli sellest juttu (lindivahetuse kohal? ainus koht kus sõna leian on hiljem Q&A osas).