NYTimes kirjutab, et Long Beach’i nimeline linnake Kalifornias on otsustanud linnasüdame varustada traadita interentiga. Eesmärgiks ikka tähelepanu ja külastajate ligimeelitamine. Mõistagi on sarnaseid asumeid teisigi… loe edasi More Cities Set Up Wireless Networks ja ka kohalikest lehtedest.
Samal ajal Eestis: Sideamet saatis detsembri keskel laiali “informatsiooni küsimise” milles soovib wifi.ee veebilehel mainitud traadita interneti levialadena mainitud firmade-kohvikute käest infot selle kohta, kes täpselt nende territooriumil telekommunikatsiooniteenust osutab, sest “vastavalt telekommunikatsiooniseaduse […] §9 lg 1 peab andmesideteenuse (interneti teenuse) osutaja end registreerima Sideametis, seega palume Teil teatada, kes pakub [ … ] territooriumil traadita interneti ühendust”.
Kas see tähendab seda, et iga kohvikupidaja peab ennast registreerima telekommunikatsioonivõrgu operaatoriks? Ja kas ei peaks kohustust laiendama sellisel puhul ka traadiga kohtvõrkudele? Seda uurime kolmapses saates, kell 12:33.
Ahjah, saatsin 23.12.2002 Sideameti kirjale alla kirjutanud osakonnajuhatajale (Elle Klooster) ka sellise kirja:
Minuni on jõudnud kuuldused Sideameti soovist saada teada, kes on www.wifi.ee‘s viidatud traadita netiühenduste “andmesideteenuse osutajad”. Kuna ka minul on kodus ([ … ], Tallinn) kasutusel WiFi ja olen mäganud, et mõned möödasõitjad mu akna alla peatuvad, et e-posti lugeda või muul viisil internetti kasutada, siis nähtavasti peaks see küsimus ka mind puudutama. Või on asi piiratud ainult wifi.ee’s loetetud WiFi võrkudega?
Sellega seoses tahaksin saada vastust mõnele küsimustele:
(1) kas ootate vastuseid ka wifi.ee’s mainimata WiFi kasutajatelt, kes ei ole ligipääsu oma traadita kohtvõrgule piiranud?
(2) kas teie huvi käib ainult traadita LAN’i kohta või peaksid küsimustele vastama ka asutused, mille külastajatel on lubatud kasutada kohalikke tava-võrgupesasid (st 10/100 ethernet)?
(3) milleks Sideamet kogutud informatsiooni kasutada plaanib ja kuidas sündis idee sellise informatsiooni küsimiseks?
Kuna täna st 06.01.2003 hommikuks ei olnud vastust tulnud, siis asusin asja telefoni teel uurima. Nagu arvata oligi, polnud kirjale allakirjutanu kuidagi kirja sisuga seotud (Elle Klooster on Raadiolubade büroo juhataja, tegelikult pidanuks teemaga tegelema Tegevus- ja kasutuslubade büroo, mille peaspetsilist Liisi Moks on kirja ka tegelikult koostanud), kuid teadis et minu küsimustega tegeletakse ja 02. jaanuaril olla sellest lausa koosolekul räägitud.
Mõlemad bürood kuuluvad Lubade osakonna alla, mille juhatajaks on Mati Vihul. Tõenäoliselt on tema ka see, kes meile saatesse tuleb… Kuigi see ei ole jälle päris kindel, sest täna õhtul helistati mulle Sideameti avalikest suhetest ja küsiti, et mida täpselt me tahame WiFi’st rääkida. Ja kui ma ütlesin, et “infoküsimisest” ja tolle taustadest, siis nad lubasid mu küsimused ja infoküsimise uuesti läbi lugeda… nähtavasti olin ma jälle kord oma kolm küsimust väga segaselt esitanud.
Uuri tausta kah: telekommunikatsiooniseadus (vt §9 lg 1), riigilõivuseadus (vt §189).
Muideks, kes leiab telekommunikatsiooniseadusest paragrahvi mille kohaselt “peab andmesideteenuse (interneti teenuse) osutaja end registreerima”, andku mulle kah teada, auhinnaks …. näiteks üks Microsoft WinXP kruus. Minu arusaamise kohaselt on interneti teenust mainitud vaid kui “universaalteenuse” osa ning andmeside mainitakse seoses numeratsiooniga (Põlva IP aadressid ei pea vastama Põlva telefoninumbritele). Duhh.
11 Kommentaarid
Üks asi on firmad ehk füüsilised isikud, kes ühendust om äri edendamiseks jagavad (WiFi.ee rõhub just sellisele arengule), aga kuidas see puudutab “community networks”/naabrivõrgud/… ehk füüsilistest isikutest netijagajaid/”netipakkujad”?
ei tea midagi — WiFi.ee jaoks on ka naabrivõrgud väga oluline teema niipalju kui olen Veljoga rääkinud, ainult et neid pole mõtet ükshaaval veebis reklaamida, naabrid teevad niisama laupäe õhta sauna ja tutvustavad teineteisele uuemaid tehnoloogiaid :-)
ja Sideameti seisukoht tundus olema umbes selline, et kui oma tarbeks siis pole teenus ja kui näiteks klientidele, siis on. ehk et kui naabrivõrk toimib 12 paraadnaga x 16 korruselise elamu ühistu siseselt siis pole teenus, ja kohe kui kaks naabrit eramajades jagavad siis on.
http://seadus.ibs.ee/aktid/rk.s.20000209.11.20000319.html
Kui kõik kasutajad saavad võrdsetel alustel võrguteenusele ligi (“Telekommunikatsiooniteenus käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui see on võrdsetel alustel kättesaadav kõigile kasutajatele.”), siis on see üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus (par2 lg2).
(par3 lg2) “Telekommunikatsioonivõrk käesoleva seaduse tähenduses on üldkasutatav, kui seda kasutatakse osaliselt või täielikult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.” – segaseks jääb “osaliselt või täielikult”, aga ise loen siit välja: “et telekommunikatsioonivõrk ei oleks üldkasutatav, ei tohi telekommunikatsiooniteenus võrdsetel alustel olla saadaval üheski selle telekommunikatsioonivõrgu osas”.
Kasutaja on olemas ainult juhul kui telekommunikatsioonivõrk on üldkasutatav ning alles sel juhul on vaja lepinguid (par2 lg3).
Par9 esitab registreerimisnõude ainult üldkasutavate telekommunikatsioonivõrkudega tegelejatele ehk seega on oluline leida vastus küsimusele, mis on need “võrdsed alused” ning juhul kui “võrdsete aluste” tingimus ei ole täidetud, ei ole vaja midagi registreerida, tegevusluba taodelda, lepinguid teha ning ka kuhugi teatada, et sul miskit “nurgas” töötab.
Kui sa WiFi purgi karjuma paned routeri/switchi kuhugi vooluvõrku ühendad on see juba telekommunikatsiooniteenuse osutamine, sõltumata kas keegi sinu pakutavaid teenuseid kasutab või mitte (par2, lg4).
Par 11 lg1 annab igale tegelasele õiguse opereerida telekommunikatsioonivõrku.
“Kõrtsmikud” peavad samuti mõtlema välja diskrimineerivad tingimused per kõrtsiklient, et ei oleks “võrdseid aluseid” ning ei ole neil häda midagi.
Firma sisevõrke ei ole vaja registreerida, sest firma ei saa endale teenust osutada, kuigi, Telekommunikatsiooniseaduse par2 lg1 järgi, telekommunikatsiooniteenus kui selline on olemas, aga muud seadused välistavad endale teenuse osutamise.
Sama kehtib ka füüsilise isiku “koduvõrguga”, sest selgi juhul osutub “teenusepakkuja” enda teenuse tarbijaks.
(Seega, et ühistu siseselt ei ole seda reg jms vaja on täitsa õige.)
“naabrivõrgud” jms ei ole ka koheselt üldkasutatavad võrgud (va naabreid peab olema rohkem kui üks, sest ainult ühe kasutaja korral on kindlasti “võrdsete aluste” tingimus täidetud, sest teisi võrreldavaid ju ei ole või siiski mitte kui öelda, et järgmise “liituja” tingimuseks on näiteks 500m fiibri maasse kaevamine?).
Kas panin täitsa puusse või mis asjast arvate?
(Ei ole jurist ega ole seda ala ka õppimas.)
PS: Telekommunikatsioonivõrk on ka rekursiivselt defineeritud ning mis see siis tegelikult on jääb ka uduseks…
> Firma sisevõrke ei ole vaja registreerida, sest
> firma ei saa endale teenust osutada
Pole ka jurist. Aga aru ei saa.
Üldkasutatav asi ju kunagi pole, ainult kindlas piirkonnas, “klubi liikmetele”, kindlas ruumiosas ja seadmetega. Üldkasutatavuse/enda kasutamise piirid võivad olla ähmased.
“Firma” pole termin. Jur. ja füüsilised isikud – kool, kolledz, mittetulundus ühingud, kasvõi perekonnad – võivad osutada teenust enda liikmetele. S.t klient võib samastuda jur.isikuga (firmaga).
Minuteada juriidiline isik ei saa endale teenust pakkuda (sh ka “firma” töötajad esindavad firmat), sest kuidas sa seda raamatupidamises kajastaksid? See on nö endale müümine ja see kohe kindlasti ei ole seaduslik. Sama peaks kehtima ka perekonnaga, sest perekonna suhteid ei määra lepingud perekonnaliikmete vahel.
Üldkasutavus on seaduses defineeritud “võrdsetel alustel kättesaadavusega” mitte geograafilise/ruumilise piiratusega, samas selline piiratus võiks olla ka üks neist “võrdsete aluste” kõrvaldajaks.
> endale müümine ja see kohe kindlasti ei ole seaduslik
jur. isikud pakuvad endale teenuseid küll. Just mittetulundusühingute spetsiifika – et teeme koos enda jaoks. MTÜ on juriidiline isik. (Ning suurte ettevõtete osakondade ja persoonide vahel pakutakse teenuseid ka ja arveldadakse, igati mõistlik ja lubatav.)
Tundub nii et probleemist saab üle kui muuta üldine teenus “klubiliseks” sisekasutuse mitte-teenuseks? Astud wifi klubi liikmeks, kolledzisse, raamatukogu lugejaks (ja maksad või ei maksa liikmemaksu). Siis pole teenusega pole tegemist, sest klubi (OÜ, aktsiaselts) enda liikmetele teenuseid ei saa osutada? S.t. teenus pole enam üldine, sest klubil on reeglid.
Ilmselt määrab mõistlikkus (ehk kohtunik?), mis hetkest alates on asi “üldine”. Muidu – seadus vist ikkagi püüab eristada üld” ja mitte-üld. Vt §36 pole sõna “üld” (kas asutustes on arhiveerimine ja varukoopiad võimalikud?)
Ise pakuks “võrdsete aluste” määratluseks tahtluse (vabandused kui see mõiste ei ole õige selles kontekstis) ehk kui teenusepakkuja kuulutab avalikult, et minult saab toru ehk telekommunikatsiooniteenust, siis on tegemist “võrdsete alustega”, aga kui keski tuleb sulle ligi ning küsib (personaalselt), et kas toru oleks võimalik saada, siis ei ole tegemist “võrdsete alustega”.
Ivo ja Kalju firma sisevõrgud on vaa siiski registreerida, sest jutt käib mitte ainult üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajatest vaid kõigist kes telekommunikatsioonivõrke opereerivad (eeldusel, et nende võrgud on seotud üldkasutatava võrguga).
Tõesti, ongi registreerida vaja, mis sellest, et sa teenuseid endateada teistele ei osuta (endale teenust osutada ei saa sa nagunii).
Internetist isoleeritud sisevõrgu omanik ei pea end registreerima, sest sinu kommunikatsioonivõrku ei seo miski mõne teise telekommunikatsioonivõrguga, seega ei ole sa operaator kuna sinu võrgul pole sidumispunkte.
(Par3 lg1): “Telekommunikatsioonivõrk on ülekandesüsteem koos selle juurde kuuluvate lülitusseadmete ning muude abisüsteemide ja -rajatistega, mis võimaldab telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel elektriliste või elektromagnetiliste signaalide edastamist kaabli kaudu, raadio-, optiliste või muude vahenditega.”
(Par9 lg19): “Sidumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu punkt, mille kaudu toimub sidumine ning tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja osutatavate telekommunikatsiooniteenuste koostalitusvõime.”
Muudel juhtudel oled sa vähemasti operaator ning pead end registreerima.
(Par9 lg1): “Üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või sellega või teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku opereerida sooviv või üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust osutada sooviv isik peab oma otsusest alustada nimetatud tegevust kirjalikult teatama Sideametile.”
(Par3 lg20): “Telekommunikatsioonivõrgu opereerimine on telekommunikatsioonivõrgu loomise, arendamise või kasutamise korraldamine.”
(Par3 lg21): “Telekommunikatsioonivõrgu operaator on isik, kes tegeleb telekommunikatsioonivõrgu opereerimisega.”
Ainult tarbija, kel on ühendus üldise telekommunikatsioonivõrguga, ei pea registreeruma kuniks ta ei riputa “toru” külge oma võrku/ei tekita võimalust võrgu tekkeks, vaid on ainult ühe terminalseadmega selle üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga seotud, sest tal pole telekommunikatsioonivõrku nig seega pole ta ka operaator.
…registreeruma peab muidugi enne “purkide” käivitamist ehk tõesti on olemasolevate telekommunikatsioonivõrkudega jama lahti.
Ikkagi, kuidas sa ühe juriidilise isiku piires tehtud tehinguid raamatupidamisse paned?
Ehk need erinevad osakonnad peavad olema eraldi juriidilised isikud või kui on tegemist firma/jur isiku töötajatega, siis on nad mingites suhetes selle jur isikuga hoopiski füüsilised isikud (N: palga maksmisel).
Pakun, et “firmasisest”/”perekonnasisest” telekommunikatsioonivõrku polegi üldse olemas ning registreerimise alla käivat telekommunikatsioonivõrgu opereerimist ei saagi toimuda!
(Par3lg19): “Sidumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu punkt, mille kaudu toimub sidumine ning tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja osutatavate telekommunikatsiooniteenuste koostalitusvõime.”
Sõltumata sidumise mõistest ei ole sidumispunkti olemas, sest isik (ükspuha kas juriidiline või füüsiline) ei saa endale teenuseid osutada.
(Par3lg1): “Telekommunikatsioonivõrk on ülekandesüsteem koos selle juurde kuuluvate lülitusseadmete ning muude abisüsteemide ja -rajatistega, mis võimaldab telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel elektriliste või elektromagnetiliste signaalide edastamist kaabli kaudu, raadio-, optiliste või muude vahenditega.”
Antud definitsiooni järgi, juhul kui sidumispunkti pole olemas, pole olemas ka telekommunikatsioonivõrku.
(Par3lg20): “Telekommunikatsioonivõrgu opereerimine on telekommunikatsioonivõrgu loomise, arendamise või kasutamise korraldamine.”
Kuna pole olemas telekommunikatsioonivõrku, pole ka selle telekommunikatsioonivõrgu opereerimist.
(Par9lg1): “Üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku või sellega või teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku opereerida sooviv või üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust osutada sooviv isik peab oma otsusest alustada nimetatud tegevust kirjalikult teatama Sideametile.”
Kui puudub soov “üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks” ehk soovi enda “toru” kellegi teise isikuga jagamiseks, siis pole olemas üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrku ning seega ei ole alust midagi Sideametis registreerida.
WiFi.ee Leviala kaardil olevad WiFi ühenduse pakkujad peavad end registreerima, sest nad osutavad üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid oma klientidele või neile hullem – “tegelastele tänavalt”. Selline teenuste osutamine on suisa illegaalne, sest pole sõlmitud kasutajatega lepinguid!
Praegusel juhul ei saa sellest probleemist muud moodi üle kui nad registreerivad end Sideametis ja identifitseerivad kõik oma võrku külastavad “kliendid” ning vastavalt ka sõlmivad vastava lepingu nende kasutajatega.
Kahjuks nö vabakasutus WiFi.ee mõttes kaob ning levialasid jääb kohe kindlasti vähemaks, aga juhul kui WiFi.ee Leviala kaardil olevate levialade taga olevad isikud ning kõik võimalikud kasutajad, moodustavad klubi/MTÜ/…, siis on tegemist ühe isikuga.
Kuna isik endale teenuseid pakkuda/osutada/vastu võtta ei saa, siis elu läheks edasi nagu seni on seda tehtud.