ülesanne määramata arvu pottseppadega

Eile jäi EPLis ette uudisnupp Muusikat kuulanud mehaanikuid ootab kohtutee.

Minul on sellega seoses teile järgmine ülesanne: nimelt laob pottsepp Priit parasjagu minu saunamajas ahju ja tõenäoliselt kuulab ka kaasa võetud raadiot (sest muidu oleks tal seal igav nokitseda).

Autoriõiguse seadus ütleb sellise tegevuse kohta nii:

(2) Teose üldsusele suunamiseks loetakse muu hulgas:
1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas,
mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid
väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, sõltumata sellest,
kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte;

Pottsepp on lahe vana, aga mitte just lähim tutvusring. Minu saun on koht mis pole küll üldsusele avatud, aga kus hetkel viibib määramata arv raadiot kuulavaid pottseppi (ja ma tahaks loota, et nad ikka teost ka tajuvad, aga nagu näha pole see oluline).

Ja siit siis 200 000 naela küsimus: kes peab maksma tasud autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele? Ja kas olukord muutuks, kui ma läheksin ahju edenemist vaatama ja pottsepa kliendina kah raadiot kuulaksin? Aga kui pottsepp kutsuks appi õpipoisi? Ja kui see õpipoiss oleks tegelikult tema pereliige?

Postitatud rubriiki Arhiiv. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

7 Kommentaarid

  1. Sirje
    Lisatud 9. okt. 2007 kell 18:46 | Püsiviide

    ega selle seadusega eriti keegi rahul pole. jaagup kreem ka mingi nädal tagasi rääkis, et täitsa mõttetu seadus. aint et ma ei kujuta ette milline see seadus ühes kapitalistlikus riigis olema peaks. ENSVs oli lihtne – riik maksis kogu aeg igasugu autoritele palka ja kogu kunst kuulus rahvale, nüüd on hoopis keerulisem ja riik loominguinimesi niisama ka üleval pidada ei taha.

    • Peeter Marvet
      Lisatud 9. okt. 2007 kell 22:10 | Püsiviide

      No alustame kasvõi sellest, et 1992 oli AutÕS algne kuju ikka oluliselt mõistlikum (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=32232).

      Näiteks postituses viidatud jupp nägi välja nii:

      (4) Teose avalikuks esitamiseks, üldsusele näitamiseks või üldsusele ülekandmiseks loetakse:

      1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, kuid kus viibib oluline arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda;

      2) teose ülekandmist üldsusele mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost
      tegelikult tajus või mitte.

      Ma olen tõesti nõus, et teataval puhul võib minu kodus toimuv olla võrreldav avaliku üritusega – kui seal viibib OLULINE hulk kontvõõraid. Ja see teine jupp räägib ringhäälingust, ehk et raadio või tele puhul on oluline vabalt (st krüptimata kujul) eetrisse saatmise fakt.

      Laiemalt aga peaks nii kapitalistlikus kui igas muus riigis seadused leidma tasakaalu indiviidi ja ühiskonna huvide vahel.

    • Sten
      Lisatud 10. okt. 2007 kell 20:00 | Püsiviide

      Siin UKs on üks väike probleem, nimelt neegrilapsed kuulavad alalõpmata bussisõidul mobiilide väljuhäälditest muusikat, mõnel agaramal on isegi suur raadio kaasas. Buss on kohe kindlasti koht kus on oluline hulk närvilisi kaassõitjaid kes pole ei pere ega lähimast tutvusringist. See oleks koht kuskohas peaks seda totakat seadust kasutama, mitte Marveti saunas või kellegi töökojas :P

    • Peeter Marvet
      Lisatud 11. okt. 2007 kell 11:10 | Püsiviide

      Sageli on eraettevõtlus seadusest efektiivsem, nt mina kasutan aktsiaseltsis Shure valmistatud E4C kõrvafööne (http://www.shure.com/PersonalAudio/Products/Earphones/ESeries/us_pa_E4c_content) ning ei lase ennast neegrilastest või mitukümmend meetrit pikas heatset-trükimasinast üldsegi segada.

    • Duhh
      Lisatud 12. okt. 2007 kell 19:13 | Püsiviide

      Kaugelt näha, et Autoriõiguse seadus on tehtud sogases vees kala püüdmiseks.
      Korralikus seaduses määratletakse kõigepealt olulisemad terminid, mida seaduses kasutatakse. Vt. kasvõi Elektroonilise side seadus, kus on §2 all kolm lehekülge mõisteid. AÕS-s ei ole määratletud “lähimat tutvusringkonda”, seega peaks olema kodaniku vaba valik, keda oma lähituttavateks nimetada.
      Võib-olla Suurbritannia vastavas aktis on need määratlused olemas.

    • Peeter Marvet
      Lisatud 13. okt. 2007 kell 14:13 | Püsiviide

      Noh nende ElSS terminitega oli ikka kah veel pärast teist lugemist päris palju segadust. Aga vähemalt on nüüd nii, et “elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises” ning kodanikele kohvi ja konjaki pakkumine (mille ajal saab ka wifis abil netis surfata) ei ole elektroonilise side teenus.

      Ning see AutÕSi lause on muideks tekkinud nimelt terminoloogia ühtlustamise käigus, kui ports tegevusi otsustati kuulutada “teose üldsusele suunamiseks”…

    • Cougar
      Lisatud 14. okt. 2007 kell 14:07 | Püsiviide

      Ma kutsuks üldse üles loobuma igasugusest (tasulisest) taustamürast. Kuulake parem podcaste! :-)

      Muide, mul pensionärist naaber ka suvel rohib väljas ja transistor üürgab peenra ääres. Kunagi kuskil Antslas või Võrus sai mingi pood ju isegi trahvi kuna letil mängis raadio. Ei tea kas peaks ka politsei kutsuma seadusrikkumist vormistama või varjan kuritegu edasi? ;-)