Iga korralik propagandaõpik algab soovitusega leida võimalus seostada vastaspoole seisukoht võimalikult negatiivse brändinguga ning kasutada mitte rohkem kui kolme argumenti – millest vähemalt osad on isiklikku laadi ja võimalikult emotsionaalsed. Nii saab kogukonna kenasti vahtu peksma (meenuvad plakatid Saue piiril: “Ütle ei Tshernobõlile!“) ning tegelik point jääb tagaplaanile (isegi kui selleks on midagi nii olulist nagu kodukohas toimuva inimestega läbiarutamine). Barikaadidele tõusmine on parim vahend sisulist diskussiooni vältida.
Mulle meeldinuks Elver kampa saada – sest suur hulk küberkaitsega seotut vajaks sisulist kriitikat mitte lihtsalt meedias ilmunu kallal meedias igisemist – aga kuna ma ei pidanud kohaseks põhjendada miks talle oleks asjasse süvenemine kasulikum publitsistlikku profiidi lõikamisest … siis mis parata.
Aga tagasi teemasse, ehk mida MINA mõtlen küberkaitseliidu all ja kuhu suunda mulle meeldiks seda ideed nügida.
Ma tooks välja kolm osapoolt:
- need kes teavad mis toimus, aga peavad oma süsteeme paremini kaitstuks kui nad sellest täpsemalt ei räägi
- otsustajad kes teavad, et midagi toimus ning nõuavad sellise korralageduse vastu rangete meetmete tarvituselevõttu
- kõik ülejäänud, jagunevad omakorda otsustajate pooldajateks ja … ütleme, et skeptikuteks
Mina ise olen sellises huvitavas olukorras, et ma kipun üsna karmilt kritiseerima otsustajate tegevust, pean oluliseks osa teadjatel oleva info kättesaadavaks tegemist veidi laiemale seltskonnale (võimaldamaks argumenteeritud otsustamist ja kriitikat) ja samas istun ka kritiseeritavatega sama laua taga. Kui võtad igiseda, siis ole valmis seda tegema ka näost näkku ning oma lahenduste eest seisma.
Sellest lähtuvalt näen küberkaitseliidus pigem sotsiaalset võrgustikku või suhtlusplatvormi, mis lubaks skeptikutel julgelt käia välja analüüsid mille kohaselt mingit erilist rünnakut nagu polnudki ja seepeale huviga jälgida mida kostab vastuseks näiteks Jaan Priisalu. Või siis uurida mida Eneken Tikk arvab kehtivast seadusandlusest, rahvusvahelistest tavadest ning vajadusest midagi muuta (tema ja Ants Nõmperi kohe-kohe ilmuva infoõiguse õpiku peaks muideks kuulutama IT-seltskonna kohustuslikuks kirjanduseks)… Ja siis on meil SIVAK, mis ei ole mitte vilkuvate tuledega küberlahingu operatsioonidekeskus vaid üsna tavaline teadus & õpetus ning selle juures inimesed, kes minu ammuse kogemuse kohaselt suudavad mistahes teema korraga arusaadavaks ja huvitavaks rääkida.
Sellise diskussiooni loomiseks võib kaaluda mitut võimalust. Ma saan aru, et Elveri ettekujutuses võiks keegi anda ITneegritele piisavalt pappi ning siis tuleks argumenteeritud kriitikat ja dispuuti mis mühiseb. Aga mulle meeldiks kui laiemal seltskonnal oleks otsesem ligipääs inimestele, kes reaalselt valdavad infot.
Ma ei taha, et mina või keegi teine oleks infomonopol – usaldaks vahelduseks inimeste võimet ise oma peaga mõelda, sest propaganda-paranoia pole põrmugi parem kui iseterroriseeruv riik. Akadeemik Ülo Jaaksoo välja käidud vabatahtlik küberkaitseliit tundub olema ka teisele osapoolele vastuvõetav mängupartner, miska kasutaks ma juhust ja pruugiks seda infokanalina.
16 Kommentaarid
“Sellest lähtuvalt näen küberkaitseliidus pigem sotsiaalset võrgustikku või suhtlusplatvormi, mis lubaks skeptikutel julgelt käia välja analüüsid mille kohaselt mingit erilist rünnakut nagu polnudki ja seepeale huviga jälgida mida kostab vastuseks näiteks Jaan Priisalu. ”
Küünikuna tekib mul sellest lausest paar mõtet:
* Miks peab sellise sotsiaalse võrgustiku nimi olema küberkaitseliit või e-kaitseliit?
* Kas tegu pole hoopis damage control’ga ehk värba kõik sõnakamad kriitikud organisatsiooni. Seejärel on võimalik inimest veenda infot mitte avaldama ja/või valmistuda varakult ette vastulöögiks. * Küberkaitseliit kaitseb riiki oma kodanike eest? ;)
“Ma saan aru, et Elveri ettekujutuses võiks keegi anda ITneegritele piisavalt pappi ning siis tuleks argumenteeritud kriitikat ja dispuuti mis mühiseb. Aga mulle meeldiks kui laiemal seltskonnal oleks otsesem ligipääs inimestele, kes reaalselt valdavad infot.”
Noh siin olen ma ka tunduvalt skeptilisem. Ei usu mõlemasse varianti. Argumenteeritud kriitikad ja dispuuti ei tuleks nagu mühiseb ja nö inside-infoga manipuleerimine pole ka teab mis keeruline. :)
(Janeki kommi oli 2x, killisin neist ühe)
Noh minu üleskutsed rohkem infot jagada on pärit oluliselt varasemast ajast kui mistahes kaitseliidu-mõtted…
Aga me võime sellele asja ka Krsitofer Kolumbuse nimeliseks sotsiaalseks võrguks ristida, kui see sulle kuidagi paremini sobib. Või siis rääkida “sellest asjast” :-)
Pets, vaata, see mis seni on minu poolt tulnud ongi sisuline diskussioon. Kahjuks pole see sinule soovitavas suunas kulgend. Kui ma e-kaitseliidu projektist esimest korda kuulsin — ja see pakuti välja ainult sildina, ilma mingi sisulise pooleta, mõtlesin ma hoolega, et mis kurat see olla võiks ja võtsin seisukoha, et vabatahtlik itimees ei saaks välise küberründe olukorras mitte mingil viisil IT infrastruktuuri kaitses Eesti riiki aidata ilma tohutuid turva- ja muid probleeme tekitamata. (Kui ta just ründe tõrjumise käigus oma igapäevaste tööülesannete täitmisega ei tegele. Aga siis kaotaks e-kaitseliit mõtte.)
Sinuga suheldes selgus, et eesmärgiks ei ole luua vabatahtlike itimeeste armee, vaid hoopis rahuaja infosõja propagandasõdurite armee, vastuseks Nashi sarnasele funktsioonile — kodanikumeedia on tänapäeval popp ja noortepärane. Inimene tänavalt osaleks otseselt valitsuse müüdiloomes. Idee teiseks pooleks oleks sinu ja valitud seltskonna, kuhu ka mind kutsusid, võimule lähemale liigutamine. Mis pole tegelikult halb mõte; isegi väga hea mõte. Aga viis kuidas seda teha — “venemaa valitsus korraldas küberrünnakud” müüdi peal sisse ratsutades — on ülimalt ohtlik viis. See võtaks teie grupilt ära igasugused argumendid jätkuva Langipoliitika läbisurumise vastu. Kui Vene valitsuse küberrünnakute müüti ettekäändena kasutades surutakse läbi kodanike vabadusi, õigusi ja privaatsust piiravaid seadusi, siis teie ei saaks selle vastu võidelda — teie kasutasite võimule lähemale pääsemiseks täpselt sama müüti. Projekti nimevalik otseselt viitab seosele. Minu soov on sellist olukorda vältida.
On hämmastav, et sa ei ole vastanud minu sisulisele kriitikale, vaid tembeldad mind lihtsalt propaganda stampvõtete kasutajaks. Ja väide oli, muide, et puuduvad tõendid, mis seoks Venemaa valitsust kevadiste küberrünnakutega. Mitte, et ründeid pole olnud. Tõendite puudumise kohta olen ma üritanud saada kommentaare nii ajakirjanikuna kui ka kodanikuna, nii ametlike teabenõuetega kui ka lihtsalt asjaga seotud poliitikutele e-kirju kirjutades, aga seni on tulemuseks olnud kõrvulukustav vaikus.
USAs ja mujal on annetustest äraelavad meediat ja poliitikat jälgivad grupid, mis toodavad sisulist analüüsi “tavainimese tasemel”. IT-Neegri kommentaarides, kui kurtsid säärase grupi puudumise üle, soovitasin sul säärane grupp asutada ja lõpetada Karl Marxi kombel töölisklassi revolutsiooni ootamine. Inimesed ei tõuse ise üles ja ei hakka valitsuse tööd analüüsima kui neil puudub selleks mõistlik ajend näiteks palga näol. Ja kui sul tõesti pole kedagi teist säärasesse organisatsiooni tööle võtta, siis IT-Neegrid on teoorias saadaval — IT-Neegri blogi oli mingis mõttes katse säärane organisatsioon asutada, aga me ei suutnud tekitada piisavalt ajendeid endile asja käigus hoidmiseks.
Kui sa tahad saada inimestelt sisulist kriitikat idee kohta, siis pane kirja — lühidalt, selgelt ja punkthaaval — mis oleks e-kaitseliitlase tööülesanded. Seni olen põhiliselt kuulnud vaid e-kaitseliitlase kui valitsuse infosõduri rollist ja sa saad ise ka aru, et mööda netti ringi jooksvad “oma arvamusega kodanikku” teesklevad vabatahtlikud valitsuse infosõdurid rikuvad eestlaste maine.
Sa räägid, et ei taha, et keegi oleks infomonopol. Mismoodi aitaks e-kaitseliit probleemi leevendada? Arvad, et e-kaitseliitu tilkuvat infot ei filtreeritaks? Et oleks võimalus seal kõike olemasolevat infot arutada ja seda väljapoole levitada? Infomonopol jääb alati infoallikate kätte ja kui infoallikas räägiks sulle kõigest ilma PR-inimesega kooskõlastamata, siis ta jääks oma tööst ilma. E-kaitseliit ei leevenda infomonopoli probleemi.
Põhjus miks küberkaitseliit on kõigile osapooltele vastuvõetav partner on lihtne. Riigi mätta otsast vaadates aitab see elus hoida ja süvendada müüti, et Venemaa valitsus korraldas meie vastu küberründe ja meie nüüd kaitseme endid. Sinu mätta otsast annab see sulle parema ligipääsu poliitikutele. Mul pole midagi selle vastu, et riik raiskab raha järjekordse mõttetu ürituse peale — mida see projekt kindlasti on — aga mul on üht koma teist selle vastu kui e-kaitseliidu projekt rikub eestlaste mainet, annab Vene propagandale mahlase kondi ning võtab Eesti IT-arvamusliidritelt ära võimaluse kritiseerida kodanike vabadusi, õigusi ja privaatsust piiravaid seadusi. (Noh, see viimane on eeldusel, et tegu pole silmakirjalike inimestega.)
Ja kui idee eesmärgiks on luua asjast huvitatute sotsiaalvõrk, siis kuradi pärast, asuta üks lihtne meililist ja on eesmärk saavutatud.
2x kriitika!
Peeter: “Aga me võime sellele asja ka Krsitofer Kolumbuse nimeliseks sotsiaalseks võrguks ristida, kui see sulle kuidagi paremini sobib.”
Üldiselt peaks organisatsiooni/liikumise nime järgi olema aimatav, millega too tegeleb. Käisid isegi “informaatikanõukogu” koosolemisel. Kas selle nimeks sobiks samahästi näiteks “Põllumajanduspoliitikanõukogu”? Vahetame Majandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi nimed ära? e-kaitseliiduga seostub sõjaväeline Kaitseliit.
Elver: “Kui ma e-kaitseliidu projektist esimest korda kuulsin — ja see pakuti välja ainult sildina, ilma mingi sisulise pooleta, mõtlesin ma hoolega, et mis kurat see olla võiks ja võtsin seisukoha, et vabatahtlik itimees ei saaks välise küberründe olukorras mitte mingil viisil IT infrastruktuuri kaitses Eesti riiki aidata ilma tohutuid turva- ja muid probleeme tekitamata.”
Tegelikult saab teoorias küll. Kui nö e-kaitseliidu eesmärgiks on näiteks ümbruskonna (kortermaja, küla) arvutite turvalisuse tagamine. Et noh, viirusetõrje ja uuendused oleks korras. Kuid ka see tekitab uusi turvariske (spyware, pangaparoolid jne) ja sobivate inimeste leidmine võib osutuda ka keeruliseks. Nii palju kui mina tean, siis ega üks IT-oskustega inimene viitsi pidevalt oma vabast ajast ülemise või alumise naabri arvutit iga nädal viirustest puhtaks rookida. Viskab üle.
Elver: “IT-Neegri kommentaarides, kui kurtsid säärase grupi puudumise üle, soovitasin sul säärane grupp asutada ja lõpetada Karl Marxi kombel töölisklassi revolutsiooni ootamine. Inimesed ei tõuse ise üles ja ei hakka valitsuse tööd analüüsima kui neil puudub selleks mõistlik ajend näiteks palga näol. Ja kui sul tõesti pole kedagi teist säärasesse organisatsiooni tööle võtta, siis IT-Neegrid on teoorias saadaval — IT-Neegri blogi oli mingis mõttes katse säärane organisatsioon asutada, aga me ei suutnud tekitada piisavalt ajendeid endile asja käigus hoidmiseks.”
Kas sama jutt ei sobi ka kirjutaja kohta? ;) IT-Neegri põhiprobleemiks on uute värskete ideede puudumine (mõned ideed olid liiga ajamahukad ka).
Elver: “… aga mul on üht koma teist selle vastu kui e-kaitseliidu projekt rikub eestlaste mainet, annab Vene propagandale mahlase kondi ning võtab Eesti IT-arvamusliidritelt ära võimaluse kritiseerida kodanike vabadusi, õigusi ja privaatsust piiravaid seadusi.”
VF ei pea midagi tegema. Otserünnak Elveri poolt pakutud stsenaariumi puhul ei tundu reaalne kuid meil pole praktiliselt mingisugust kontrolli ülejäänud Lääne meedia üle. Okei, kohalikul tasemel saame kriitika kontrolli alla kuid sarnase kriitikaga tulevad mõne aja pärast välja ka Lääne mõtlejad. Inglise keeles. Ja tulevaste artiklite autorid oskavad ka Google otsingumootorit kasutada.
Elver – see, et sina mõtlesid ja ei leidnud küberkaitseliidule rakendust ei pruugi alati võrduda sellega, et eesmärki ei saagi olla…
Pets, palun lõpeta need minu pihta suunatud ründed ja vasta sisulisele kriitikale.
(Ma ei sekku praegu vaidlusse, vaid lisan kaks omapoolset mõtet)
Esiteks: Mul on tunne, et analoogses situatsioonis saab seda propagandaosa teha ka n.ö. ise organiseerudes. Paljud mu tuttavad kammisid aprilli lõpus mööda võrku ja levitasid kommentaaridesse vabatahtlikul alusel Eesti mõttes objektiivset infot.
Teiseks: Rahva/IT-neegrite harimine arvutiturvalisuse elementaarsete/mitteelementaarsete rünnete osas on kasulik mitte ainult riigi turvalisuse, vaid ka inimeste endi pangaparoolide ja andmete säilimise/mittevarastamise huvides.
Elveri probleemiks on seni selles vaidluses olnud, et ta on asja sisu arutamise asemel blogijate ja kaaskommenteerijate au ja väärikuse kallale läinud. Sedapuhku näis et ikka asja juurde jääb. Tänud selle eest.
E-Kaitseliidu nimelist kodanikuühendust on vaja kas või sellepärast asutada, et seda keegi teine ei asutaks. Selle nimega saab nimelt nii head kui halba öelda, vastavalt sõnavabadusele. Mina näeks parem, et E-Kaitaeliidu nimel kõneleksid head kodanikud nagu Peeter Marvet pigem kui keegi keda siin enam ei nimeta.
Teen ettepaneku moodustada Eesti Kommunistlik Partei enne kui keegi teine selle hea nime ära krabab ja väärt nime alt miskit kurja ütleb! Larko, tuled esimeheks? :D
Au ja väärikuse kallale pole keegi läinud. Lihtsalt osutasin faktile, et info, mis tuleb Venemaa valitsuselt ja mida Nashi levitab on Nashi liikmete arvates tõene. Sinu soov propagandasõdurina ennast Nashist eristada selle läbi, et ainult tõest ja adekvaatset infot levitad on lühinägelik — nemad levitavad ka enda arvates tõest ja adekvaatset infot. Sa täidaksid sama rolli mis Nashi liikmed, ainult veidike lääne pool asuva riigi teenistuses.
Mul pole midagi selle vastu, et Peeter Marvet meie valitsuse IT-poliitikas suur ja tähtis kuju on, aga ma ei taha, et ta läheks sinna infosõja armeed looma ning Venemaa valitsuse korraldatud küberrünnakute müüti edasi ehitama. Selline asi on pikas perspektiivis meile kahjulik.
Isegi kaasolev kommentaar läheb jämedalt mu au ja väärikuse kallale, kuigi kiohtu poole sellepärast pöörduda ei viitsi. Sa teed seda laadi kommidega eeskätt ise endale kahju. Inimisesed nimelt ei kipu isegi Su häid argumente tõsiselt võtma.
Sorri, aga “e-kaitseliit on väärt nimi, seega peaks asja ära tegema” ei ole kuskilt otsast tõsiseltvõetav argument.
Samuti ei ole valjuhäälne solvumine tõsiseltvõetav argument ega sisuline diskussioon.
Kas saaks palun sisulisi kommentaare siia? Pets, oled üldse avatud diskussioonile või piisas sulle sellest kui said oma blogipostituse pealkirjas minu nime määrida?
Endistes ida-euroopa riikides on huvitav mõttekäik justkui kodanikeühendused või sotsiaalne võrgustik oleks asi, mida saab lihtsalt ülevalt poolt alla tekitada. Kunagi tegime samamoodi Ühiskondliku Leppe, mis oli kaugel normaalselt töötavast sotsiaalsest võrgustikust ja tegutses vaid ideega, et nii saab ka raha raisata.
Riigi poolt initseeritud ja ka makstud asi on siiski vaid riigi struktuuri osa, mitte ühiskondlik liikumine. Täpselt samamoodi nagu sotsiaalse kapitali teoreetikud ei loe ka kaitseliitu sotsiaalse kapitali osaks, mis siis et mehed seal hea meelega koos käivad ja püssi lasevad.
Seega tuleks siiski kasutada õiget sõnastust – kas tegemist on valitsuse riigihankega või millegagi, mis teenib inimeste huve valitsusest sõltumatult. Kui inimesed käivad vabatahtlikult ja levitavad infot, mida valitsus levitada palub,no ma ka ei tea, miks nad seda teevad. Nad ju tegelikult võiks nn. “info” levitamise eest ka raha küsida. Kuigi jah, seda tegevust võib kodanikealgatuseks lugeda. Kuigi aprillis nimetati meil kodanikeliikumiseks ka seda, kui inimsed end abipolitseinikeks registreerisid. Seda kodanikeliikumiseks saab tõesti vaid ekstotalitaarse riigi kodanik.
Sirje, said väga hästi asjale pihta. Ehkki ma pole kaugeltki iga kord Sinuga samal arvamusel, on mu kohustus kaitsta Su õigust oma arvamust avaldada. Selleks me e-Kaitseliitu vajamegi.
Ehh, ma sarnanen ikka üha rohkem old curmudgeon Dave Winer’iga, ma loodan et ka fännklubi on sama püsiv kui temal :-)
Kõigele vaatamata kavatsen ma säilitada oma tava toetada ideid mis mulle ühel või teisel põhjusel meeldivad. Eks ajalugu näitab kas see on abiks või kahjuks.
Nimetades oma oponente propagandistideks ja eirates diskussiooni; minnes edasi asjadega vaid sellepärast, et tunne on hea ja omamata vettpidavat ratsionaalset põhjendust… Ma arvan, et Dave Winer’ist on asi kaugel ja jõuame vaikselt juba George W. Bush’i probleemideni.
Mul on teemaväline kommentaar, aga mul tekkis neid kommentaare siin lugedes
väike äratundmisrõõm. Nagu mu praeguses töökohas: inimesed tahavad, et X(antud juhul
graafiline kasutajaliides) oleks parem. Enamik näeb toda GUI-d vaid oma väikese nurga alt, omamata
ka iseenda jaoks päris selget ülevaadet, mida nad soovivad. Samas, kohati ei üritatagi mõista,
kuidas kõik erinevad asjad kokku käivad, sest nii suur ülevaade “ei ole enam piisavalt fokuseeritud
neile olulisele” ning siis lõpuks keegi lihtsalt võtab ja teeb midagi ära ja see enam-vähem
kõlbab ja seda tehtut hakatakse hoolsalt kollektiivselt parandama-täiendama. :D