Vahel on huvitav (või kasulik) vaadata veidi väljapoole oma igapäevast suhtlusringi ja siis vajab lahendust küsimus: millest uute tuttavatega rääkida?
Kui rääkida lihtsalt asjadest mis sinule olulised võib juhtuda, et teist poolt need ei huvita. Samas teise poole lemmikteema võib kiiresti kontrolli alt väljuda ja sellepärast tuleks üritada leida kuldne kesktee: jättes endale mulje, et suhtled teisi puudutaval teemal, kehtestad ennast uues keskkonnas monoloogiga mis selgitab kõigile kuidas asjalood tegelikult on. Lõppude lõpuks on ju ajaveebinduse esimene reegel säilitada integrity ehk paista välja sellisena, nagu sa oled.
- tunnista kohe alguses, et see katse suhelda oli nõunike algatus ja sa ei saanud päris täpselt aru, mida selle all mõeldi (kui midagi untsu läheb siis nõunikel, mitte sinul);
- kuivõrd on olemas võimalus, et keegi üritab sind seejärel suhtlemisel aidata, kuuluta kõik kohalolijad kinnimakstud zombideks;
- aga ära unusta seejuures oma kaupa reklaamida (ka kinnimakstud zombid võivad areneda hästimaksvateks klientideks);
- mõned võivad muidugi väita, et zombiks kuulutamine tekitab teises osapooles trotsi – osalt tõsi, aga pööra mäng oma kasuks mõne salamärgiga mis annab mitte-zombidele selgelt teada: ma olen oma poiss, ärge kartke (ajaveebinduses mõjub nii näiteks linkimine vikipeediale).
Kas on täiendusi?