Tagasihoidlik ettevõtmine on tekitanud rahvahulkades vähemalt leiget huvi ja osades ka küsimusi – ennekõike suunal kapitalismus vs AdBlock+, aga ka sisulisemaid.
Näiteks meeldib mulle väga enamus Jüri Kaljundi postitusest eilse sissekande all. Ainult selle lõppjäreldusega ei ole ma päris nõus:
Vahel tasub protestida ka selleks, et tekitada sulle huvipakkuval teemal diskussiooni. Mul on ideid ja ma tahaks neid kellegagi konkreetsemaks vaielda. Ja ma tahaks, et vaidlejad käiksid oma seisukohtade tõestuseks midagi välja: kogemusi, numbreid, seatud eesmärke ja nende saavutamist jne. Ma kohe ei saanud jätta üht teist Jüri lõiku tsiteerimata kui Äripäev mult kommentaari küsis:
100% vilkuvaid bännereid vältida. Samas on täna väga väga raske mingeid
muid reklaamiviise müüa, olgu see siis kas tekstireklaam või mõni
erilahendus.
Mina väidan, et üheks mittemüümise põhjuseks on ostjate suutmatus sellise reklaami toimet hinnata. Jahloomulikult on neid, kes oskavad hinnata ja hindavad, aga neid on liiga vähe tagamaks tekstireklaami või laiemalt kontekstitundliku reklaami piisavat läbimüüki. Igaüks võib kokku lugeda mitme reklaamiandja materjal näiteks AP3s pöörleb ning võrrelda seda siis Eestis registreeritud äriühingute arvuga (või kasvõi kuulutus-saitidega nagu Soov, Auto24 ja miks ka mitte CVonline).
Väidan, et bänneriturg on väheste turg, samas need “muud reklaamiviisid” aitaksid luua palju-paljule turu.
Muud kanalid samal teemal (minu seisukohti leiab ka vastavates kommentaarisabades, ei hakka nimme ümber kopeerima siia):
- ÄP: Lätlased protesteerivad suure bänneri vastu
- ÄP: Marvet: netireklaami tuleb mõistlikumalt suunata
- ÄP: Tehnokratt Marvet kutsub eestlasi protestima aripaev.ee bänneri vastu
- EPL: Marvet piketeerib üha suureneva reklaami vastu
Ja igaks juhuks ka huvide lahtiseletus tagamaks terviklikkust (kuigi mul endal on käsilolevat ettevõtmist suht raske paigutada muusse lahtrisse kui “järjekordne mõttetu katse maailma parandada”): tegemist on teemaga, mida olen tasapisi torkinud vähemalt aasta erinevates seltskondades (siinkohal nt Postimehe kulul). Jah ma arvan, et mul on selles vallas mõningat kompetentsi mida võiks raha või muude väärtuste vastu vahetada. Jah, ma olen e-turundusega tegeleva Altex’i pisiosanik ja järgmise umbes poole aasta jooksul kavatsen pühendada neile ka pisiosa oma tööajast. Jah ma olen suur kliendi-evangelismi pooldaja ja mulle kohutavalt meeldib Kathy Sierra creating passionate users lähenemine. Jah, mul on kevadel plaanis lisaks kirjastuse-trüki-reklaami tehnilistele koolitustele tekitada ka üht-teist suunal vikid-ajaveebid-technorati-jne.
12 Kommentaarid
Tegelikult ei ju huvita ühtegi webiteenust (v.a. edevad blogijad) kui palju tal on lugejaid, asjana iseenesest. Neid huvitab kuidas maksimeerida enda kasum. Äripäev on katsetanud aastaid kontendi müümist kasutatele (minimaalse banneriga), ilmselt polnud see piisavalt tulus (elik see ei meeldinud/sobinud just meile, lugejatele), et nüüd mindi üle puhtale reklaamimüügi mudelile. See oli ju meie, tarbijate valik. Ma olen kindel et kui Pets ja co oleks piisavalt aktiivselt ÄP online sisu ostnud poleks siin mingeid bannereid. Aga te koonerdasite ja nüüd saite mis tahtsite :) Kapitalismis on klientidel alati kaks normaalset hääletusvõimalust: jalgadega (kui ei meeldi ära loe) ja rahaga (kui meeldib, maksa). Tänavale plakatitega minek on rohkem avalike teenuste puhul teemaks, kus neid normaalseid hääletusvõimalusi pole.
Ütleme nii, et ma olen sattunud suhtlema ka klientidega ning neile tuleb alternatiivsete võimaluste (sh oma veebis toimuva analüüsimise) olemasolu sageli üllatusena.
Ja selleks, et klientidele jalgu tekitada, on vaja mingisugust informatsiooni levitamise moodust (ja jätame kõrvale võimaluse selleks suur bänner osta). Pikett on muidugi mõnevõrra tobe ettevõtmine, aga kuna mind keegi turunduskonverentsile rääkima ei kutsu ning lihtsalt arvamus “kuulge vanad, neid meediaagentuure pole vahele vaja, juhinduge parem analytics.google.com loosungist Same ad spend. More conversions.” uudisekünnist ei ületaks…
Härrased, viis tähelepanekut.
Esiteks, pinna omanike DNA-sse on kodeeritud võimalus oma vaadatavat pinda ka teistele müüa, aamen.
Teiseks, on seal siis vahet, kas reklaamiostja näitab vilkuvat bannerit, videoklippi, pisikest flash-mängu või mida iganes? Kas me oleksime banner-Doomi üle õnnelikumad?
Kolmandaks, kui ei oleks, siis mis ikkagi saab? Ma näen palju arutelu selle ümber, et bannerid on nõmedad, aga mitte ühtegi ideed, mis ei oleks nõme. Ma saan Digisse aeg-ajalt lugejakirju, et oi-oi-oi, ajakirjas on nii palju reklaami, jube halb. Ja ma väidan kangekaelselt, et hea reklaam on tegelikult sisu. Ja lugejale (eriti teemaväljaandes) sama huvitav ja väärtuslik kui sisu. Pole ühtki põhjust, miks see ei võiks kehtida ka veebireklaami (jaa, bannerite) kohta. Aga ikkagi — mis on veebireklaam 2.0? Pets, minuarust poleks selleks vaja konverentsi, et asja üle arutleda. Meiesugused inimesed leiavad endale alati kanali, kui on, mida öelda.
Neljandaks, uskuge, mida vähem konkreetset infot reklaampinna ostja selle mõjukuse kohta saab, seda rohkem meeldib see reklaampinna omanikule ehk müüjale. Mitu telekat osteti meie veebis olnud bännerile klikkides? Oo, meile tegelikult meeldib mõõdetamatu kaugem, üldisem mõju sada korda rohkem. Ma üldse ei välista, et mõnikord ka reklaampinna ostja jaoks töötav inimene, kes reaalseid otsuseid teeb, ei taha neid numbreid väga konkreetselt teada :)
Viiendaks, otsige üles Hanno Kindel meediaagentuurist Media House ja istuge temaga kaheks tunniks maha. Ma usun, et see võib olla valgustav kohtumine.
Tähendab, ma tahtsin veel lisada, et kui Hanno on kuskil käepärast, siis ma tuleksin istuksin ka seltskonda väga hea meelega :)
No aga tehke Digi CD peale H. Kindlaga üks videocast intervjuu?
Häh, mina olen tähele pannud, et Privoxy
(http://www.privoxy.org/ ) võtab maha kõik
vilkuvad flashuid. Nii Neti bänneri kui ka Postimees.ee bänneri. http://www.postimees.ee’d on
viletsama arvutiga muidu praktiliselt võimatu lugeda, samas, Privoxy korral kuvatakse lehekülge näiteks tulirebasega täpselt nii, nagu ta muidu oleks, selle erinevusega, et vilkuvate tulukeste asemel on malelauda meenutavad ruudulised, staatilised, pildid.
Tõesti, ma teen http://www.privoxy.org asjale reklaami, sest ma ise olen sellest tõesti rahuldust saanud.
Mu eelmise postituse üks moraal on: tehke bänner ja Teie reklaamis olev sõnum minuni ei jõua. Lõpuks saavutatkse sama olukord, mis rämpspostiga: inimesed viskavad selle AUTOMAATSELT, ilma, et nad selle OLEMASOLUST üldse TEADLIKKUDKI oleks. Lihtsalt, arvuti teeb kogu räpase töö nende eest(vahelduva eduga) ära. :)
Hendrikule: üks Eesti e-meedia konverents oleks väga hea mõte! Eriti praegusel ajahetkel – nagu ma oma MBA-uurimuses üllatusena avastasin, on Eesti Interneti-penetratsioon just viimase aasta jooksul jõudnud sellise kriitilise suuruseni, et e-meedia (reklaamipinnana) hakkab päriselt ka konkureerima tõsiselt tavameediaga, muutudes väga oluliseks kõikidele osapooltele. Ses mõttes oleme USAga ühes rütmis, ega neilgi see punkt väga ammu olnud. Kusjuures just nimelt penetratsioon (netizenide % sihtturul) on siin oluline, mitte kasutajate absoluutarv. Vaada delfi reklaamimüügi numbreid viimastel kvaratlitel. Ka ÄP sisumüügi praegune üleminek reklaamimüügile on just loogiline hetk.
Martinile: proovisin AdBlock-i, aga see ÄP banner on nii kavalalt tehtud, eraldi frames, et ka seda tappes saad sa küll (enamasti üsna ilusast) pildist lahti, aga reklaami tegelik häda – minu pisikese ekraani raiskamine (sisuks jääb mul umbes 3 rida allservas) jääb ikkagi lahendamata. Sellist reklaamibannerit pole ma mujal näinud, sellele peaks vist suisa spetsiaalse killeri progrema.
Ohh… adblockid, privoxyd jms on tore kraam küll ja kasutan õnnelikult adblocki isegi, aga vaatame nüüd seda asja ikka massi seisukohalt. Jaak ütles just, et internetipenetratsioon eestis on jõudnud nii kaugele, et tekkinud on tõsine massiturg ja me võime siin õhku visata protsente, et kui palju sellest massist adblocki kasutab. huvitav, kas nt kõigist delfi kasutajatest üldse 1% kasutab adblocki? hästi ei usu.
ehk: kasutagem ise oma friigiseltskonnas adblocki ja soovitagem seda ka sõpradele, aga selge on see, et massidesse ta praegusel kujul ei jõua ja seega bannerireklaamidele absoluutselt mitte mingit mõju ei avalda.
Jaak – trikk on bännida ära mitte reklaam, vaid iframe ;-)
Kusjuures veel parem mõte on AdBlocki tellida mõne endast nutikama inimese filter, nt mul uuendatakse kogu aeg lgp hr Sepa listist ennast: http://sepp.offline.ee/temp/AdBlockPlus.txt
(Adblockplus preferences->Filters->Add filter subscription)
A Henrik: mulle tegelikult väga meeldib, et ma saan asju “tasuta” lugeda ehk sisu finantseeritakse reklaamiga. Paraku ei ole käibe suurendamine reklaamipinna suurendamise arvelt eriti jätkusuutlik, seega tuleb osapooltel mõelda selle efektiivsema kasutamise peale. Ning mina arvan, et tuleks alustada reklaamikliendite harimisest sest see on (a) lihtsamini tehtav (b) lõppkokkuvõttes vajalik ka kanaliomanikele.
Kui eesmärk on reklaamikliente harida, siis peaks nende juures piketi tegema, mitte ÄP juures ? :)
Ega see ikka enne muutu kui loote/loome oma alternatiivse keskkonna, mida siis kliendid saaksid eelistada ÄPO-le. Kuniks meie väikeses konnatiigis (sorry igava väljendi eest) on täpselt üks (arvestav) nädalaleht, üks ärileht jne, siis võime nutta, aga ostame ikka nende kraami. Ja nii teevad ka reklaamikliendid. Kuid kui teha oma adwords tasemel programm, siis koliksid sinna nii kliendid kui ÄP kiirelt üle ja kõik oleksid õnnelikud
Adblocki kohta nii palju, et oleme omalt poolt andnud ka panuse Adblocki massidesse viimiseks. Kui kasutaja installib enda arvutisse lisaks Adblockile ka GOGO.EE extensioni, siis on tal kohe automaatselt ka reklaamid kadunud (vähemalt enamustest eesti saitidest. Toimib see asi samuti filter subscriptioni põhimõttel. See muudab reklaamidest vabanemise just tavakasutaja jaoks oluliselt lihtsamaks, pole vaja kõikide keskkondade bännereid eraldi defineerida.