Lihtsalt eelinfoks, et täna on mul seltsiks Ville Jehe ja me räägime Delfist (kui portaalist, mitte samanimelisest seaduseelnõust). Mind huvitab ennekõike see, kuidas Delfi ise näeb oma arenguid, milliseid otsuseid on nad langetanud oma kommuuni ohjamiseks, mida õppinud…
Kui kellelgi on soovi saatesse sekkuda, siis olen Skype’is petskratt, jälgin sissetulevaid sõnumisi (lisasin paremale ka nupu).
2 Kommentaarid
Jehe peksab väheke segast. See võib olla muidugi ka laiemalt nende äriloogika flaw. Nimelt väidab ta, et kujundavad Delfi sisu kommentaaridest laekuva feedbacki põhjal, samas aga teatab, et suurem osa Delfi lugejatest üldse ei osalegi kommentaariumis. Seega kujundavad nad meediumi väiksema osa lugejate järgi.
Aga Ville lisas ka, et kui lugejate soove arvestada, võiks välisuudised (peale “kuulus ja kummaline” alalõigu) üldse välja jätta ja toimetuse missioonitundest lähtuvalt nad seda siiski ei tee… miska pole üheselt võetav ka kommentaatoritega arvestamise väide.
Sageli sünnib sõnasõda sellest, et teisele inimesele omatahtsi mõtteid pähe arvatakse. Hädast aitab üle küsimine. Mina seda vastuolu saadet tehes ei märganud, nähtavasti sisustasin Jehe öeldu laiemalt kui sõnade otsene tähendus. Ja ausalt öeldes ei näe ma probleemi ka praegu.
Kuigi — üritades laiemalt sisustada sinu öeldut — võiks tõepoolest arvata, et kujundades oma tegevust mittekommenteerivate lugejate tahtmise järgi oleks meil tänaseks mida Sirbilikult sügavintellektuaalset… mmmm… ma siiski kahtlen.
Aga veel-veel laiemalt võttes olen ma sinuga 100% nõus, Delfil on olnud käes võimalus oluliselt Eesti (või vähemalt meie neti, meedia ja IT) arengut mõjutada ning nad on ses mõttes ikka väga stagnad. Parafraseerides Jon Stewart’it (külalisena CNNi Crossfire’s, mis paljuski tänu tema sõnavõtule peagi ära lõpetati): “Here’s just what I wanted to tell you guys. Stop, stop, stop, stop hurting Estonia.”