Mida peaks rääkima digivideost?

#

Alar Jäätes kirjutab meie foorumis:

Tere DigiVideo huvilised. Arvan, et pole ainuke kes sooviks seda teemat jätkata mis eelneval oktoobril pooleli jäi…

Ja mul ei jää mitte midagi muud üle, kui katsuda kaasa elada: päris paljudel on kodus Video8 vms analoog-kaamera ning sellega tehtud lindihunnik, mis kannab ametlikus kõnepruugis nimetust must materjal. Ühe TV-Tehnokrati (pikkuseks koos graafikaga ca 24 minutit) kohta tuleb seda va musta ca 120-140 minutit, sellest intervjuusid 50-55 minutit, ja see on kindlasti veel üsna “odav” suhe. Kes küll viitsiks seda musta mahtu vaadata (peale minu … aga see on juhtumisi minu töö)? Aga miks me sunnime oma lähikondseid seda musta koduvideot vaatama, selle asemel, et teha midagi vahvat ja asi “filmiks” kokku lõigata?

OK, emotsioonid: off. Tahaks teha saate kuni paar, eesmärgiks koduvideo-montaazhi õpetus. Aga oleks väga vaja, et case ei oleks mina vaid… keegi vaatajate/lugejate hulgast. Kas keegi tahaks kampa lüüa? Me aitaks veidi otsa peale jne, aga mõistagi ei teeks päris kogu tööd ära (kaastöö eest au ja kuulsuse jagamise puhul kaasneb teadupoolest lisaks aule ja kuulsusele ka kaastöö).

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.

4 Kommentaarid

  1. Ilmar Alles
    Lisatud 9. märts 2001 kell 01:53 | Püsiviide

    Alustada võiks algusest – ükski Tartu tuntumatest arvutifirmadest ei olnud mulle suuteline müüma seadet, mille abil ma analoogvideosignaali digitaalselt arvutisse saaks. Kust saab osta seadme, mida te 5nda märtsi saates reklaamisite?

    Ilmar

  2. indrek
    Lisatud 9. märts 2001 kell 16:37 | Püsiviide

    Just nimelt, algusest.

    Olen sõpradel näinud videokaarte, millel on video sisend.
    OK. Panime video maki sinna taha ja soovisime lindilt filmi arvutisse saada… aga kohe tulid probleemid. Näiteks et Windowsis ei saa teha väga suuri faile (üle 2GB). Seega oleks otstarbekas kohe sisse lugemisel video näiteks mpeg’ks ära kodeerida. Kuid kodeerimine tahab palju ressurssi.

    Teine asi on kvaliteet. Kui soovisime saada head kvaliteeti, siis ei jõudnud arvuti seda vastu võtta ja salvestada…

    Ehk lõppeks. Et hea kvaliteediga ja pikemat juppi arvutisse saada, tuleks kohe kodeerida… aga nende mõlema jaoks on vaja palju ressurssi.

    Antud juhtumi selgituseks, et protserrosiks oli 700Mhz AMD Athlon, mälu 192MB (133), videokaardiks mingi ATI TV-Wonder. Et selline tavaline arvuti, mitte spetsaalselt video töötluseks.

    Mida ma öelda tahan, on see, et mulle jäi tollest korrast selline mulje, et koduse arvutiga pole mõtet videotöötlusega tegeleda…

    Kuid rääkides digivideost, siis huvitaks erinevate koreeringute kohta käiv info. Kusagilt on meelde jäänud, et 650MB sisse saab mahutada tund aega videot… ja kvaliteet parem kui telekas… on see võimalik?

    • Erik
      Lisatud 12. märts 2001 kell 14:00 | Püsiviide

      grabimise kvaliteedi määravad enamasti 2 asja: kaart mida kasutatakse ning kiirus, millega vint on võimeline datat vastu võtma. ATI kaardid pole proffidele mõeldud, sellest tulenevalt pole ka kvaliteet parim. vintidest sobib scsi, ide jääb enamasti nõrgaks. muidugi on IDE puhul abiks, kui ketas tyhjendada või defragmentida ning kõikvõimalikud windowsi cached maximumini keerata. samuti on oluline, et ei grabitaks vindile (mitte partitsioonile) millel paikneb windows ise või siis tema swap (mälupikendus) fail. 2 GB piirangu vastu aitab VirtualDub (http://www.geocities.com/virtualdub) mis suudab sellest piirangust mööda hiilida ja on muidu ka abiks asi, freeware pealekauba. Ise olen eelnevaid nippe kasutades 640×480 videot grabinud küll, arvutiks amd k6-2 400 .. sai hakkama küll enamvähem. pildi kvaliteedist..kui sa vhs makilt lindistad, siis paremat kvaliteeti kui telekast sa kyll ei saa. 650MBst – on olemas asi nimega divx ;-) (just, smiley on nimes sees :) .. asi on põhimõtteliselt häkitud microsofti mpeg-4 codec ehk siis algoritm, mille järgi pilti kokku pakitakse. suudab dvd filmi mõningate kvaliteedi kadudega yhele cd’le ära mahutada. kvaliteet jääb minu subjektiivse arvamuse kohaselt siiski TV pildile alla, seda eriti kohtades, kus toimub kiire liikumine. (tuleleegid ntx …

      kisub “ruuduliseks”).

      Erik
      PS võisin mõningate asjadega puusse kah panna, eks teadjamad parandavad.

      PPS hr Marvet, kui olete huvitatud ntx langevarju teemalise filmi kokku monteerimisest siis võtke kontakti: [email protected] http://www.slk.ee

      erik@ok

  3. Alar Jäätes
    Lisatud 13. märts 2001 kell 00:36 | Püsiviide

    DigiVideo teemal tahaks teada: 13.03.2001

    Kuidas teha asja meeldivalt e. “Mission DigiVideo”.

    Ostsin reisul olles digi (in/out) videokaamera JVC DVX-40A. Salvestasin 4x60min. materjali (rahulolu missugune). Koju jõudes tegin koopia VHS-ile ja leidsin, et kvaliteet ei rahulda (DVD-d on silmapõhja oma terava jälje jätnud) ning kaamerast otse vaadates on pilt tunduvalt parem. Niisiis vaja asi digikandjale ajada. Lugesin kaamera kasutusjuhendit ja iLink (IEEE 1394) PC kaardi jaht algas. Külastasin 3 nimekat arvuti firmat, neist ühes juleti vastata, et “…ja selline asi on olemas” ja järgnes vaikus. Infomürast selle teema kohta hakkan väsima ja otsin alternatiivkontakte spetsidega, et kiirelt järjele saada.

    Niisiis kaamera on ja materjal filmitud nüüd on vaja see saada CD-R -idele, et lõpptulemust vaadata DVD-VCD-SVCD pleieriga TV-st. Kui materjal on HDD-el või CD-del on aega seda editeerida juba kuidas kellelegi vaja, ja mis peamine, on võimalus interaktiivselt õppida korduv loomkatsetega. Olen nõus ka üleskutsega, et osaleda projektis oma tehnikaga.

    PC on P3-733-128DIMM133-10GB-ATI RAGE 128 PRO VIVO.

    Kaamera on JVC GR-DVX40A

    KONKREETSEMALT:

    Milline iLink (IEEE 1394, Firewire) kaart?

    Milline soft on kaasas ja mida tuleks juurde osta?

    Milline kõvaketas tuleks juurde osta IDE siinile?

    Mis probleeme tuleks ennetada tehes uusi investeeringuid?

    Millises formaadis tuleks kõrvetada CD-R 650MB, et vaadata kodu DVD-VCD pleieriga TV-st?

    Lõpetuseks.

    Tänan neid kes ühendust võtsid ja kasulike vihjeid andsid nin ootan uusi kontakte teema huvitavaks arenguks.

    Kui kellelgi konkreetset rauda ja softi müüa tehke julgelt omad pakkumised.

    Alar Jäätes

    [email protected] jätkub….