Mõni aeg tagasi raadio-Tehnokratis e-arvest rääkides — et kuidas ikka saab neid saata panga postkasti ja siis teine poole neid seal kätte saab ja kuidas tuleks standardeid luua — võttis keegi saatesolnutest pähe ja teatas, et tegelikult võib ju arve ka niisama ‘kettale trükkida’ ja e-postiga saajale lähetada (kuivõrd juba jupp aega pole enam vaja arvele pastaka-allkirja, piisam KMKR-numbrist).
Kuidas aga seda ‘kettale trükkimise’ asja teostada? Tänases Tehnokratis (11.09.00 kell 20:00) proovib Indrek Saul järgi ja avastab, et tema arvutis olevast raamatupidamisprogrammist õnnestub arve viia Wordi ning… selle e-postitamine pole juba probleem.
Praktikas ei õnnestu see aga sugugi mitte igast programmist. Meie üleskutse kõigile majandustarkavaraga tegelevatele firmadele oleks selle kirja kommentaariks lisada oma nägemus asjast: kuidas sama asja ühe või teise tarkvara puhul korraldada annaks. (või hoopis: miks nii mitte mingil juhul teha ei tohiks).
Ivar Hütt kommenteerib allpool näiteks, et kasutades Adobe Acrobat’i ja printides PDFiks saab sellist e-arvet teha absoluutselt igast programmist: aga Acrobat maksab. Acrobatile on aga kindlasti alternatiive, näiteks liiguvad liikluskindlustuspoliisid väljaandmiskohta PDF-kujul, nende printimiseks kasutatakse aga GhostScripti. Siit ka üleskutse: kas leiduks hakkaja, kes teeks eestikeelse selgituse, kuidas saab kasutada TASUTA tarkvara e-arve tegemise hõlbustamiseks?
Kommentaari teksti saab lihsalt lisada ka URLi oma kodulehele, kui peaks olema soovi näiteks põhjalikum kasutusõpetus lisada…
12 Kommentaarid
Njahh… Selleks, et kõik ära rääkida, nii nagu oli, pean ma alustama sellest päevast mil ma Navision Financials 1.3 menüüs avastasin punkti Send to…
Aasta oli vast 1997 (või 1996?, kes see ikka enam nii vanu aegu mäletab :))), ning Navision Financials oli mullegi veel uudisasi. Ning uudisasju tuleb uurida, ja menüüpunkte näppida… ja seda saigi tehtud. Nupule vajutamisel juhtus täpselt see mida ma salamahti lootsin – minu valitud aruanne genereeriti valmis minu antud filtritega, käivitati minu lemmikelektronkirjaprogramm (Netscape, muide)ja – üllatus-üllatus – ma leidsin end redigeerimas kirja, mille küljes oli manusena seesama aruanne HTML-vormingus.
Proovisin veel, püüdes saata aruande asemel ka arvet. See õnnestus, loomulikult. Kas ma koostasin e-arve? Küllap. Jah, saaja ei oska seda automaatselt töödelda, selleks on vajalik standardiseeritud liidesed, ent käsitsi töötlemiseks on selline standardsel kujul elektrooniliselt allkirjastet dokument igati pruukimiskõlbulik. Ja mitte ainult arve.
Iga Navision Financials’i loodud dokument kujutatakse sisemiselt HTMLina, on sellisena edasi saadetav või kettale salvestatav, kasvõi näiteks Intranetis näitamiseks.
Tehnilisest küljest: Navision Financials oskab viisakalt suhelda iga MAPI kliendiga. Netscape, Outlook Express, TeamWare… Ei mingit siblimist formaatidega, HTML on platvormist sõltumatu. Ja meie klientide hulgas on elektroonilise aruandluse vahetamine ja tellimuste kinnitamine elektroonilisel kujul praegu igapäevarutiini osa.
Mis saab edasi? Edasi jõuame majandustarkvara platvormist sõltumatute aruandlusvormideni. Võlusõnadeks on XML, selle põhine XBRL (ehk siis eXtensible Business Reporting Language) ja BizTalk. Ja see on tänane päev.
Jalgrattad on leiutatud. Istume sadulasse?
Lugemist kah:
http://www.navision.com/com/doc_365_160_1.asp
http://www.navision.com/us/doc_413_189_1.asp
– M –
Tere
Kuulge, point on selle e-arve vastuvõtmises ja interpreteerimises, mitte selle väljastamises. Saatke see arve rtf, html, xml, pdf jms formaadis, raamatupidaja peab selle praegu ikka käsitsi sisse toksima… e-arve õigustab ennast siis kui see saadakse ühe nupuliigutusega rmtp softi sisse ja miks mitte ka kohe samas makstud.
Ja veel: Elektroonilisel kujul (failina) arvet väljastada oskavad mitmed rmtp softid. Kes ei oska, need võivad kasutada printeri asemel Adobe Acrobati Distillerit ja saada selle arve pdf formaadis. Ning arve on täpselt selline nagu väljatrükk paberil, kopeeri ja saada e-mailiga palju tahad.
Regards, Ivar
Minu arvates ei ole pdf hea lahendus, kuna raamatupidajal peaks olema vähemalt võimalik teha copy ja paste. (või olen ma lihtsalt pdf-osas keskmine kasutaja :-))
Paul Vahur
üldiselt suudab Acrobat 4 (täisversioon, mitte tasuta Reader) võtta PDFist välja vägagi arukat teksti. Tõsi küll, mitte päris nii head nagu oleks siin soovitatud XML, aga Copy ja Paste täitsa toimivad.
kommentiks kõigile: ma usun, et kui me suudame panna raamatupidajad aktsepteerima e-postiga saadetud arvet, oleme kiitmist väärt. igatsugu XML jne on tehnoloogia, meie tahame muuta aga alustuseks suhtumist…
Pets, see suhtumine on juba muutunud.
Inimesed on aru saanud, et paber pole jumal. Ma võin täie vastutustundega väita, et meie kliendid saadavad HTML-dokumente suure rõõmuga. Jah, esmalt firmasiseselt ja mitteametliku dokumendina ka väljapoole. Aga see pole ju probleem, peaasi on mõtlemise muutumine.Firmasiseses dokumendikäibes ei ole ka nii suuri probleeme dokumentide autentsusega kui see avaliku dokumendiringluse puhul oleks.
– M –
Heips!
Korrigeeriks teid veidi.
Võta tavaline acrobat reader. otsi yles selline asi nagu “Text Select Tool”. Ja kuku aga kopeerima. Mul siin sattus kätte 4.0 sellel on see asi seitsmes nupp toolbar’i peal, shortcut key on “V”. Kui õieti mäletan oli sama asi olemas ka 3.x readeril olemas.
PS! Pets. see howto on praktiliselt valmis, vaja veel yle lugeda ja natuke korrigeerida. Katsun selle homme ära teha ja yles riputada. annan siis teada.
rgds, Andi
Tere.
Pildil kaks poolt. Esiteks arve väljastamine ja teiseks selle töötlemine. Njahh, tegelikult on vahepeal veel edastamine kah, kuid selle kui valmislahenduse võime oma arutluse alt kõrvale jätta. Ainukeseks probleemiks siinkohal on sobiva sertifiseerija leidmine, aga tõenäoliselt võtavad pangad kui asjast huvitet pooled selle enda teha. Kas see ka hea ja õige on, on iseküsimus. Aga see on teine teema.
RTF/PDF/HTML väljundina on igati vahvad. Vaadata saab, trükkida kah, saata sünnivad. Peaasi, et ikka platvormisõltumatu formaat on. Tore.
E-arvest saab raamatupidaja sisulist tööd kergendav nähtus siis, kui tekib selle aktsepteerimise ja interpreteerimise mehhanism.
Kus näen ohtu? Iseleiutamises. Meie oma Kulibinid ja Popovid võiksid aru saada, et aurumasin ja raadio on ära leiutatud, seda teha pole mõtet. Kui me hakkame looma oma aruandlustehnoloogiat, siis riskime teha tarbetuid kulusid ja luua mingi mineviku tehnoloogiatel põhineva lahenduse. Ok, iga lahendus, mis töötab, on loomulikult hea, ent hirm hakkab, kõrvutades mõne kuu taguseid jutte EDI evitamisest Eesti riigis ja praegust juttu e-arvest. Olgem mõistlikud, aeg liigub edasi ning seitsmekümnendate tehnoloogia ei tohiks olla tervet tööstusharu puudutava otsuse aluseks.
Ma tahaks loota, et me siinkohal ikka mõistlikud oleme ja ise jalgratast leiutama ei hakka. Tuleviku nimi finantasruandluses on XBRL. See on olemas, BizTalk kah. Neid pruukigemgi.
Moraal on lihtne: jalgratas on tore, kuid tänapäeval on ka autod olemas.
Kes peaks eest vedama? Huvitatud osapooled, loomulikult. Meie, s.o. majandustarkvara tarnijad ühelt poolt ja tarbijad teiselt poolt, finantsinstitutsioonid peaksid andma oma vaikse toe. Laias ilmas koondab seda seltskonda XBRL Steering Committee, kes siis koordineerib vastava standardi loomist. Standard ise on vaba ja kättesaadav kõigile soovijatele. Meie osaks siin on võtta see üle selles ulatuses, mis seadusandlikult võimalik. Ja kui ei ole seadusandluse poolt võimalik, kuid on vajalik, siis seda halvem seadusele. Tuleb ümber teha, tehnoloogial niikuinii ees ei seisa.
Millised oleksid esimesed pähe tulevad rakendused? Ilus ja lihtne oleks ette kujutada avaliku ettevõtte fikseeritud formaadis aruannet börsile, mida saaks siis täiesti standardsete vahenditega analüüsida. Või siis ettevõtte aastaaruande esitamist maksuametile, või kujutlegem ette audiitori rõõmu, kes saab suure osa oma klientide andmeid oma lemmiktööriistaga uurida. Pole ime, et XBRL taga on lisaks tarkvarafirmadele ka Reuters, Standard and Poor’s, Dow Jones, PriceWaterhouseCoopers, Deloitte&Touche, Arthur Andersen, KPMG ning mitmete maade raamatupidamistoimkonnad.
Näed siis, e-arvest jõudsime kiirelt universaalse aruandluseni. Maailm areneb tehnoloogiate standardiseerumise suunas, ning meil on just paras aeg paati hypata.
Mõned lingid kah. Loodetavasti saan ma andeks mõningase kalde ühe toote poole :)
http://www.xbrl.com/
http://www.navision.com/us/doc_413_190_1.asp
http://www.navision.com/com/doc_365_189_1.asp
– M –
> Siit ka üleskutse: kas leiduks hakkaja, kes teeks eestikeelse
> selgituse, kuidas saab kasutada TASUTA tarkvara e-arve tegemise
> hõlbustamiseks?
Minu jaoks tähtis veel lisaks tasuta olemisele, et asi vaba oleks, soovitavalt GPL või mõne muu aktsepteeritud vaba tarkvara litsentsi all.
Tekkis ka omal vajadus e-arveid saata – ja tõepoolest on olemas vaba tarkvara nende tegemiseks (ja lugemiseks). Asi toimib nii Linuxis (mida kasutan mina) kui ka windoze all (raamatupidaja). Jäi vist mainimatta, et jutt ikka pdf vormingust käib. Üritan nädala lõpu poole miski eestikeelse howto kokku kirjutada, annan siis siin teada!
regards,
Andi
well-well, väga hea!
muidugi eriti meeldiks mulle samast teemast veelkord üle käia kohe järgmisel nädalal — kuna juba on mulle tulnud ka küsimus ühelt raamatupidamis-ala inimeselt, mille kohta käiva vastuse me kahjuks sedapuhku eetrist välja lõikasime (nimelt et kogu nõue pastakaga kirjutatud allkirja kohta oli käibemaksuseaduses, mis sai selle aasta jaanuaris ümber muudeti)…
kui sa nädala lõpuks saad maha kirjaliku howto-ga, siis kuidas oleks näiteks kolmapäeval asi suusõnaliselt meile linti etelda?
-pets-
Väike vahekokkuvõte: võlusõnad XML, XBML, BixTalk, CopyPaste
Tõdemus – Inimene ei pea tegema arvuti tööd vaid ikka pigem vastupidi, arvuti ülesanne on teha inimese tööd. CopyPaste ei ole mitte millegi poolest parem nobenäpp toksijast, kes andmed paberilt arvutisse toksib. E-dokument (mitte ainult arve) peab olema asi, mida arvuti lugeda oskab.
Kogemus – Sama asja on püütud lahendada oma 30 aastat – võtmesõna EDI (electrooniline dokumendivahetus) ja jõutud elevantide ja mammutiteni, mida suudavad vaid väga suured firmad-struktuurid endale lubada. Põhjuse selles, et puudub või on väga mahukas üldine standard.
XML tulekuga jäänud EDI-vennad serva peale. XML annab valmis transpordi, esitlus ja rakendusprotokolli – vennad laske käia.
XML-i ja sellele põhineva e-dokumendi (mitte ainult arve!) eelised
a) on olemas standardid
b) kättesaadav väikesele ja suurele
c) platvormivaba (nii pc-maailmas, kui unixi maailmas, nii microsofti maailmas kui IBMi, Lotuse, Oracle’i jne maailmas)
d) olemasolev infrastruktuur (näit BizTalk, e-mail, Internet)
Ja palju muud. Lisaks – väide täna, et on olemas raamatupidamissofti, mis ei ole võimeline elektroonilist dokumenti koostama-saatma või lugema-töötlema võrdub peagi väitega, et on olemas raamatupidamissofti, mis ei ole võimeline andmeid kettale salvestama ja sealt lugema.
Hetkel olukord – Eestis on juba tekkinud 2 (kaks!) seltskonda, kes panevad kokku e-arve skeemi (XML-skeemi). MIs kuradi pärast! Säästame endid ja paneme kokku ühe skeemi. OK – skeemi teisendus ei ole probleem, aga ikkagi. Me räägime ja jahume e-arvest kui ilusast asjast. Me räägime, et võiks sadulasse hüpata, aga me ei ole teadvustanud, et tegelikult on asi valmimas (XML-skeem) ja seda teeb kaks seltskonda, kes teieneteisega rivaalitsevad.
MIks ma arvan, et see halb on? Tulemuseks on kaks skeemi, raamtupidamissoftid peaksid hakkama toetama mõlemat, kunagi ei tea, millist skeemi toetab vastuvõtja. Kõik ei hakka ju kasutama BizTalki või muud XML-dokumentide infrastruktuuri (kuigi tundub, et on huvilisi, kes tahaksid, et hakkaks). See muudaks asja jälle kalliks ja pikapeale mõttetuks.
Mis ma lahenduseks pakun – vennad EMT+Hansapank+ma ei tea veel kes ja vennad Ühispank+ma ei tea veel kes ja vennad Maksekeskus ja vennad raamatupidamissoftid. Siin ei ole vaja suurt ja pikka jahumist – vaja on kokku leppida ja ühte moodi kokku leppida e-arvelduse dokumentide XML-i skeemid ja need skeemid võimalikult kiiresti kõigile välja pannna, et Kükametsa Kolla oma Excelis ja Indrek Saul oma Kinexis teeksid omavahel suhtleva interface.
Subj leiab http://www.nex.ee/pdf_tasuta.php.
rgds,
Andi
Abiks infi jalgratta leiutajatele ;)
The Business & Accounting Software Developers Association
http://www.basda.org
BASDA eBIS-XML standard has become the world’s first many-to-many eBusiness standard which allows orders and invoices to be exchanged directly between different accounting applications.
http://www.basda.org/schema/index.htm
Regards, Ivar