küsida võib

Väga huvitav. Püüan siis ka kuulata! Meil saab varsti andmekogude sisekontrollisüsteemide audit esitlusküpseks, kahjuks ei saa sellele veel Viljarilt kommentaari küsida. Aga minu meelest võiks käsitleda siseveebi ja välisveebi erisusi, näiteks oleks täiesti loomulik, kui koolis-lasteaias on laste fotod, nimed jmt täies mahus kättesaadavad siseveebis, kuhu pääseb ID kaardi või hädapärast logimisega, välisveebis aga ainult vanema nõusolekul. Niiviisi on ka muis riikides. Seega ei peaks materjali siseveebis avaldamiseks igakordselt nõusolekut küsima, rakenduspraktikas piisaks ka ühekordsest kasutustingimuste aktseptist ja võimalusest see tagasi võtta. Senini on AKI vist piiratud ja identifitseeritud kasutajate ringiga veebi erisusi ignoreerinud. Direktiiv nõuab aga just AKIlt uduse direktiivi ja sellest tulenevalt sama uduse seaduse mõistlike rakendusjuhiste väljatöötamist.
Teine hea teema on minu meelest rahvaloendus. Et kas on õige kasutada majast majja käies kogutud andmeid registrite täiendamiseks, ja kas tohib rahvaloenduse materjali sellisel viisil säilitada, et sellest on võimalik teha elektrooniline superandmebaas, kus kõikide kohta otsingutega töödeldavad andmed sees. Loodan, et ta vastab eitavalt :) Elukohaandmeid võiks täiendada, kui küsitlejal oleks ülesanne kontrollida elukoha õigsust või oleks ta lihtsalt uue elukohateate vahendaja. Loendusandmete põhjal superregistri moodustamine on aga minu meelest põhiseadusevastane.
Ja et kas üldse on tänapäeval vaja majast majja käia. Oli kava ühitada tuludeklaratsiooni täitmisega, aga see langeb valimiste ajale, mida jällegi ei soovitata.

Mida võiks veel rõhutada on see, et avalike ülesannete täitmisel loodud teave on reeglina avalik, st avalikustatav või küsijale välja antav ka siis, kui see sisaldab isikuandmeid. Olen aru saanud, et ses osas ei osata seadust lugeda. Avalike ülesannete täitmisel tekkinud teavet, milles isikuandmed sees, ei anta välja vaid siis, kui see kahjustaks oluliselt inimese eraelu puutumatust. Ka selliseks hindamiseks on reeglid täitsa olemas, neid ei panda kuskil seadusesse kirja.

Arvan, et hakkame IKSi ja AvTSi kommentaari tegema, sest avaliku õiguse oskajaid on väga vähe, kes jaksab hullusi ükshaaval ära hoida. Ebaõiglased rünnakud minu vastu on viinud selleni, et olen nüüd IKSi spets :) Endalegi üllatuseks avastasin, et vaatamata kehvale keelekasutusele (mis on siiski parem kui teistes seadustes, mis ei vabanda) on ta nii hea kui olla saab direktiivi arvestades.

kusjuures… kas keegi kirjeldaks mulle ära selle rahvaloenduse ja superandmebaasi suhte? mulle on vihjatud, et eelmine kord olevat peaagu juba tegema hakatud aga valguse jõud said käpa vahele – mis see sisuliselt tähendas?

mis toob omakorda meelde selle, et peaks muutma kohustuslikuks “juhtunud” andmeleketest jms teavitamise, nii riigile kui erale.

varsti ei tööta ka tehnokratt …

Ma arvan, et selle kommentaari kirjutaja pole see Ülle Madise Kogu lugupidamise juures pr. Madise vastu, kuid kui inimene, kes oli vastava põhimõtete töögrupi juht pärast väidab, et ta polnud seaduse loomise juures, siis on asi pehmelt öeldes sant. Samas on see seadus ise juba puht põhimõtteliselt vilets.

Mis puudtab avalike ülesannete täitmisel kogutud informatsiooni, siis seda loogikat järgides peaks olema kõik politsei, KAPO, sõjaväe jne andmebaasid avalikud.

Petsile “superandmebaasist”: vastaks Sinu enda sõnadega – võiks ju osata küsida :) Mis puudutab “vihjamisse”, siis AKI eelmine peadirektor ütles seda lausa avalikult.

Muide, mida Sa pead silmas andmeleketest teatamise all? Kas seda, et andmete valdaja peaks teatama tema juures juhtunud andmeleketest? Võin omadest kogemustest kinnitada, et 8-l juhul 10-st seda lihtsalt ei avastata.