tallinn.ee esitluses sai muuhulgas mainitud probleeme URLidega – nad on krüptilised, veebi uuenemisega kaasnes lingikõdu jne. Kõik see on kenasti koos põhjenduste ja soovitustega kirjas www.w3.org/Provider/Style/URI.
Tõsi, leiab ka alternatiivseid vaateid, nt Tom Scott selgitab BBC mitte-inimloetavate-URLide tausta loos What’s so interesting about URLs anyway? Aga nagu kommentaaridest (või saadete A-Z’ist) näha kubiseb nende superlahendus duplikaatidest (ja triplikaatidest) ning saatest/jaamast/jne sõltumatu URL ei päästa ikka midagi.
6 Kommentaarid
Lonkavad URLid olid muide nuhtluseks juba Tallinna vanas veebis. Faile liigutati serveri sees pealtnäha üsna suvalistesse kohtadesse. Mu blogis on tõenäoliselt praegugi vähemalt kümmekond katkist linki tallinn.ee’le, mis olid katki juba enne uuendust, rääkimata nendest, mis uue veebiga tekisid.
Lonkavad URLid olid muide nuhtluseks juba Tallinna vanas veebis. Faile liigutati serveri sees pealtnäha üsna suvalistesse kohtadesse. Mu blogis on tõenäoliselt praegugi vähemalt kümmekond katkist linki tallinn.ee’le, mis olid katki juba enne uuendust, rääkimata nendest, mis uue veebiga tekisid.
Krüptiline url pole minu jaoks hull mitte seepärast, et ma ei saa seda ise sisse lüüa ja ma ei tea mida see tähendab, vaid eelkõige seetõttu, et ma ei suuda neid teineteisest eristada.
Krüptiline url pole minu jaoks hull mitte seepärast, et ma ei saa seda ise sisse lüüa ja ma ei tea mida see tähendab, vaid eelkõige seetõttu, et ma ei suuda neid teineteisest eristada.
Kunagi olid arvutitel ainult aadressid. Kole tylikas oli, mõeldud tehtud – anname nimed. Sarnased nimed hakkasid segi minema – tehti domeenihierarhia.
Aga, et kuna müütiline keskmine kasutaja (või keskmine “turundusguru” arvab, et keskmine kasutaja arvab) siis polnud sellest eriti tolku – ikka peavad kõik asjad olema http://www..com
Ja siis veel IDN (internatsionaliseeritud domeeninimed), mis kaotab võimaluse vähemalt URL hosti-osa paberilt arvutisse ilma kadudeta ja mitmemõttelisuseta sisestada.
Lootusetu võitlus – inimestele on omane leiutisi “väärtarvitada”. URL kui selline on lihtsalt vaheetapp arengus, mis varem või hiljem asendatakse millegi veel jubedamaga. Tuleks lihtsalt püüda aru saada mida erinevad huvigrupid _tegelikult tahavad.
Kunagi olid arvutitel ainult aadressid. Kole tylikas oli, mõeldud tehtud – anname nimed. Sarnased nimed hakkasid segi minema – tehti domeenihierarhia.
Aga, et kuna müütiline keskmine kasutaja (või keskmine “turundusguru” arvab, et keskmine kasutaja arvab) siis polnud sellest eriti tolku – ikka peavad kõik asjad olema http://www..com
Ja siis veel IDN (internatsionaliseeritud domeeninimed), mis kaotab võimaluse vähemalt URL hosti-osa paberilt arvutisse ilma kadudeta ja mitmemõttelisuseta sisestada.
Lootusetu võitlus – inimestele on omane leiutisi “väärtarvitada”. URL kui selline on lihtsalt vaheetapp arengus, mis varem või hiljem asendatakse millegi veel jubedamaga. Tuleks lihtsalt püüda aru saada mida erinevad huvigrupid _tegelikult tahavad.