suurte mõtlemisest

Ajaveebinduse teema jätkuks, Ethan arutab Why Large Corporations Don’t Blog. Lühikokkuvõte:

Large corporations aren’t going to maintain blogs anytime soon, [… as they … ] are reluctant to do anything that cannot be tied to revenue.

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • mart

    Let’s cut this crap. See on suht selge, miks suured firmad (ja üldse firmad) ei blogi. Vähemalt edukalt ei blogi.

    Ühe Eesti ajalehe omanik saatis kirja, kus küsis (kui sissejuhatus ja viisakused välja jätta) mil moel peaks traditsiooniline meedia oma kirjutamisstiili muutma, et blogide edufenomenist eeskuju võtta.

    Well, see ei ole võimalik. Blogi fenomen ei ole mitte see lühivorm, mida kasutama kaldutakse. Ega mingi eriline blogistilistika. Vaid AUSUS. Et see tuleb Inimeselt Inimesele, ausalt ja isiklikult. Vaadake populaarseid blogisid, need on siirad ja vahetud.

    Äriettevõte ei saa aga üldiselt siiras ja aus olla. Äri seisneb suuresti info valdamises – kes enne valdab, see skoorib. Pluss strateegia – ettevõte ei saa oma tänasteste tegevuste tegelikke tagamaid sageli avaldada. Jne.

    Ja siin ongi barjäär. Firma võib palgata mõne staarblogija, aga küll see varsti oma usaldusväärsuse kaotab ja sinna see jääb.

    Church of the Customer tegelased räägivad teistsugust juttu. Eks igaüks otsustab ise, mida usub ;)

    • TundmatuSõdur

      suurtel firmadel on palju (klienditeeninduse, tarnimise jms)probleeme mida ei saa lahendada lihtsalt sellega et keegi näitab näpuga. selleks läheb aega või raha või mõlemat korraga. palju aega või palju raha. suured firmad ei ole ka ühtsed, neis on huvigruppe, kes mingi idee või äri poolt ja teisi, kes risti sellele vastu. üks nimi, mitu nägu.

      ma ei usu, et blogimine leiab laiemat kasutust teistes ärides peale tarkvaraarenduse (siin on pos. näiteks microsoft ja robert scoble, aga kas Mini-Microsoft ikka aitab kaasa sellele et tooted paremaks muutuksid. kahtlen). tarkvaraarenduses on võimalik uusi versioone välja tuua sagedamini. uusi feature lisada. seksikas olla.

      üks link ka siia juurde. ma ei usu, et emt elisa ei tahtnud või ei osanud seda probleemi lahendada, neil võtab see lihtsalt rohkem aega. ei piisa ainult sõrmedega nipsutamisest.
      http://henrik.tehnokratt.net/2006/01/31#a436

    • Peeter Marvet

      mmm… I beg to differ :-) Aususe ja absoluutselt kõige väljarääkimise vahel on ikka väga pikk maa. Äristrateegia on üks asi, aga mulle käib sügavalt pinda kui 60MEEK maksnud seadme müünud firmast ei suudeta anda adekvaatset vastust küsimusele kuhu üks või teine tehnoloogia nende meelest liikumas on. Ma kardan, et enamus klientidest ei oska neile isegi korralikult küsimusi esitada. Mis on jama.

      Sest meid ümbritsevad tooted alates shampoonist ja lõpetades masinatööstuse saavutustega lähevad aina keerukamaks, tootjad panevad üha enam raha nende arendamisse… ning sageli ei saa kasutajad üldse pihta, mis on ühe või teise eelis (kui diili magustamiseks lisatud golfipallide hulk välja arvata).

      Lisaks siia veel kaks linki, mitte-väga-otse seotud aga vahest aitavad selgitada, miks see Ethani nupp mulle parasjagu olulisena tundus: Geoff Moore http://geoffmoore.blogs.com/my_weblog/2006/02/top_ten_myths_a.html ja http://geoffmoore.blogs.com/my_weblog/2006/02/what_do_we_mean.html

    • Martin Vahi

      Huvitav, lugesin seda esimest geoffmoore
      linki ja mulle nagu hakkas seal mulje j22ma, et sealsete v2ljendite p8hjal myyb see, mis n2eb huvitav v2lja ja on kvaliteedilt konkurentide poolt pakutavale ligil2hendane, mitte see, mis n2eb konkurentide pool pakutavaga sarnane v2lja, kuid on v2hemalt mitme pea jagu konkurentide poolt pakutavast kvaliteetsem ja paremini toimiv.

      Huvitav, kas selliseid tekste tuleks ka lugeda natukene selles kontekstis, et mis maa autor seda kirjutab. Kuskil minu ajusopis on mingi 2hmane m2lestus(mis v8ibolla ei ole tegelikult toimunuga koosk8las), et oli Sul, Peeter, oli vist kunagi mingi intervjuu mingi Norby tegelasega ja seal vist k2is jutust l2bi v2ide, et kui ameeriklasele k8lbab natukene ragisev, katkendlik v8i muidu ebakvaliteetne telefonik8neteenus kah, siis soomlased ja eestlased hakkavad sama asja peale kohe kaebama, et halva kvaliteediga, tehke korda, a la yhe maailma piirkonna elanikud v8ivad asju hinnata hoopis teiste terminite j2rgi, n2iteks kvaliteet versus v2limus, kui teise piirkonna elanikud.

      Huvitav, 2kki oli see Geoff Moore ameeriklane, v8i peabki tema pool(minu poolt t8lgendatult) v2idetu paika, et kvaliteet teha konkurentidega v8rdseks ja ylej22nud “aur” kulutada asja v2limusele, a la lihtsalt kvaliteedi paremaks muutmise abil ei ole v8imalik konkurenti lyya?

    • Peeter Marvet

      Nomaitea, uuri palun veidi põhjalikumalt vana tausta ja katsu tema öeldusse suhtuda ilma transkontinentaalse eelarvamuseta.

    • Endel Soolo

      Moore ei räägi otseselt toote välimusest ja sisust vaid üldiselt omadustest, mis määravad tarbija ostuotsust ja nendest, mis seda ei määra. Selles osas võiks temaga nõustuda küll. Erinevused tulevad sisse selles osas, mis kirja pole pandud: mõni ostja hindab ainult välimust, teine aga uurib enne ostmist sõprade käest, milliste firmade ebakvaliteetse kaubaga need on varem sisse kukkunud. Lisaks inimese iseloomule ja elukohale tuleb siin vahe sisse ka kauba hinna osas: kõigi müüdavate pesupulbrite isiklikult läbiproovimine pole tavatarbijale eriline probleem, aga näiteks autot või maja ostes tahaks kohe korraliku kauba saada.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.