Tänu tirtsule avastasin, et Postimehes pole Pulleritsu loo lõpus mitte üks vaid kolm aadressi valesti:
Loe diskussiooni bloogidest ka www.tehnokratt.ee, www.teller.ee, henrik.tehnokratt.ee
Tehnokratt on üldiselt .net millest tulenevalt ei tööta ka Henriku aadress (aga eks ma panen ta tööle, sest see on odavam kui ajaleht ümber trükkida, eksju), Teller on www.siimteller.com (ehk valesti nii domeen kui TLD). Aga nagu selgitab Priit ise artikli kommentaarides:
Palun, ärge mind nüüd kõiges valimatult ka süüdistama hakake. […] Telleri bloogi aadressi lisas loo lõppu toimetaja, mitte mina
Mis tekitab küsimuse, miks see prob siiani PM veebis parandamata on. Näiteks Telleril oli kah miski paar näpukat eile, aga ta fiksis need kõik käigult. Aga Postimehes on endiselt üleval minu jaoks “kivistunud arusaamadega Lennonist” märksa olulisem mögatõlge millele sai kunagi viidatud.
Siia sobiks ka üks minu tänane kirjavastus, kuna alustuseks tsiteeritud lõik on kontekstist välja rebitud siis … poleoluline, kellele sai vastatud:
Ajaveebid on huviliste jututoad, Delfi puhul on tegemist avaliku arvamuse
mõjutamise riistapuuga. Neil kahel on väheke vastutuse vahet mu meelest.
Ühte suunavad ajakirjanikud, toimetajad (printsiibis vähemalt), teine on
kodanike oma asi. Ühte nimetatakse ajakirjanduseks (seni), teist mitte.
Reutersil on näiteks põhimõte, et kasutatakse neutraalseid termineid (ntx: võitleja mitte terrorist). Me võiks samahästi nimetada ajaveebe spetsialistide diskussioniks ja ajakirjandust diletantide ja poliitikute jututoaks.
Aga ärme palun teeme nii. Sest ajakirjandus (või poliitik) on lihtsalt üks spetsialiteet koka, keemiku ja logistiku kõrval, ei parem ega halvem. Mul sügavalt savi mitmes võim keegi arvab ennast olevat, sest varem või hiljem hakkab maksma erialane kompetents. Ühe e-ruumis väga tõsiselt võetava tarkvara-pisifirma 37signals.com kirjeldus soovitavast kaastöötajast on “et oleks sära silmis ja oskaks kirjutada (sest kõik muu on õpitav)” — mis pole vist just palju erinev ajakirjanikust… Või vähemalt sellest ajakirjanikust, keda mina tahaksin lugeda.
Avaliku arvamuse mõjutamine on üks ajakirjanduse kõrvaleffekte kõrvalefekte [eki: lühikest f-i ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega ], aga see ei ole kaugeltki ainult ajakirjanduse kõrvaleffekt kõrvalefekt. Samas mõjutab avalikku arvamust rohkem poliitiku konfliktne sõnakasutus kui selle kommentaarid Delfis (ehk minumeelest on Delfi küll abiks indikaator, aga mitte olusisel määral mõjutaja).
Vastutus on muidugi omaette küsimus, aga … siin on ka erinevaid mõtestamise võimalusi. Näiteks minu jaoks on oluline vastutuse osa võime oma vigadest õppida. Mõned päevad tagasi seletasin kirjas ja sõnas kui mõtetu on seminarilt audiostriimi netti saata misjärel ma ajaveebi-seminarilt ühe sõbra palvel siiski striimi tootsin ja tänu 30-le kuulajale oma seisukoha ekslikkuses veendusin. Ootamata ära kellegi etteheidet saatsin vabanduse ja muudan sellest lähtuvalt oma osalust järgmisel üritusel… mis on minu meelest vastutus. Ja mul pole sellega probleemi. Päris-ajakirjanduse veebiväljaannetes istub sisu, millel taga mitukümmend vigadele viitavat kommentaari, rahulikult edasi.
Vastutuse mõtestamise probleem on muideks täpselt sama ka muudes tööstusharudes. Kui mu tööandja ostis uue trükimasina seadistati see tootja poolt lähtuvalt sisendparameetritest (“kasutades sinist kummi ja Mobili õli on kõik korras”) ent väljund ei vastanud meie ootustele. Nemad lähtusid sisendparameetritest, meie väljundist.
Sama on ajakirjandusega. Oluline on mitme allika rist-kontroll, teisele poolele sõna andmine jt protsessi omaniku kirjeldatud sisendparameetrid. Kui klient pole tulemusega rahul seletatakse talle külmas rahus, et meil on sellised kõrgväärtuslikud parameetrid ja need tagavad teile soovitud tulemuse. Paraku võib mõlemal puhul klient tegelt väga hästi matsu jagada (olles näiteks trükkal kellele masin müüdi… või mistahes spetsialist, kelle eriala ajakirjandus puudutab) ja talle on sisendparameetrite mantra sügavalt savi. Või õigupoolest… mida enam mantrat korratakse seda ebaadekvaatsemaks kordaja ise muutub kuulaja jaoks.
4 Kommentaarid
Pets, see sõna on ikka pigem efekt. Efekt, efekti, efekti. Hea võimalus kohe jälle parandused jooksvalt sisse viia :-)
Postimees aga ootab senini, et maailm end lõpuks artikliga vastavusse pööraks. Pulleritsu vabandus, et “aga mina pole süüdi” on ikka tõeliselt nõrk. Mu arust on need 100+ inimest sinna tööle võetud sellepärast, et nad üks tiim oleksid, aga ma võin ka eksida. Kui korvpallis pall auti läheb, on süüdi kolm meest – see, kes halvasti söötis; see, kes palli kinni ei püüdnud ja ka lähim mees, kes ei rutanud appi palli päästma.
Aga noh, see on ju kõigest “kontrollitud ja eetiline” ajakirjandus, mitte mingite higiste meeste mäng, eksole. Ega lipsuga mehel sobigi meeskonnatööd teha ja tunnistada, et “jah, mängisime sitasti, järgmine kord teeme paremini”. Mkm, kus sa sellega.
Teen ettepaneku hakata välja andma Propelleriga Granaadi eriauhinda ajakirjaniku, leheväljaande ja toimetava ettevõtte lõikes. Auhinnale võiks sisse toppida USB pulga kus oleks screenshott auhinna võitnud tööga :)
USB pulk on liiga kergelt kustutatav ja siis on ta vaid üks USB pulk. Ekraanitõmmis peab ikka olema mustvalgelt välja trükitud. Mis iganes materjalile siis (t-särk näiteks) :-)
Õige jah @ Cougar. Mälesturmärk peaks olema jääv.. :) T-Särk või siis hoopis tätoveering kui tegu eriti suure tobedusega :D