Nonii, seoses valimistega on Mart Laar üles tõstnud tarkvara patentsuse või mittepatentsuse teema — ja kuigi on kahetsusväärne, et alles nüüd, ei saa progressiivsem osa inimkonnast jätta juhust kasutamata ning liitub kindlasti homme kell 13:30-14:00 MKM’is minister Atoneni vastulause-pressibriifinguga, kus ta maailma tegeliku olemuse meile lihtsurelikele selgeks teeb. Laari arvamuse koos arvukate lugejakommidega leiab nii EPList kui Postimehest, aga märksa asisem lugemine on EPLis ilmunud Kaido Kikkase lugu Kokkuseotud kingapaelad, mis probleemi olemuse üsna mitte-tehniliselt esitab. Kes tahab, võib muidugi alustada ka direktiivi viimase versiooni lugemisest (18.05.2004 muudatused allajoonitud).
MKM õhtune teade:
18. mail Konkurentsivõime Nõukogus Euroopa Liidu ministrite poolt vastu võetud ühine seisukoht tarkvara sisaldavate leiutiste patenditavuse direktiivi eelnõu osas ei loo uusi õigusi ega võimalda patenteerida rohkemat kui senine seadusandlus (k.a. Euroopa Patendi Konventsioon) seda ette näeb.
Erinevalt ajakirjanduse ja huvigruppide poolt ekslikult kasutusele võetud terminist „tarkvara patenteerimine“, sätestab direktiivi eelnõu reeglid tehnoloogiliste leiutiste patentimiseks mille koosseisus sisaldub tarkvara. Eraldi on ära märgitud, et tarkvara iseseisvana patenteerida ei ole võimalik.
Direktiiv ei muuda ka üldisi patendiõiguse põhimõtted, mille kohaselt leiutis on patenditav juhul kui ta on uus, omab leiutustaset ning on tööstuslikult kasutatav. Kohustus tagada kaitse mistahes tehnikvaldkonna leiutisele on olemas Eesti patendiseaduses ka täna ning see põhimõte ei muutu.
“Kahjutundega tuleb märkida, et antud teemast on saanud üle-euroopaline ja kohalik valimispropaganda objekt ning kasutatakse ära hirme suurfirmade ning seadusandluse ees,” kommenteeris minister Atonen Mart Laari poolt avaldatud süüdistusi.
“Direktiivi vastaste üks põhiargumentidest on, et loodavat regulatsiooni hakatakse liiga vabalt tõlgendama ning seeläbi muutuvad patenteeritavaks ka need leiutised, mida direktiivi loojad pole algselt silmas pidanud. Õiguskindluse tagab aga asjaolu, et juhul kui siseriiklikus kohtupraktikas tekib küsimus antud direktiivi tõlgendamise osas, peavad rahvuslikud kohtud küsima seisukohta Euroopa Kohtult, kelle siduv otsus tagab ühtse tõlgenduse kõikides liikmesriikides,“ lisas Atonen.
“Eelnõu ei luba patenteerida tarkvara iseseisvalt, vaid seda ainult tehnilise leiutise osana,“ kinnitas Atonen.
TAUSTINFORMATSIOON:
Ühisseisukoha vastuvõtmine Nõukogu poolt on Euroopa Liidu seadusandlikus protseduuris vajalik kaasotsustusprotseduuri puhul, s.o. juhul kui Nõukogu ei toeta kõiki Euroopa Parlamendi poolt peale esimest lugemist esitatud muudatusettepanekuid. Antud eelnõu puhul esitas Euroopa Parlament 64 muudatusettepanekut, millest Nõukogu arvestas olulisemaid ja mis ühildusid enamasti Euroopa Komisjoni arvamusega.Eelnõu tekitas laia vastukaja nii liikmesriikide erinevates huviringkondades kui Euroopa Parlamendis. Diskussioone on põhjustanud arvamus, et eelnõu võimaldab kaitsta arvuti tarkvara kui sellist.
Arvestades nimetatud kartusi, esitas Euroopa Komisjon omalt poolt 18. mail Nõukogus muudatusettepanekud, mis järgisid Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide soove. Nimelt lisati uue sättena direktiivi expressis verbis lause, mis seni oli preambulas ja mille kohaselt arvutiprogrammid kui sellised, mistahes vormis nad ka ei oleks, ei ole patenditavad. Samuti võeti arvesse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide soove täpsustada mõisteid nii, et need välistaksid kahemõttelisuse tarkvara patenditavuse suhtes.
Eenõu läheb edasise menetluse käigus Euroopa Parlamenti teisele lugemisele.
Tegemist on harukordselt mõtetu sõnamulinaga, kuivõrd Komisjon suutis välja jätta kõik parandused mis reaalselt oleksid piiranud tarkvara patenteeritavust. Mis tähendab “arvutiprogrammid kui sellised, mistahes vormis nad ka ei oleks, ei ole patenditavad“? Tekstis on üheselt sees, artikkel 5:
-
Member States shall ensure that a computer-implemented invention may be claimed as a product, that is as a programmed computer, a programmed computer network or other programmed apparatus, or as a process carried out by such a computer, computer network or apparatus through the execution of software.
-
A claim to a computer program, either on its own or on a carrier, shall not be allowed unless that program would, when loaded and executed in a computer, programmed computer network or other programmable apparatus, put into force a product or process claimed in the same patent application in accordance with paragraph 1
Tõepoolest, “programmi kui niisugust” ei saa patentida, küll aga programmi mis käib arvuti peal ja teeb midagi enamat kui “normaalne interaktsioon arvuti ja programmi vahel”. Väita, nagu sätestaks “direktiivi eelnõu reeglid tehnoloogiliste leiutiste patentimiseks mille koosseisus sisaldub tarkvara”, saavad pärineda ainult inimeselt kes lugeda ei oska, sest art 5 p 1 vihjatud “computer-implemented invention” on eelnevalt artiklis 2 kirjeldatud nii:
(a)“computer-implemented invention” means any invention the performance of which involves the use of a computer, computer network or other programmable apparatus, the invention having one or more features which are realised wholly or partly by means of a computer program or computer programs;
(b) “technical contribution” means a contribution to the state of the art in a field of technology which is new and not obvious to a person skilled in the art. The technical contribution shall be assessed by consideration of the difference between the state of the art and the scope of the patent claim considered as a whole, which must comprise technical features, irrespective of whether or not these are accompanied by non-technical features
Ehk et tegemist on mistahes arvuti või võrguga seotud leiutisega. Eriti tore on punkt (b) sõnamäng, mis muudab patentseks kõik leiutised mis sisaldavad tehnilisi elemente — sõltumata sellest, kas uuenduslik samm on tehnilisel või mittetehnilisel poolel… Esile toodud “new and” on muideks 18.05.2004 kohtumisel saabutatud “kompromiss” Saksamaaga, kes lisaks soovis punkti (b) lõppu veel ka sõnastust: “whereby the technical features must predominate. The use of natural forces to control physical effects beyond the digital representation of information belongs to a technical field. The mere processing, handling, and presentation of information do not belong to a technical field, even where technical devices are employed for such purposes.“. Aga see oleks ju liiga üheselt pannud paika, et leiutustase peab olema tehnilise poole peal…
Tõsi, on olemas artikkel 4a:
A computer-implemented invention shall not be regarded as making a technical contribution merely because it involves the use of a computer, network or other programmable apparatus. Accordingly, inventions involving computer programs which implement business, mathematical or other methods and do not produce any technical effects beyond the normal physical interactions between a program and the computer, network or other programmable apparatus in which it is run shall not be patentable.
Kõlab hästi, jah? Ainult niikaua kuni ei ole tuttav EPO senise tavaga tehnilise effekti määratlemisel, millest võid lugeda edasi ffii.org.uk lehel — vaata tsitaati Keith Beresford’i monograafiast “Patenting computer software under the EPC” (kes lugeda ei viitsi, siis: tehnilise effektina annab esitada näiteks seda, et programm teeb midagi kiiremini või paremini).