õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

BBC lahkab huvitava nurga alt RIAA CD-läbimüügi-kukkumise tagamaid: Stopping the pop-swappers. Vanemad on saanud ühele poole oma vinüülide väljavahetamisega ja noortel on vaja raha trendiriiete ja mobla jaoks. Kannatajaks pooleks on musatööstus. Peaks riiete kandmise ära keelama.

Uudiseid veidi:

• Kill a Middle East head of state, win prizes! – Pentagon shows how — muideks, Wired’is on selle kohta nüüd ka lugu mis suht kenasti langeb kokku minu saates räägitud jutuga, ehk et äkki polndki nii loll mõte. Loe siit: The Case for Terrorism Futures
• Hi-Fi meets Wi-Fi with Linksys

Ja kell 1233 lahkamisel lausa kaks teemat: Windows’i turvamulgud ja valimismasinad USAs, mille soft paljudele vääääga kahtlane tundub.

Kõigepealt Windowsist, turvabüllad nr MS03-026 ja MS03-030 (sealt leiab ka kiired paigad) ja artiklid:

• http://www.theregister.co.uk/content/55/31797.html
• http://lsd-pl.net/news.html
• http://www.securityfocus.com/news/6519
• http://www.jasakom.com/Artikel.asp?ID=412
• http://www.xfocus.org/documents/200307/2.html

Ja valimismasinatest:

• http://www.scoop.co.nz/mason/stories/HL0307/S00065.htm
• http://newsforge.com/article.pl?sid=03/07/25/1349255&tid=4
• lisaks Minut.ee’s

Täiesti juhuslikult sattusin Postimees.ee all uudisele Ajalehtede Liit on vastu internetivabaduse piiramisele mis tundus mulle väga huvitav, kuna talvel oli neil just mingi ümarlaud kus internet jagati ajalehtede veebiväljaanneteks, portaalideks ja lugejakirjadeks ning neid viimaseid pidi hakkama arvamustoimetus üle vaatama. Võttes arvesse tõsiasja, et sellise lähenemise korral satub “lugejakirja” kategooriasse ikka väga suur hulk erinevat informatsiooni kõla see justnagu kutse tsenseerimisele mingi arvamustoimetuse poolt.

Nagu ikka ei avaldunud uudisega koos midagi tausta selgitavat, kuigi Tarmu Tammerki pressiteates oli üks viide World Summit on the Information Society kodulehele sees ning sealt leiab ka alajaotuse 15-18 July 2003: WSIS Intersessional Meeting – Paris (France) ning sealt omakorda dokumendid. Nendega veidi tutvunud lisasin Postimehe loole sellise kommentaari:

Tegelikult võiks nimetatud teemaga tiba põhjalikumalt tutvuda enne kommimist, tegemist on äärmiselt huvitava ettevõtmisega (millest küll lõppkokkuvõttes midagi konkreetset välja ei tule nagu ikka). Ma ei leidnud kahjuks üles neid sõnavabaduse-piiramise ettepanekuid (huvitav, millistest maadest on juttu?) aga seal on sees päris palju open source’i ja public domain’i soosivat, turvalisuse puhul peetakse väga oluliseks inimeste informeerimist ohtudest ja turvalisematest lahendustest, raadiospektri osast leidsin aga action plan’is sellise sõnastusettepaneku:

[31] Spectrum management: The radio-frequency spectrum has to be managed in the public and general interest and by independent and transparent regulatory frameworks for the equitable allocation of frequencies to a plurality of media including community media.

Aga loomulikult viskab vahel miskitel tegelastel juhe kokku ja tulemuseks on selline ettepanek:

[28] Develop gender-sensitive technical and regulatory instruments when addressing ICT policy issues such as universal access, regulatory frameworks, licensing, setting tariffs, spectrum allocation, infrastructure, ICT industry development and labour policies.

Kui see läbi läheb on Sideametil tööd jälle kuhjaga: kust leida tehniline vahend mis tagaks, et naised ja mehed ikka võrdse tüki 2,4GHz sagedusest saaksid.

Ja declaration on principles tekstis on sees selline segase tekstiga punkt:

45. Access to information and communication technologies shall be secured in accordance with international law, bearing in mind that some countries are affected by unilateral measures which are not compatible with it and which create obstacles for international trade.

Ja selle kohta kaks kommentaari:

Statement of the United States: “The United States of America reserves on this paragraph and submits its objection to the language, which is inappropriate and is inconsistent with the purpose of the Conference.”
Statement of Canada: “Canada appreciates the efforts of the Host Government and other Governments to achieve a consensus text for this paragraph. Unfortunately, despite these efforts, Canada cannot associate itself with the final text of that paragraph.”

Huvitav, milles asi?

Asi läheb aga aina huvitavamaks, näiteks Kanada ajakirjanike kirjast leian ma muuhulgas konkreetse pretensiooni Tuneesia aadressil ning vihje IFEX’ile, kust oh üllatust hakkab tilkuma infot ka pöördumise tausta kohta: Newspaper publishers and editors demand press freedom on the Internet IFEXi veebis, originaal siin (huvitav, miks WSIS’ini on jõudnud Kanada ajakirjanike kiri aga mitte WANi pöördumine?). Ja millegipärast kubiseb see viidetest NWICO’le (New World Information and Communications Order)… Hetkel loen Christopher Brown-Syed’i artiklit The New World Order and the Geopolitics of Information.

WSIS ja NGO’d: Staying Home to Organize the Global Struggle for Information Justice. Ja sealt link edasi globalcn peale kust leian näiteks The Internet under Surveillance – a report by Reporters Without Borders. Ahjah, neil plaanis ka Pariisi kohtumiselt raporteerida.

… ah et milleks see kõik? Lihtsalt pisike näide sellest, kui vähe infot ma tegelikult algsest pressiteatest (Ajalehtede Liit on vastu internetivabaduse piiramisele) sain.

Nii, kõigepealt muidugi infopoliitika mujal ehk USAs: Filter-Bashing Alive and Well. Ehk et raamatukogude-koolide porno-filtreerimine päevakorras ja probleemiks filtrite suutmatus eristada pornot mitte-pornost. Raamatukogud pigem loobuvad rahast kui asuvad filtreerima: Many Libraries to Skip Grants to Avoid Net Filters. Loe ka EFFi raportit sellest, miks filtrid ei toimi ja kooli ei sobi.

Eelmise nädala eValimiste konverentsi kohta loe allpool. Andres Jõesaar (tänud) saatis meile lisaks uudise Electroral Reform Society’lt mis tõdeb, et e-valimised ei ole tõstnud valimistel osalemise protsenti, pigem vastupidi — küll aga on märgata elavnemist postihääletuse kasutamisel. Loe uudist ja uurimust, väääga õpetlik jutt. Kindlasti vaata siia juurde ka eValimiste konverentsil esinenud Michael Remmert’i eelviimast slaidi — seal on samade st Suurbritannia 2003 kevadiste kohalike valimiste tulemusi toodud esile kui tõestust, et e-hääletamine on hea: 27% osalenutest kasutas võimalust (seejuures tasub meeles pidada, et pilootide ametlikuks eesmärgiks oli ikkagi osalusprotsendi tõstmine, mitte valimiste mugavamaks muutmine).

Rootslased on avastanud, et mobla hands-free ei tee sõidu ajal rääkimist sugugi ohutumaks: Hands-Free Car Phones Unsafe.

Moblogging: Time (räägib muuhulgas trendikatest sotsiaalsetest mängudest, näiteks ette antud teemal pildistamine), CNN/Money (Xeni näeb seejuures probleeme teemal kas kaamera on eetiline… mmm?).

Brittide “sideamet” küsib publikult nõu: kas mitte poleks õigem lubada GSM 1800 üla- ja alaservas olevaid eraldamata / puhveralaks eraldatud sagedusi ka vabaks kasutuseks? Use of the 1781.7-1785.0 / 1876.7-1880.0 MHz Bands for the provision of GSM 1800 telecommunications services – a consultation document.

• to make the spectrum available, on a national or regional basis, to either the existing GSM operators or to new entrants for the provision of public mobile telecommunication services;
• to make the spectrum available for short-range, low-power use on a licence-exempt basis; or
• to retain the guard band and leave the paired band unassigned, in order to assist migration of GSM 1800 to future IMT-2000 use and to facilitate Testing and Development licensing.

A related issue is whether to make the spectrum available in a technology-neutral way or to restrict it to GSM technology. For the second scenario, another related issue is whether to allow third-party public services or to restrict the spectrum to self-provided use.

Kodumaalt kah, vaatame kas saame kellegi kommenteerima — nimelt proovis advokaat Andres Hallmägi mõni aeg tagasi kasutada kohtuga suhtlemises digiallkirja ning kohus jättis sellisel teel saadud vastuse arvestamata, sest nagu Eesti Raudtee kaebdusest lugeda “[..] et objektiivselt olukorda hinnates, puudub kohtul võimalus kaebuse vastuvõtmiseks digitaalallkirjastatult. Kohus on selgitanud, et isiku samastamiseks puudub vastava õiguslik (vastav kord kehtestamata) ning ka tehniline (programmide, riistvara puudumine) võimalus.” Ringkonnakohtu määrusest võiks seevastu esile tuua lause “Vastavalt DAS §-le 43 tuli riigiasutuste töö korraldada 1.juuniks 2001 ümber nii, et asjaajamises oleks võimalik kasutada ka digitaalselt allkirjastatud dokumente.”. (kirjavead järgnevas tekstis tekkinud paber-kujul saabunud määruse sissetippimisel ja jäetud nimme sisse).

Ringkonnakohus refereerib Depoo kaebust

Kohtu väide, nagu ei oleks korrektset vastust kohtule laekunud, ei ole õige. Kaebaja esitas vastuse kohtunõudele 27.veebruaril 2003 e-postiga ning allkirjastas selle vastavalt DAS §-le 3 lg 1. Kohus ei ole 4.märtsi 2003 määruses märkinud ega teinud ühtegi seadusviidet, milles seisnes vastuse väidetav ebakorrektsus. Dokumendi allkirjastamine digitaalallkirjaga ei muuda dokumenti iseenesest ebakorrektseks. Kohus on vastavas määruses väitnud, et vastus kohtunõudele peab kohtule laekuma posti teel, kuivõrd vastuselt peab nähtuma apellandi esindaja allkiri. Ka selle nõude on kaebaja täitnud: saatnud vastuse e-posti teel. Vastus oli digitaalallkirjastatud. Veelgi enam, just käsikirjalise allkirja puhul pole võimalik väita, et selle on allakirjutanud allkirja desifreeringus märgitud isik. Küll aga on seda võimalik kindlalt väita digitaalallkirja puhul. Siinkohal osundab apellant valdavale elektron- ja digitaalmenetlussuhtlemisele uues tsiviilkohtupidamise seadustiku projektis (avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee).

Ringkonnakohus refereerib Eesti Raudtee vastuväidet

Kaebuse digitaalallkirjastamisega seonduvalt soovib AS Eesti Raudtee kõigepealt rõhutada, et nimetatud toimingu teostamine vaadeldaval viisil pole tinginud üksnes kohtu asjaajamise raskendamise, vaid oluliselt halvendanud ka protsessiosaliste olukorda käesoleva kaebuse läbivaatamisel. … Kaebuse esitajale on kohtu poolt selgitatud, et objektiivselt olukorda hinnates, puudub kohtul võimalus kaebuse vastuvõtmiseks digitaalallkirjastatult. Kohus on selgitanud, et isiku samastamiseks puudub vastava õiguslik (vastav kord kehtestamata) ning ka tehniline (programmide, riistvara puudumine) võimalus. Seega pidi kaebuse esitajale teada olema, et DAS alusel väljastatud õigusaktid puuduvad ning kohtul puudub alus aktsepteerida ka vastavasisulisi kohtule edastatud dokumente. Veelgi enam – kaebuse esitajale oli antud täiendav võimalus oma kaebuse esitamiseks kirjalikult, millest viimane loobus, jättes sellega kasutamata talle kohtu poolt antud võimaluse kaebemenetluse jätkamiseks. Sisuliselt on kaebaja ise oma tegevusega ennast seadnud olukorda, kus oma protsessuaalsete õiguste teostamine on äärmiselt piiratud.

Ringkonnakohtu seisukoht ja motiivid

4. märtsi 2003 puuduste kõrvaldamise määruses leidis kohus, et adv A.Hallmägi ei ole esitanud vastust 18.veebruari 2003 kohtunõudele posti teel, et vastuselt nähtuks apellandi esindaja allkiri. Tänaseni ei ole korrektset vastust kohtule laekunud. … Apellant peab kohtule esitama korrektselt vormistatud ja allkirjastatud vastuse kohtunõudele.

Vastus 18.veebruari 2003 kohtunõudele saadeti elektroonilisel teel varustatult digitaalallkirjaga. DAS § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud. Kohtumenetluse seadused ei sätesta, et protsessitoimingutes ei tohi kasutada digitaalallkirjastuatud dokumente. Vastavalt DAS §-le 43 tuli riigiasutuste töö korraldada 1.juuniks 2001 ümber nii, et asjaajamises oleks võimalik kasutada ka digitaalselt allkirjastatud dokumente. Seega puudus kohtul seaduslik alus nõuda digitaalallkirja asemel omakäelise allkirjaga varustatud paberdokumendi esitamist. Samuti ei takistanud digitaalsel teel saadetud dokumendi vastuvõtmist kohase tarkvara puudumine – vastava tarkvara vajadusel viivitamatu installeerimine oli ja on ka käesoleval ajal kohtutes võimalik. Seega puudus alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks põhjusel, et kaebja ei allkirjatanud vastust 18.veebruari 2003 kohtunõudele omakäeliselt.

Nii, täna on siis hommikusöögiks “e-VALIMISED: VÄLJAKUTSE ÜHISKONNALE” mis erinevalt eile saates öeldust algas 9:30 ja mitte 9:00, mina jõudsin kohale 9:15 ehk valisin kuldse kesktee. Lisaks minule ajaveebindusest kohal Teller (väääga hea kokkuvõte) ja Henrik.kolhoos (seal näeb ka pilti), peagi laekub ka Larko, ja ajakirjandusest Henrik.postimees. Kuula ka meie eilset saadet.

Alustas Märt Rask, kes suht avameelselt seletas lahti kogu probleemi olemuse: parteid soovivad selliseid valimisi, kus nende elektoraadil oleks eelis (näiteks toodaks kast koju, mis pidavat mõnedele väga meeldima). Mina kui kodanik tahan e-valimistelt seda, et see vähendaks parteihuvide mõju meie igapäevaelule. Seega on minu tahtmised risti vastu parteide tahmistele = ma olen parteivastane = ma olen järelikult ka riigivaenlane. Enemy of the state, you know. Mulle tundub, et e-valimiste surumiseks tuleb rakendada ohtralt rohujuure-organisatsioone.

Edasi: Michael Remmert Euroopa Nõukogust, vt Euroopa riikide praktiline kogemus e-valimiste valdkonnas — kogu jutt on slaididel kirjas (Teller meie messengeri-konverentsis: ülikoolis öeldaks herr Remmertile, et olge hea, pange oma slaidid interneti, siis me ei pea teie loengus käima. nagunii tuleb eksam slaidide põhjal). Olulised poindid mida sealt lõpu poolt leida: senised piloodid Euroopas on andnud selgelt numbrites näha olevat kasvu valimisaktiivsuse osas, probleeme kuuldavasti pole.

Ülle Madise slaidid (e-valimiste seadusandlik baas Eestis) on jälle vastupidi üsna väike osas jutust, vaid jupid asjassepuutuvatest seadustest. Pikemalt juttu kollektiivse hääletamise teemal. Üks alateema millest pole varem juttu teinud: eKampaaniad. Kuidas tagada seda, et valija ei saa e-posti lingiga mis viib otse valimiskomisjoni veebi hääletama (no selle vastu annab võidelda). Aga: teadupoolest on keelatud samal päeval aktiivne valimisreklaam — Ülle vihjel kuulub sinna alla ka e-post ja SMS (kusjuures mulle tundub, et ta mõtleb selle all tavalist spämmi, mitte smartmobs-tüüpi rohujuure-kampaaniaid, sest neid karistada on suht raske). Üllelt küsimus tech-rahvale: kas on lahendus või tulekski seadust muuta. Siinkohal ma arvan, et tuleb vist seadust muuta, aga väääga kavalalt. Me ei saa võidelda grassroots-reklaamiga, aga kindlasti peaks keelatuks jääma in-real-life triangel valimispäeval sest muidu oleks linn õlletelke täis.

Ivar Tallo oluline remark: kollektiivse hääletamise osas tuleks Tartu Ülikooli statistikutel lasta välja uurida, kui suur selle mõju tõenäoliselt üldse oleks.

Marju Lauristin on järgmine, e-valimised: demokraatia laienemine või võõrandumise süvenemine?. e-Kampaania teemaga pole tema sõnul üldse tegeletud, kui vaadata e-valimiste alast kirjandust. Arvutikasutaja saab juba praegu kätte oluliselt rohkem infot oma valimisotsuse tegemisel (on mõjutatav infoga, lisaks Ülle mainitud “vägivaldsele mõjutamisele”).

Vaadake siia juurde kindlasti ka Praxise / Emori uuringut digitaalselt lõhest Eestis.

NB: Vaata Marju slaidide lõpust järeldusi ehk mis on vaja teha:

• Vajalik on teavituskampaania selgitamaks e-valimistega seotud üksikasju ning ärgitamaks kõiki arvutikasutajaid e-valimiste võimalust kasutama
• Vaja on kokku leppida (või pigem seadusega kehtestada) tingimused e-valimisteks töökohal ja avalikes Internetipunktides, mis tagaksid valijale võimaluse häirimatult osaleda e-valimistes
• Vajalik on korraldada koolitusi evalimiste kampaania läbiviimiseks meedias ja Internetis
• Valijatele, kes ei kasuta Internetti, tuleb teha raamatukogudes kättesaadavaks samad valimismaterjalid, mis on pandud üles Internetti
• On vajalik läbi viia kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring, mis selgitaks e-valimistest osavõtu võimalusi, motivatsiooni, eelarvamusi ja takistusi erinevates regioonides ja erinevates arvutikasutajate rühmades

Märt Rask treis aga selle ajaga valmis seaduse, mille kaudu saaksime me skandaali, millega ärataksime korraga huvi nii Eesti kui valimiste vastu:

• Valimised toimuvad valimiste päeval iga ilmaga.
• Arvesse võetakse ainult vastuhääled.

Tanel Tammet on tasemel nagu ikka. e-hääletuse võimalikud tehnoloogilised platvormid. Näiteks:

Mida me peame tegema:

• Suurendama valijate osakaalu, kel on positiviine intuitsioon
• Suurendama positiivselt meelestatud spetsialistide osakaalu
• Siduma võimalikult paljusid poliitilisi jõude auditeerimisega

Seejuures on eriti oluline see, mida Tanel jutus mainis: nimelt et positiivse valija-suhtumise saavutamiseks on vaja turva-ekspertide tuge. Praegu kipub igaüks otsima mistahes lahendusest oma “lemmik-turva-auku” ning tavakasutajatele jääb mulje, et süsteem ainult turva-aukudest koosnebki. Just vaheajal enne Tanelit vihjasin mõnele spetsile sama: nad peavad kokku saama ning omavahel need küsimused selgeks vaidlema ning hoolitsema selle eest, et valijateni jõuaks adekvaatne inff ja mitte “tsunftisõja verepritsmed”.

Taneli teine olulisem punkt on see, et e-valimiste tarkvara tuleb luua erinevalt “harlikust tarkvarast” — pole vaja lihtsat seotavust teiste süsteemidega, kasutajatele müüa laia funktsionaalsust. Ja hind pole mitte raha, vaid süsteemi usaldusväärsus. Süsteemi minimeerimine on oluline, et tagada süsteemi auditeeritavus / häälte kontroll-lugemine mitmete sõltumatute gruppide poolt. Minimeerimisega käib tõenäoliselt kaasas ka süsteemi kallinemine, aga tarkvara osa hinnast on suht väike. Tanel on e-valimiste hinda muideks sisse lugenud ka need auditid ja kontroll-lugemised, et “siduda võimalikult paljusid osapooli”.

Neil Mitchison räägib turvaküsimustest: mis saab juhtuda, milline on tõenäosus, kas vastumeetmeid on. Enamus jutust suht tüüpiline turvavärk ja seega … no otsustage ise: tegelikult on ju tõesti olemas tõenäosus, et parteisõdur on tööl Microsoftis ja on kunagi 3 aastat tagasi muutnud Windowsi sellisel moel, et too annab eelise nimelt sellele parteile. Aga see kõik on loomulikult vaja süsteemi loojatel-tellijatel-jne läbi mõelda.

Andreu Riera (www.scytl.com) rääkis oma Pnyx’ist…