õpib ise ja õpetab edasi, vahel ka tagasi

Kaks linki: buzz.research.yahoo.com on Yahoo tehnoloogia-tuleviku-ennustuste futuuriturg. Ja Amazon’i A9.com on “vertikaalne otsimootor”, mida demos Jeff Bezos, kõige huvitavam on seejuures OpenSearch, st on võimalik lisada oma vertikaal-otsinguid A9’le kasutades lihtsat RDF-liidest (esimene rahendus mis meelde tuli on keeleveeb.edu.ee, st kui saaks sõnastikest väljundi RDFina saaks nad liita A9’ga).

Käimasoleva vaherivahetuse/koalitsioonivahetuse/vms võtmes Linnarilt lühikokkuvõte justmin probleemi olemusest — ehk tasakaalustatud mõõdikud gone wild, miks ametnikud neid rakendavad… Ja lingid edasilugemiseks neile, kes plaanivad mõõdikuid riigiaparaadis rakendada. Miskipärast on aga näiteks ÄP sama teema kolumn (tasuline, lugemine tasuta Tele2 wifi levialas) suht mõtetu hala, miskipärast oodanuksin pigem sealt asja tausta valgustamist ja analüüsi (minumeelest on nad piisavalt mõõdikutest kirjutanud/seminartitanud, või ma eksin?). St kust ma leiaks adekvaatse analüüsi mis läheks kaugemale “63st korruptandist”?

Muideks, kes tahab näha kuidas etech välja näeb ja mis San Diego on, vaatab vastavat flickr’i tag’i. Vt ka etech wiki’st coverage’i mis viitab ajaveebidele, technorati tagidele jne. Flick, del.icio.us ja Technorati lisandunud etech-tagid võtab kokku ETech Attention Stream (link arhiivile, tegelikult on see ka “chatroom”, st java-app mis reaalajas näitab lisanduvat infot).

Millegipärast inimesed arvavad, et kui Pets on 14ndast alates konverentsil ja Eesti mõttes 14nda õhtuks midagi netis pole, siis on jama :-) Paraku peab ettekandega samal ajal blogimiseks peab kas (a) blogima inglise keeles (b) olema eestikeelsel konverentsil. Lisaks -10 tundi ajavahe ja see, et miskipärast mul esmasp õhtul (Kaligfornia mõttes) WiFi levis aga ei ühendunud internetiga… millest siis ka teatav delay.

Aga nüüd siis üritusest ehk O’Reilly Emerging Technology Conference 2005. Kuna Net Objects Workshop oli lootusetult väljamüüdud ja ausalt öeldes pakub mulle viimasel ajal oluliselt rohkem huvi kasutaja-evangelism siis veetsin hommikupoole Kathy Sierra töötoas Creating Passionate Users (tõlkes vahest “kuidas luua kirglikke kasutajaid”?). Kathy on rea Head First raamatute autor, mis muideks kah järgivat sama põhimõtet (st “järgivat” kuna ma pole ise lugenud ja ei saa väita, kuid kohtasin juba teel töötuppa kodanikke kes ütlesid, et lähevad sinna nimelt Kathy raamatute pärast…).

Teema on tegelikult sama millest olen viimastel nädalatel rääkinud mitmete … ütleme et väikeettevõtjatega (ja mida ma jätkuvalt torgin ühe PR-seminari käigus) — ehk kuidas saavutada seda, et kasutajad sinu pakutavasse tõelise kirega suhtuksid. Sellest arusaamiseks on vaja võtta pulkadeks mõni olemasolev kirgliku kasutajaskonna näide (Apple, iPod jne on kindlasti kulunud, aga näide).

• milline on kirglik kasutaja? [ ostab uued mudelid ja lisad; suhtleb fännikommuunis; on klient-evangelist; kulutab meelsasti raha ja aega ]
• mida sina saad? [ lojaalne klient; tahab rohkem seda mida pakub; valmis minema kaasa uute ja keerukamate toodetega, nt iMovie -> iMovieHD -> Final Cut Pro; sellega käib kaasas suurem laine st teised tootjad kes toetavad sinu toodet, mistõttu konkurentidel on raske turule tulla, nt iPod+accessories ]

Kui hakata analüüsima kirgliku kasutaja olemust jõuab aga üsna pea selleni, et tema põhitunnuseks on õppimine/süvenemine — ta teab millest tunda ära ekseprti, oskab teha vahet olulisel/ebaolulisel, talle on tähtis tema enda teadmiste/oskuste tase. Järelikult tuleb kirgliku kasutaja tekitamiseks pakkuda kasutajale õppimisvõimalust, kusjuures see ei pruugi olla otseselt seotud tootega. Kathy tõi siinkohal näite prügikottide tootjast: esimene loogiline lähenemine on keskkonnakaitse, aga sellest võiks kaugemale vaadata. Miks mitte lasta saata videoid kõige kummalisematest prügikottide kasutusvõimalustest? Sealt edasi jõuab vajaduseni õpetada kasutajaid koduvideot tegema… jne (mispeale ma demosin Kathyle Kinobussi kui näidet kire-aretusest läbi meie fastfoodcinema töötoa :-)

Selleks, et saada kasutaja õppima, on vaja kõigepealt teha endale selgeks see, kuidas saada mööda tema aju “jamafiltrist” — nagu ikka üllatus, shokk, mõnu, valu, näod, seks.

Edasi, mis võiks kasutaja jaoks olla oluline tulemus? Kujuta ette kolmesammulist seletamist (why / who cares / so what) ja jäta siis alles ainult viimane. Milleks mulle USB mälupulk? Sest sa saad selle peale panna oma esitluse! Aga miks ma peaks selle sinna panema? Sest siis ei ole see sinu läpakas! Aga miks ta seal ei või olla? Sest kui su läpakas kinni jookseb ja sa pead laval olema, on ilge jama! Sageli on muideks viimaseks mõjuvaks põhjenduseks “because you’ll get more sex” (praktilistel kaalutlustel võib olla siiski mõtekas tulla sellest 1 samm tagasi).

Edasilugemist õppimise/õpetamise juurde:

• Flow: The Psychology of Optimal Experience
• Designing World-Class E-Learning : How IBM, GE, Harvard Business School, And Columbia University Are Succeeding At E-Learning
• Memory: From Mind to Molecules
• Mind Hacks
• Blue Ocean Strategy: How to Create Uncontested Market Space and Make Competition Irrelevant
• Emotional Design: Why We Love (Or Hate) Everyday Things
• Presence: Human Purpose and the Field of the Future
• The Art of Human-Computer Interface Design

Ehk kireni jõudmise saladus on õppimine ning seejuures kestev õppimine st mingi taseme saavutamisel on valmis uus challenge (ja lisaks muidugi see, et ei tunduks, et tegemist on õppimisega). Edukas õppimine ergutab meeli, loob rahuldustunde… ning õppija tunneb ennast protsessis kangelasena. Kathy ütles: me ei taha, et raamatute arvustustes mainitaks autorit. Raamat on kireloojana edukas, kui kõik kommentaarid/arvustused tulevad mina-vormis — “ma õppisin”, “ma suudan”, “ma saavutasin” jne. Ehk: “user has a kickass experience and wants more”. Või: “get your brand out of the way, user really is the king and hero”. Kui klassikaliselt teeb vuhvlil ja väärtkraamil vahet brändi järgi, siis passionate user seda ei vaja — ta on kas ekspert või teab, kes on.

MUIDEKS, Linnari blogis üks seonduv lugu, Kas dinosaurustel oli 10 reeglit, mis pidid neid väljasuremisest päästma? Kirjeldab väga kenasti tõmblemist mis tekib juhul, kui üritad uude meediasse sulanduda saamata aru mõistetest nagu cluetrain, customer evangelism või siis passionate users (mida muideks ei leia ka ühegi Eesti marketingikonverentsi päevakavast — enamgi veel, minu küsitletud korraldajad pole neist kuulnudki).

Ja Kathy loengumaterjal oli muideks mindmapi-põhi, st lehed kus keskel ring teemaga ja igaüks sai siis loengu käigus sinna lisa joonistada.

Selle nädala Tehnokrati podcast / raadiosaade (kirjas kui 2005-03-12, eetripäeva järgi) keerleb mindmapi ehk mõttekaardi ümber, seltsiks Kristjan Otsmann EAS’ist, Signe Israel Sampo Pangast ja Kaido Irval Mind 4 Mind’ist. Kristjan kasutab, Signe kasutab ja koolitab, Kaido jaoks on mindmapi kasutamine/koolitus/müük tööks saanud.

Alljärgnevalt Kristjani soovitused edasilugemiseks ja link vabale tagavarale mida alustuseks proovida, loomulikult leiab inffi ja viiteid (mh Signe ja Kaido tutvustused mindmap’inda) www.mind4mind.ee, sealt ka tasulise tarkvara (Mindmanager) prooviversiooni. Saates mainin ka üht Terry Fisheri ettekannet, see on muideks netis täitsa vaadatav IT Kolledzi avalike loengute arhiivist.

FreeMind (vaba tarkvara):

• http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page

Sissejuhatus mõttekaardistamisse (eesti keeles):

• http://www.mind4mind.ee/?Mindmap

Sissejuhatus mõttekaardistamisse (inglise keeles):

• http://www.jcu.edu.au/studying/services/studyskills/mindmap/
• http://www.mindtools.com/pages/article/newISS_01.htm
• http://www.mapyourmind.com/
• http://www.mind-mapping.co.uk/index.htm

Mõttekaart ja projektijuhtimine:

• http://www.innovationtools.com/Articles/ArticleDetails.asp?a=148

Edasist lugemist:

• http://www.innovationtools.com/resources/mindmapping.asp