Erinevad kaamerad
Laiatarbe-digivideokaameratest on tõenäoline kohata järgmisi:
- DV ehk klassikaline digivideo – salvestavad miniDV lindile DV formaadis (ca 4MB sekundis, 1 tund 12GB); arvutiliideseks Firewire ehk IEEE1394; andmeedastus arvutisse 1:1 ajas
- HDV mis salvestab miniDV lindile HDV formaadis HD (high definition) videot; harilikult toimib ka DV kaamerana, tänu HD-võimelisele CCD’le annab ka selles reziimis paremat pilti kui sama klassi DV kaamera; andmeedastus arvutisse 1:1 ajas
- MPEG2 salvestasid algselt kirjutatavale DVD-plaadile (selle mini-versioonile) MPEG2-formaadis videot, hiljem asendati DVD-salvestaja kõvakettaga
- AVCHD (Audio and Video Compression for High Definition) salvestab BlueRay-plaadile, kõvakettale või flash-mällu, formaat MPEG4; arvutiliideseks USB2; andmeedastus arvutisse võib olla kiirem kui 1:1 ajas
Seisuga 2008 lõpp on mõislik valida kõvakettale salvestav AVCHD kaamera – kvaliteet on parem kui vanematel DV kaameratel, lisaks montaazh mugavam tänu kiiremale video toomisele arvutisse. Samas AVCHD video montaazh käib enamusele tavakasutaja-arvutitest üle jõu, miska on soovitav kasutada kaamerat siiski SD (standard definition) reziimis.
Seisuga 2013 lõpp on ilmselt mõistlik omandada videovõimeline peegelkaamera (tõsi, tuleb arvestada vajadusega pigem käsitsi fokusseerida) või hübriid-kompaktkaamera – salvestusformaat on endiselt peamiselt MPEG4.
SD video on 720×576 pikslit (mõnel puhul 704×576), HD video on 1920×1080 pikslit (1080i ülerealaotusena või 1080p täiskaadritena) või 1280×720 (720p).
Valides kaamerat uuri lisaks formaadile veel:
- optika – mida suurem seda parem valgusjõud; vaata kas saab lisada lainurk- ja telekonverterit, lisafiltreid (nt ND neutral density filtrid päikesepaistelise ilma jaoks)
- heli – kas saab lisada välist mikrofoni?
- video/heli sisse – osa kaameraid suudab toimida ka videomakina, mugav olemasoleva videomaterjali (VHS, telepilt jne) digimiseks
- mida saab seadistada? white balance, exposure, käsifookus, helinivoo – kui need on menüüs siis ebamugav pruukida, korpusel nupud aga suurendavad oluliselt hinda
Kaamera jaoks raha planeerides tasub mõelda ka heli ja valguse peale!
Sony kaameraid tasub osta Miterassa’st Järvevana teel: http://www.miterassa.ee
Aasta 2008 AVCHD kaameraks tundub olema Sony HDR SR11E (SR12E sama suurema kõvakettaga), hind ca 16-17 tuh kr. Aastal 2009 on mul koolitusel kaasas 32GB flash-mäluga HDR CX505VE (mahutab 3,5h fullHD pilti).
Mikrofonid & heli
Odavamatel kaameratel puudub mikrofoni sisend, mistõttu ainsaks lisaheli võimaluseks on piiratud valik kallimaid lisamikrofone mis käivad lisaseadme-liidesesse kaamera peal. Sony pakub hetkel suund-, stereo- ja bluetooth-mikrofoni. (vt http://www.sony.co.uk/product/hdd-avchd-hard-disk-drive/hdr-sr11e/tab/accessories#tab).
Enamustel kodukasutaja-kaameratel millle on mikrofoni sisend puudub samas liini-sisend, st probleemne salvestada näiteks konverentsi ja võtta heli helipuldist.
Erinevad mikrofonid:
- reportermikrofon – tavaliselt dünaamiline, “tuim” st vähetundlik (peab olema lähedal), vähene müra käshoidmisest
- suundmikrofon – tavaliselt kondensaator e elektreetmikrofon, vajab toidet (lihtsamad 1,5V AA patareid, profid 48V phantom toide mida oskab anda enamus XLR-liidesega seadmeid, nt helipuldid)
- lipsumikrofon e lavalier – tavaliselt kondensaator e elektreetmikrofon (vt eelmine)
- peamikrofon – tavaliselt kondensaator e elektreetmikrofon (vt eelmine)
Üldiselt peetakse parimaks heli võtmist suundmikrofoniga, sellele järgneb lavalier ja siis käsimikrofon.
Minu varustuses oli lavalier koos pisikese 9V patereilt käiva toiteplokiga – nii saab seda ühendada suvalise kaamera mikrofoni-sisendisse.
Helivarustust soovitan hankida kas EW Sound & Light’ist http://www.ewsound.ee (Behringer helipuldid, Shure mikrofonid ja klapid) või IS Music’ust http://www.ismusic.ee (AKG mikrofonid, Edirol salvestajad).
Kursusel demotod Bluetooth-mikrofoni karbil oli hind 3000kr, umbes samas hinnas peaks olema ka 1-2 lihtsamat lavalier-mikrofoni ja toiteplokk mida demosin. Odavamad raadiomikrofoni-komplektid EW Sound’is on 4500kr (aga need on statsionaarse vastuvõtjaga; mis pole küll suur ja tõenäoliselt annaks lisada patareitoide).
Ettevalmistus võtteks
Tee endale tehnika võimalused (ja puudused) alati põhjalikult selgeks, sh varu kaameraga mängimiseks vähemalt tund: käi läbi kõik menüüseadistused ja liidesed, proovi filmida erinevates rezhiimides, otsi üles võttel vajalikud reguleerimised (exposure, white balance, käsifookus) ning harjuta neid paar korda leides mugava töömeetodi. Proovi ka salvestatud jupike arvutisse viia, vaata kuidas ekraanil paistab; aga telekas? Tee endale selgeks kaamera-displei (või pildiotsija) heleduse vastavus telepildile (displei heledust saab harilikult reguleerida; katseta erinevates valguskeskkondades st toas, päiksega õues – nii õpid valgustuse piisavust hindama; harjuta ka nii pildiotsija kui displei kasutust, eriti suures valguses võib pildiotsija õigema tulemuse anda).
Enne iga võtteaktsiooni kontrolli üle seadistused:
- kaamera tööreziim – SD, HD? soovitav SD SP (standard definition, short play ehk hea kvaliteet suurema failisuuruse juures)
- 4:3 või 16:9 ehk laiekraan?
- heli – 2ch stereo
- automaatfookus
- exposure, white balance jms korrektsioonid maha
- ega pole peale jäänud night shot, mingid filtrid (sh füüsiline objektiivi ees)
- pildistabilisaator on sees?
- zebra – kui võimalik, siis sisse, hoiatab ülevalguse eest
- ja akud said laetud?
- kui lindile salvestav, siis vaja enne kirjutada tühi ajakood
- vaata, et kaamera ei jääks play-rezhiimi millel sageli puudub automaatne väljalülitus!
Võtte alustamisel:
- pilk töö ja helireziimile
- kui kassett, siis jätame algusesse minuti tühja
- heli külge; klapid külgel; kas kasutame manuaal või automaatnivood?
- valgus – kas olemasolevast piisab, kas saame midagi parandada asukoha muutmisega, kas vajame lisavalgust?
- white balance – kui vähegi võimalik siis fikseerime
- exposure – kas parem on automaat või fikseeritud?
- fookus – intervjuu jms liikumatu objekti puhul pigem fikseeritud
- mõnel puhul stabilisaator välja (sujuvad panoraamid statiivilt)
Ja kui läheb võtteks, siis ei unusta:
- vajutanud “punast nuppu” veendu, et tekkis REC kiri ja numbrid liiguvad (soovitavalt 2-3 sek)
- anna märk osalistele, et võivad alustada
- kui teed katteplaani katsu filmida vähemalt 10 sek, siis on pärast millest lõigata (jälgi numbreid ekraanil, kaamera taga liigub aeg teises tempos ning 2-sekundiline panoraam on kerge tulema)