Sisu mänedzeerimisest

Sattusin “korralise otsimootorite-kontrolli käigus” (ehk vaadates kus minu nime mainitakse) peale ühele loole Äripäevas, mille on kirjutanud Zoomi poiss Jarmo Tuisk: Sisuhalduslahendus paisutab veebieelarvet.

Jarmo võtab kenasti ette ära mainida olulised teemasse puutuvad terminid nagu sündikatsioon (sündikeerimine?) ja meta-info aga jõuab millegi pärast tõdemiseni, et see kõik maksab ilmtingimata pöörasel hulgal raha ja millest ainult “küünarnukini lähtekoodi pugenud programmeerijad veidikene aru saavad”. Isegi pealkiri räägib sellest, et sisuhalduslahendus on kallim, kui et maksta pidevalt mingitele veebitreialitele raha veebilehe uuendamise eest või jätta oma veeb järgmiseks kuueks aastaks lihtsalt muutmata.

Sisuhaldus???

Lühidalt öeldes käib sisuhalduse puhul jutt sellest, et sa ei osta mitte mingilt “digitaalset täisteenust” pakkuvalt noortekooperatiivilt oma pangakonto valutu tühjendamise teenust vaid lihtsalt kaasaegse välimuse varjuga või varjuta nuppude näol ja veidi abi struktuuri paika panemisel: kõik edasise saad sa ise teha. Lisaks ehk mõne pressiteate, muudaks veidi hinnakirja või pistaks paari uue toote kirjeldused rahvale vaatamiseks välja? Ei mingit hinnaküsimist ja töö tellimist, lihtsalt naksti netibrauser lahti, tekst copy–paste Wordist ning kogu see värk on veebis väljas. Lisaks muidugi kõik Delfist tuntu, ehk et kasutajad saavad auväärse peremehe loa korral küsida & kommenteerida ning seega tekitada kompetentse ning asjast huvitatud kliendiklubi (st tehnoloogia oleks sama mis Delfis, aga tulemuseks kliendiklubi ja mitte suvaline peldikusein — sest SINUL on võimalik olla mõistlik moderaator).

Kui su firma kuulub vabariigi kümne suurima hulka, siis on elu muidugi karmim: kuidas integreerida see kõik sinu dokumendihaldusega, kuidas tekitada kolm kuni kaheksa erinevat ligipääsutaset jne. Kui su firma on aga rohkem nagu “neli töötajat, ise olen rahul”, siis aitab sisuhaldus sul tõenäoliselt hoida kokku paarsada-tuhat krooni.

Säästaks veerand milli?

Yep, that’s the point. Minult endalt on küsitud seda suurusjärku raha veebilehe eest, kus on firmat tutvustav inf (mille ma ise olen juba varem valmis kirjutanud) veidi kaunistatud kujul + mingi veebiankeet + lihtne ligipääs mingile andmebaasile (ahjah, algul taheti vist selle tõttu lausa pool milli saada, aga siis pakkumine veidi õgvendus). Kui seda raha ei küsita kohe alguses, siis küllap lüpstakse välja hilisemate uuenduste abil — näiteks andmebaasis hinnakirja uuendus (sina saadad tabeli tootenimede ja -hindadega, nemad teevad copy–paste) nii viis tonni.

Kui su töötajad peavad niikuinii oma tabelites need muudatused tegema ning mõne uue müügilesaabunud jupstüki kohta lõigu või paar promokat kokku viksima, siis miks nad ei võiks seda kohe veebis teha?

Palju kokkuhoid maksab?

Jarmo loos on mainitud, et meie kolhoos.ee kasutab tasuta tarkvara ehk Userland’i Manilat — tegelikult on kolhoos küll tasuta, aga Manila ise ikka tasuline tarkvara: minu eesmärk on lihtsalt näidata sisuhalduse eeliseid ja samas mitte ära võtta soovijatelt võimalust sellega äri hakata ajama. Kes tahab, võib leida maailmast Manila-majutusteenuseid hinnaga näiteks $189.95 aastas (ca 3500 kr), aga võrreldavaid pakkumisi pidavat leidma ka muudele platvormidele. Vähemalt nii väidab sõber Sarvik, keda “üldse ei huvita mis selle veebi all toimub, pea-asi et vajalik funktsionaalsus oleks olemas” ning kellelt äsja eelpoolnimetatud viis tonni hinnakirjamuutuse eest küsiti.

Ja välimus selle sisu juurde? Minult on küsitud nii paarkümmend tuhat, aga peaks vist hakkama saama ka kümnega (üsna tuntud tegijatest käib jutt, kindlasti saab ka vähemaga hakkama).

Oh need vaesed programmeerijad…

… ning nende naised ja lapsed — nemad tahavad ju kah elada. Ja las elavad, aga miks pean mina selleks neile maksma olemasolevate lahenduste uuestileiutamise eest? Kui vaadata veidi Eestist välja, siis on enamus vaa minevast tarkvarast juba olemas ja sinu asi on see ainult kasutusele võtta. Kui sa lased selle kohapeal luua, pead maksma ka iga tulevase arendusliigutuse eest. Kui sa istutad oma veebi olemasolevasse mootorisse, siis pead ennast vahest veidi piirama aga sa satud keskkonda, mis ennast sinust sõltumatult edasi arendab.

Omatahtsi tekivad kõik need uued võimalused nagu sündikatsioon (ehk et sinu veebilehe uudiseid saab keegi teine, näiteks Äripäeva arvutikülg, automaatselt üles noppida), agregatsioon (et sina saad näiteks EPL arvutiuudised oma veebilehe nurka pista), foorumid ja diskussioon ning loomulikult tugi WAPile, PDAle ja palju muud mis on vahest liiga uus ja haip selleks, et normaalne konservatiivne ärimees raha lahistaks… aga mine tea, äkki läheb ükspäe vaja ;-)