Serendipity

[ see on EPL+ tehnokrati-kolumn. lähemalt siin mainitud www.blogger.com ja www.kolhoos.ee kasutamisest — oota ära esmaspäeva õhtu -pets- ]

Tiba enam kui aasta tagasi Tiigrituuril kiusasin ma laval lehetegemise rõõmudest rääkinud päevalehtlasi küsimusega: mida tähendab ingliskeelne sõna serendipity ja millega seda süüakse.

Vastuseks oleks õige rääkida üks muinasjutt Serendipi saare printsidest, kes veetsid oma aega avastusretkedel. Erinevalt näiteks lõunanaba-ekspeditsioonidest, millel eesmärgiks kuhugi kindlasse kohta elusana kohale jõuda, olid need eesmärgita avastusretked. Eesmärk nimetati alles siis, kui tõepoolest midagi põnevat ette sattus. Serendipity on avastuste tegemine juhuse läbi: sa leidsid midagi, mida ei otsinud.

Mõne teooria kohaselt on kogu ajalehenduse ja laiemalt meedia alustalaks nimelt serendipity: kolmapäevasest lehest ootame me 80% harjumuspärast (valitsus astus ämbrisse, lennuk kukkus alla jne) ning 20% ootamatut (lihaskiududes korraldab energiavahetust keegi kreatiin), laupäevase puhul on suhe aga vastupidine.

Internetis on üks pidev lau-päev: veidikenegi ringi surfates avastame me üha uusi asju, millest eile poleks osanud undki näha. Üks kohaliku agentuuri või portaali uudis on selle kõige kõrval paras ajalehe-plagiaat – ma suudan enamvähem ette ennustada, et homseks arvutiteemaks on Windowsi turvaauk ja kiirem protsessor Intelilt. Kirevase päralt mul seda kõike vaja?

Õnneks leiab netist hulganisti tõelisi kollektiivseid ajusid, mis leiavad üles just sellised uudised, mis sind tõesti liigutavad. Näiteks minule meeldib selline kommuun nagu slashdot.org – nende loosungiks on Stuff that matters ehk asjad, mis on olulised. Tuhanded lugejad panevad pidevalt kõrva taha, mis maailmas põnevat on ja soovitavad seda slashdotile. Mina kiikan nende esilehte ja saan oma päevase serendipity vajaduse rahuldatud.

Sama teemat võiks laiendada: paljud meist surfavad ajaviiteks ringi ja leiavad midagi huvitavat. Paneks kuhugi kirja, aga kuhu: paras ettevõtmine on hakata selleks veebilehte pidama… või siiski. On selline tegevus nagu weblogging ehk päeviku pidamine netis. Avastad midagi huvitavat, klõpsad korra parempoolse hiirenupuga, lisad kiire kirjelduse – ja see on avalik.

Millest peale hakata? Näiteks: www.blogger.com lubab sul nimelt niimoodi käituda, uuendades ise automaagiliselt sinu kodulehekülge (näiteks www.hot.ee all). Ei mingit programmeerimist, 100% pühendumist sisule. Asja olemusest ja välimusest maitse saamiseks võib vaadata näiteks minu www.hot.ee/tehnokratt proovi-blogi.

Proovisin leida Eestist webloge, tulemus vähemasti www.neti.ee otsingust suht kasin. Alustuseks leidsin Hans Lõugase weblogi, sealt edasi viida Kerdile… Ja siis saatis Hans mulle veel üht-teist. Tuleb küll tunnistada, et need veel päris seda loo alguseks olnud serendipity-vajadust ei rahulda, pigem isiklikud päevaraamatud kuhu hea tegemised kirja panna.

Mujalt maailmast… vaata näiteks selliseid teenuseid (kõigi juurest leiab ka nimekirja weblogidest mis on enim külastatud, viimati muudetud vms):

Kolm esimest neist jooksevad sama softi peal meie www.kolhoos.ee kommuuniga: UserLandi Manila (aga loomulikult ei ole see ainus lahendus, vt Kristjani kirja Manila/Frontieri alternatiividest, ja loe ka Kolhoosnik jagab kogemusi).