Ordi vastulause

[ Äripäev ilmutas täna st 30.05.2005 arvamuse-rubriigis Ordi vastulause 25. mail ilmunud loole, milles Ilmar Härg EAKO’st lasi mitmes firmas CDst koopia teha ja nimetas seda autoriõiguse seaduse rikkumiseks. Kuna Äripäeva veeb on tasuline palusin Ordilt vastulause teksti — mis muideks faili-info kohaselt on kirjutatud juba 25.05 kell 11 hommikul — ning lisan selle ajaloo huvides ka Tehnokrati veebi. Olgu lisatud ka vastulause põhjustanud loo versioon Postimehe veebis. Ilmar Härg ja Äripäev on teretulnud esinema omapoolsete kommentaaridega, heameelega teeks seda podcasti vormis. -pets ]

Vastuseks Äripäeva artiklile „Piraatplaati saab firmas teha raskusteta“ 25.mai 2005.

Esmalt tooks ära väljavõtte Autorikaitse seadusest:

§ 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks

(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest (§ 27).

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juriidilistele isikutele.

Autoriõiguste kaitse organisatsiooni peadirektor Ilmar Härg on aga ülaltoodut tõlgendanud sõnadega: “Tegelikult – kuna seadus keelab juriidilisel isikul teha koopiat isiklikuks kasutamiseks, siis peaks juriidiline isik, kui ta selles valdkonnas tegutseb, seda regulatsiooni teadma”.

Antud juhtumil ei reprodutseerinud juriidiline isik audivisuaalset teost enda tarbeks vaid osutas kopeerimisteenust eraisikust lõpptarbijale, tagastades talle ka nii originaalplaadi kui ka seadusega lubatud reprodutseeritud koopia. Seaduse § 26-s ei ole märget selle kohta, et tarbija peab varukoopia soovi korral kindlasti ise tegema.

Lisaks hoiatas ka teenindaja klienti, et antud koopia on seaduse järgi lubatud ainult tema isiklikuks tarbeks (ei ole lubatud müüa ega kellelegi laenata).

Tarbija, kes omab originaalset audivisuaalset teost, on autoritasu selle eest juba tasunud. Koopia tehakse üldjuhul selleks, et vältida plaadil oleva informatsiooni hävimist juhuse tõttu ja antud tegevus on seadusega lubatud. Piraatlus algab alles momendist, kui neid koopiaid müüma või teistele laenama/andma hakatakse.

Kui aga originaalplaadi omanikul ei ole endal kodus CD kirjutajat, siis miks ei võiks ta vajaliku teenuse juriidiliselt isikult osta – tulemus on ju lõppkokkuvõttes täpselt sama – tarbija on omandanud varukoopia.

Kommenteerin veelkord Ilmar Härga: „Ütlen veel, et ühes kohas loeti mulle pärast plaadi kätteandmist sõnad peale. See näitab ka, et tegelikult nad teadsid, mida nad teevad, ja tegid ikkagi“.

Antud juhul olen seisukohal, et Ilmar Härg on kehtivat Autorikaitse seadust tõlgendanud omal viisil, millega mina ei saa kahjuks kuidagi nõustuda.

Peaks veel lõpetuseks lisama, et käesolevas juriidilises küsimuses kahjuks kohtupraktika Eestis puudub.

PS. AS ORDI on BSA Eesti liige ja järgib igakülgselt kehtivaid seadusi.

Tiit Tiigimägi,
AS ORDI põhja pk. juhataja