Vahel võib mõni lihtsana tunduv küsimus su rajalt rabada: näiteks miks on taevas sinine või kuidas paber põleb. Või et: mis kasu võiks küll tõusta arvutist.
Mina sattusin sellise orgi otsa üritades välja mõelda, mis kasu võiks mul olla eletroonilisest ID kaardist ning kuidas õnnestuks sellega seonduv kurikuulus “kohustuslik” asendada näiteks “vajalikuga”. Alustuseks proovisin ma seletada, et võimalus kaugsuhtluseks riigiga on hea, sest sa ei pea oma kus-iganes-elukohast liikuma kaugemale kui lähima netiühendusega arvutini — selle asemel, et näiteks maakondlikku keskusesse või Tallinna kupatada.
Aga seda on jube raske reaalseteks hüvedeks konverteerida ning meedias ei mõju paraku ükski väide usaldusväärsena, kui sellega ei käi kaasas hulk numbreid, protsente ning nende võrdlemist millegi kõigile teadaolevaga. Tuleks vaid leida…
Sobivad numbrid
Mistahes IT-projekti põhjendamiseks, olgu see siis riigis või firmas (või kodus), ei ole paremat lahendust rahanumbritest: vaatame mis on kulud täna, palju läheks maksma uue lahenduse soetamine ja selle ülalpidamine. Kui uus on oluliselt odavam kui vana siis nähtavasti toob ta ostmisele kulutatud raha üsna ruttu tagasi: IT-projektide puhul peetakse sageli normaalseks ajaks paari kuud kuni poolt aastat. Näiteks eelmises V@ravas jutuks olnud väätsakad: kui seni kulus modemiga ineternetis surfamise peale 500 krooni kuus, 1000-kroonine kulutus lubab aga liituda netikommuuniga kus kuumaks vaid 150 krooni, siis 1000 / (500-150) = 2,85 ehk asi tasub ennast ära kõigest kolme kuuga (ja aasta lõpuks oled kokku hoidnud üle 3000 krooni (mis on muideks ühe surfimiskõlbuliku arvuti hind).
See oli nüüd üsna selgelt näha võit, sest kulu oli rahas ja tulu rahas. Üsna sageli võib arvutist olla aga tulu kohtades, kus me täna veel raha lugeda ei oska – ja siis on vaja veidi kreatiivset matemaatikat. Näiteks IDkaardi puhul pööraksin mina aja rahaks: 2001.a II kvartalis oli keskmiseks kuupalgaks 5767 krooni, lisades siia sots- ja haigekassamaksu, arvestades aastas ühe kuu puhkuseks ning jagades tulemuse 20 tööpäeva ja 8 tunniga saame 52 krooni — see on keskmise inimese tunni hind, minut seega ligemale kroon ja seda arvestamata ruumi üürimist, kasutatavat tehnikat ning paberit jne jne jne. Veidi konsulteerinud julgen väita, et keskmise töötaja minut maksab…
Dünamo!
… ehk nii 2,50 kanti — mida me kõik loomulikult ikka veel hullupööra kalliks peame (no kes siis ikka päevas üle 10 minuti raatsib rääkida, eks ole). Muidugi kui me nüüd võtame nii, et ametnik istub ühel pool lauda ja mina teisel pool ning enamuse ajast üks meist ootab, kuniks teine pool paberit täidab, 2,50 minut… Siis peaks ju kõrbeva raha hais hinge matma. Ning iga lahendus, mis aitab seda aega kokku hoida (ametnike arvu leiad muideks siit), peaks üsna ruttu ennast tagasi teenima. Kui ruttu täpselt jääb sedapuhku õpilastele koduseks ülesandeks ;-)
5 Kommentaarid
Loomulikult!
oleks vist õige aeg meenutada kui palju hoidis MA kokku meie raha sellega, et küsis kellele sotsiaalmaksu tõend saata ja kellele mitte (hunnik tööd jäi tegematta ja raha raiskamata), mingi miljoni krooni kyssa vist.
Kui iga amet nii teeks või vähemalt mõtleks sellele oleks ka progress.
Iseenesest võiks küsida mingi küsimuse loomulikult sellel teemal, et kas ei hakka me kasutama kivikirvest, ehk uute lahenduste loomine vanale põhjale. Iseenesest jääb ikka riski moment, et tehakse kulutus aga rakendus ei hakka tööle, inimlik faktor – töötaja ei saa aru selle kasulikkusest. Ntx: omavalitsuse e-maili aadress, millele saadetud päring kaob kuhugi mõõtmatustesse ning asi hakkab liikuma peale ärritavat telefonikõne ehk siis saadetud e-maili teavitamisest? WTF?
Kas keegi viitsib kontrollida üle, et http://www.riik.ee all välja reklaamitud kontaktanded kohalikesse omavalitsustesse ikka vastavad?
nagu ütleb ühe telekanali sarja tutvustus, tuleb võidelda laiskuse, korruptsiooni ja lollusega.
oK siis >>Aigar
Nota Bene!
lisaksin pisikese ääremärkusena, et praegu on räägitud ntx ID-kaardi teemadel sellest, et trükkimine ja kuidas rakendada saab(hüpoteetiliselt), agaramad juba häkkimsest ja muudest sellistest asjadest. Aga …?.
Keegi ei ole näiteks Riigikontrollilt või mõnelt teiselt pädevalt asutuselt küsinud EID alal, et millised riigiasutused on juba valmis-, lõppjärgus või pole üldse mõelnud ID-kaardi kasutusele võtuks.
tuletaksin meelde milline valu ja vaev oli selle elektroonilise plastik-haigekassakaardiga. Kaua võttis aega, enne kui projekt tööle hakkas.
oK siis >> Aigar
ma ei oska lisada midagi olen lihtne pensionäär
no fuck(luck) you oma id kaardiga
mulle olex läbiläinud mõisa idee bussi kaardist …..kasu mis sugune
(Marvet ära solvu iga inimene mõtleb oma mätta otsast)
algas sama kamm mis pgp riigikogus …kammoon….kas sinu valitud rahvasaadikutel pole muud teha (ma ise ei käinud viimastel valimistel kuna polnud kedagi valida)
Tegelikult tunnistan, et 175 eek-i eest soetada endale ID-kaart on atraktiivne mõte, minul läheb kindlalt läbi. Ausalt kui saaks võtaks juba praegu või siis vähemalt avalduse teeksin küll ära, et tahaks.
Posiitiivne++ detsembrist pidi saadaval olema, vanematele tahaks ka sheffi kingi teha jõuludeks, vähemalt maksaks neile selle välja ja siis saaks utsitada kasutama.
Nomraalne