Perhaps the truth is less interesting than the facts? küsis RIAA The Register’ilt ja see meenus mulle kohe, kui leidsin Arvutimaailma veebist loo Keelefoorumi vastu väike huvi kus “Peeter Marvet, keda peetakse mõnes ringkonnas ka arvamusliidriks” saab nagu tolmab faktivigade eest, mis olla paljudes kuulajates imestust tekitanud. Nimelt väitnud Marvet, et keelefoorumi vastu on väike huvi. Mis just nagu kinnitaks Arvutimaailma seisukohta?
Veidike tausast: Keelefoorumi teemadeks olid õiguse ja halduse keel, infotehnoloogiakeel ning ajakirjanduskeel, iga teema jaoks olid valitud ettekandja ja oponent, osa päevast möödus temaatilistes töörühmades ja õhtul võeti arutatu kenasti kokku. Lõiguke kutselt:
Foorumi eesmärk on tutvustada eesti keele kõikide kasutusvaldkondade arendamiseks koostatava strateegia (2004-2010) eeltöid, töötada välja ühisseisukoht strateegia struktuuri suhtes ning kavandada strateegia koostamiseks (tähtaeg 31. detsember 2003) vajalikud järgmised sammud (järgmised keelefoorumid, rahvaarutelu, läbirääkimised erakondade ja ettevõtjatega jne).
Pean keele arengukava äärmiselt oluliseks teemaks nii infotehnoloogia vallas kui ka laiemalt, samas tundub mulle (ja mitte ainult mulle) mainitud ajakava… kuidas nüüd viisakalt öeldagi… lohisev? Keeleoptimistid loodavad, et omavahel juttu puhudes hakkavad asjad soovitud suunas liikuma ning on heietanud samal teemal vähemalt nii kaua, kui mina olen keeleüritustele sattunud. Rääkimata sellest, et foorumil tekitas hämmastust näiteks sõjaväes ja meditsiinis kasutatava keele kõrvalejätmine arengukavast ning keeletehnoloogia täielik mahavaikimine.
Aga tuleme infotehnoloogia keele juurde. Olles Arvi Tavasti seisukohtadega 100% nõus oli tema oponeerimine suht keeruline töö. Mingi sõnum peale “polegi nigu midagi oponeerida” võiks ju ikka olla. Ja sellega seoses otsustasin ma alustada tähelepanu juhtimisega foorumi korralduses esinevatele puudujääkidele — jälle on valdavas enamuses kohal keele-spetsid ning keelekasutajad on kutsumata jäetud.
Kuluaaridest kuuldud info alusel oli üritus korraldatud kutsetega, kuna osalejatele oli ette nähtud ka lõunasöök ja õhtune ministri vastuvõtt. Eelmisel päeval tuttavaid ITajakirjanikke läbi meilides sai mulle selgeks, et ükski neist toimuvast üritusest ja selle olulisusest seni teada ei olnud saanud. Saadaoleva toidu hulk määras kutsutute ringi?
Alustaks ettekannet tervitusega eriala-inimestele, keda saalis pea-aegu et ei ole (järgnevad väljavõtted on minu esinemise-eelsetest mäkmetest, laval sai neid veidi laiendatud-täiendatud aga mitte olulises osas muudetud):
Lugupeetavad Keelefoorumil osalejad!
Nagu ma aru saan on siin kombeks sõnavõtu alguses kohaletulnuid tervitada, siis mina tahaksin eraldi esile tuua järgmised osalejad:
- Infotehnoloogia-firmade esindajad (palun andke käega märku, jah-jah)
- Riigihangete korraldaja ja infopoliitika haldaja Eesti Informaatikakeskus eesotsas Imre Siiliga, samuti Riigi Infosüsteemide osakond, kodanikuportaali eesti.ee rajaja
- Mõistagi ka kõiki kohalesaabunud tegevjuriste
- Ja ajakirjanduse esindajaid, eriti tore on näha siin kõigi suuremate ajakirjandusväljaannete IT-ajakirjanikke, ja väga tore oli ka näha ürituse avamisel ministrite sõnavõttude ajal kohal kõigi kolme telekanali võttegruppe. Kahju, et ministrid pidid ajakirjanike survel saalist väljuma, et uudiste jaoks eksklusiivintervjuusid anda.
Vabandust, need tervitused olid vist mõeldud mingile teisele üritusele. Aga minu meelest andsid need üsna kenasti edasi minu hinnangu tänasele üritusele.
Edasi otsustasin korrigeerida-täiendada mõningaid puntke Arvi ettekandes:
Minu ülesanne oli siinkohal oponeerida Arvi Tavasti ettekandele, kahjuks on seda väga raske teha kuna Arvi infotehnoloogia keele kaardistamise käigus intervjueeris teiste eriala-inimeste hulgas ka mind ja ma näen, et valdav osa minu seisukohtadest on ka kirja läinud. Lokaliseerimine, vajadus lisada keelenõue riigihangetesse, avatud baas terminoloogia kogumiseks-haldamiseks — see on muideks super-idee, soovitan ka kõigile teistele keele-aladele. Mujal maailmas on sellised projektid minu meelest väga edukad. Miks ei kasutata väga häid uusi sõnu? Aga äkki need ei ole kasutajate meelest head!
Pärast põhjalikku kaalumist leidsin siiski paar teemat, mis vääriksid Arvi ettekandest esile toomist. Kõigepealt parandused:
- ML müüb siiski eestikeelse Winiga arvuteid [meil oli Arvi ja Arvo Mägiga eelnevalt vaidlus teemal, kas WinXP eestikeelset versiooni ikka uute arvutitega kaasa pannakse]
- Üks valdkond, kus riigi tugi lokaliseerimisel oleks teretulnud, on vabavara [vahemärkus: Arvi on seisukohal, et lihtsalt tõlkimise eest maksta ei oleks vahest hea mõte; olen nõus — aga mingi komm võiks minu meelest olla; ja kindlasti on vaja riigi rahalist abi õigekirjakontrolli-poolitaja jms loomisel]
- Teema “eesti keele õpe TPIs” variatsioon [Arvi väitis, et inseneri-erialade tudengitele ei õpetata eesti keelt; Leo Võhandu lükkas selle saalist ümber; samas — Arvi väide tugines TTÜ rektori kinnitusel] – kus peaks õpetama ITajakirjanikke? Äkki peaks olema erikursus ka ITkolldezis, TTÜs, st insenerile mitte lihtsalt keeleõpe vaid ka ajakirjanduse alused?
Edasi teema, mille üle olime eelnevalt Arviga vaielnud — ehk et kas keeletehnoloogia nõrk areng annab tulemuseks eestikeelse kasutaja mahajäämise tehnoloogia-rongist või lähevad kõik inglise keelele üle:
Kuidas mõjutab meid eestikeelse kõnetuvastuse jms tehnoloogia puudumine
- me jääme ajast maha, Eesti töötaja konkurentsivõime kahaneb
- me läheme üle inglise keelele, Eesti töötaja konkurentsivõime kahaneb
Ja kah muideks kokkulepitud etteheide:
Sinisilmsus
- meedia praktiliselt ei kajasta probleemi, keeleteema on päevakorral peamisel keeleveeru-rubriigi rollis kus tuuakse esile patuseid, kes “järele” asemel “järgi”¨kirjutavad (või vastupidi)
- kes meist on näinud riigihanget, kus oleks kirjas nõudmine eestikeelse tarkvara kohta?
- milline on reaalne raha, millest räägime? aastaks 2003 on eelarves 3,5 mil, sellest pool läheb sõnastikele, ca 1,8 mil keeletehnoloogiale. arvutame korra, palju vaja võiks olla keeletehnoloogia arendamiseks.
Minu edasine rehkendus lähtus sellest, et normaalne oleks kaks alternatiivset töösuunda, à 10 inimest. Võttes keskmiseks palgaks “5000 kätte” (ca Eesti keskmine palk, lihtne rehkendada) tuleb koos maksudega 10tuh kuus, aastas 120 tuh, mitmete era- ja riigijuhtide hinnangul lisandub sinna teine samapalju muid kulusid (ruumid, arvuti, koolitus jne). Ehk ca 250tuh per nina per aasta, kokku 5 miljonit krooni aastas. Ma heameelega rehkendaksin küll pigem spetsialisti-palgaga ehk ca 10tuh kätte, seega 10 miljonit aastas puhtalt kahe projekti ülalpidamiseks.
Ning sinna lisaksin ma teise samapalju “seemneraha”, sest kui tarkvara lokaliseerimine on hetkel käima läinud oleks keeletehnoloogia-rakenduste elujõudu vaja veidi poputada. Selle raha eest oleks võimalik soetada riigi- ja õppeasutustele keeletehnoloogiat kasutavat reaalset tarkvara: masintõlge, kõnetuvastus jne. Sest hetkel on keeletehnoloogia-arendajate jaoks üheks oluliseks probleemiks nimelt rakendustarkvara tootjatega suhtlemine. “Seal” oldaks valmis eesti keele tugi oma süsteemile lisama… aga reeglina lüüakse käega kuuldes ennustust võimalike turumahtude kohta.
Tulles nüüd tagasi AM teemakäsitluse juurde, siis vääriks minu seisukohast esiletoomist järgmine osa:
Arvi Tavastit oponeeris Peeter Marvet, kelle sõnavõtt tekitas paljudes kuulajates imestust, kuna Marvet eksis korduvalt faktidega.
Ta väitis, et korraldatud foorumi vastu ei tunne ajakirjanikud huvi, kuigi kohal oli nii raadio- kui trükipress. Samuti väitis Peeter Marvet, keda peetakse mõnes ringkonnas ka arvamusliidriks, et Eesti riik ei ole korraldanud riigihankeid vabavara eestindamiseks, kuigi tegelikult vastav töö käib.
Kohal käisid uudist tegemas Eesti Raadio ja KUKU ajakirjanikud, kohal olid ka Piret Frey ja Jaan Vare Arvutimaailmast ning Arvo Mägi Delfist, Raivo Juurak ajakirjast Haridus… Ainar Ruussaar oli kah kohal, aga ühena esinejatest ja minu väide ajakirjanduse huvi puudumise kohta leidis mäletamist mööda kinnitust ka tema ettekandes.
Riigihangete osas oli küsimus nimelt eestikeelse tarkvara nõudest, millest on räägitud viimased n+1 aastat ja mis kohe kuidagi ei taha realiseeruda. Kui ma aga eksin siis ei saa ma üldse aru, miks infotehnoloogia-keele töörühm oma lõppotsusesse sisse pani ettepaneku lisada eestikeelse tarkvara nõue riigihangetesse. Küllap eksis ka suuremast hulgast arvamusliidritest koosnev töörühm lihtsalt faktidega.
Või äkki on minu peedistamise taga hoopis see vihje EIK’i ja RISO esindajate puudumise kohta? Arvutimaailm kuulub teadupoolest EIK’i juurde ja oma ülemuse kaitseks tasub mõistagi seista. Või siis minu poolt töörühmas avaldatud arvamus, et Arvutimaailma rahastamist ei tasuks keele(tehnoloogia)arengukava alt teha — või kui, siis peaksid samal moel tuge saama ka teised infotehnoloogia-väljaanded nagu näiteks Arvutikasutaja ja ITee, sest ka nemad aitavad massidesse viia infotehnoloogiakeelt.
Olgu põhjus see või teine, igal juhul olen ma õigustatult riigi toel ilmuvalt ajakirjalt pasunasse saanud, sest unustasin riigi poolt korraldatud üritusel viisakuse jättes ütlemata “Aitähh kokale, toit see maitses mokale”. Mis oli ju selle ettevõtmise peamine eesmärk, jah?
7 Kommentaarid
Jep Pets, olen sinu poolt.
Pets, äkki seletad natuke seda kahe alternatiivse töösuuna asja, et mida see täpsemalt tähendaks ja milles seisneb selle vajalikkus?
Alternatiivsetest töösuundadest — vaatamata minu väga suurele lugupidamisele praeguste keeletehnoloogia-arendajate suhtes tegeleb meil iga konkreetse valdkonnaga (nt kõnesüntees, või morfoanalüüs, vms) vaid üks seltskond, kes arendab aastaid sama liini.
Äkki oleks võimalik saavutada otsitud tulemust kiiremini, kui prooviks mõnda alternatiivset ideed? Vahest prooviks MBrola kõrval ka mõnda teist sünteesimootorit? Kas grammatika-analüüsi teostamiseks (hetkel tulevikuteema) on vaid üks lahendus? Kas masintõlge peaks olema perfektne või võiks mõni seltskond panna rõhku lihtsustatud tõlkemootorile (vt TõBRAS)?
Või äkki ei suuda seltskond X produtseerida oma vinge teooria juurde normaalselt toimivat koodi? Näiteks eestikeelne kõnesüntees venis aasta või paar, kuna erinevate seltskondade kirjutatud kood ei tahtnud kuidagi koos toimida.
Muideks, ma olen samal seisukohal ka näiteks arvutiteemaliste raadio- ja telesaadete osas. Jube vastik on ainuke olla.
Ma arvan, et kui riik hakkaks omal initsiatiivil paralleelseid töörühmi ülal pidama, siis oleks nii mõnigi valmis raha raiskamise teemal kisa tõstma.
Samas, kisa tõstmise koht oleks ka siis, kui näiteks mõni teine initsiatiiv võtab kätte, loeb läbi riiklikule töörühmale pandud ülesanded ja ütleb, et “me oleme nõus samadel tingimustel töötama – andke meile kah samapalju raha” ja kui siis selle peale riik “ei” ütleb.
Saadete kohta niipalju, et kohe meenus hiljutine jutt Minutis, mis kurvastas kristluse domineerimise üle meie koduvabariigis. Pannes sinu seisukoha sellesse konteksti, võiksime lugeda, et “Eesti Misiganes Domineeriv Kogudus tunneb kurbust selle üle, et tema poolt levitataval usul enim järgijaid on ning kutsub seetõttu üles ka teiste usulahkude ning religioonide esindajatel end aktiivsemalt teostama ning riigilt sellekohast toetust ning arusaamist nõutama”… ;)
Olen jah selles “Domineerlaste Koguduse” küsimuses veidi imelikul seisukohal, a ma olen ju üleüldse kah suht imelik nii et who cares :-)
Aga mis puutub alternatiivsetesse töörühmadesse, siis üks foorumilt kõlama jäänud mõte oli lisada põhiseadusesse, sinna päris algusesse kus on kirjas et “peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”, ka keel. Ehk siis “peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”.
Ja kui keel oleks põhiseaduses nii olulisel kohal, ehk et kogu ülejäänud põhiseadus on võetud vastu eesmärgiga seda kaitsta, siis oleks ju naljakas kui me kaitsmisprotsessi ei dubleeri :-)
Tegelikult polegi midagi öelda, masendav on see olukord nii või teisiti. Kurb, et muidugi niimoodi küsija suu peale äsatakse.
:: Naljakas kutsuvad foorumile asja arutama sellisesse padjaklubisse ja siis, et mis sa rumal asjast tead.
Tänud siinkohal kodanik Marvetile – kuulsin esimest korda, et selline üritus toimub, kuigi enda arvates oleks mul paljugi öelda.
Muidugi eestikeelse Win’i pealt, et ammustel aegadel Linuxit juba tõlgiti ka meie maal, aga riigiasutusest käib see suure kaarega möödas.
Minu arvates:
1) Riik pingutab üldse vähe, tarkvara tootmist ja tõlkimist ei taheta toetada. (meelde tuleb aegade tagune mobiili-meeletus, riigiisad laulsid meil on mobiile nii palju, et hirmus, me oleme arengu esirinnas – Loe: vaesed talunikud, kellele ET ei suutnud abonementi provaidida ostsid EMT leviala laienedes endale mobiilid. Nüüd on EMT olulise turujõuga ettevõte).
2)Mitut interneti leviala on aidanud EV rajada?
3)Kelle kaela peal on koolide arvutiklassid?
4)Mitu aastat pidime lugema inglise keelset Windowsi litsentsi ja nautima BSA reide?
Ähh nibin-nabin asju peale kah.
Katke Haridusministeeriumi esindaja vastusest minu poolt esitatud teabenõudele:
,,Avalikkust informeeritakse ka strateegia koostamisele orienteeritud
keelefoorumitest – esimene toimub 13.detsembril.” (14. november 2002)
Selle peale ootasin detsembri esimese nädalani, et kuskilt satub ka minu avalikkusse mingi informatsioon, aga ei. Helistasin Haridusministeeriumisse ja pärisin teabenõudele toetudes aru, et mis selle keelefoorumiga on ja kas see jääb ära. Haridusministeeriumi vastava ala tähtsaim tegelane (ma ei hakka küll nimesid nimetama, aga tegemist oli hr. Jüri Valgega) ütles mulle aga selle peale, et foorum toimub, toimub võimaluste ahtuse tõttu suletud uste taga ja selle toimumise kohta ja aega ei avalikustata ka suurimatele huvilistele. Kohale on kutsutud ainult valitud hulk spetsialiste või tsunfti kuuluvad ning selle lähedal seisvaid isikuid.
Peale seda võtsin töö juures juhuslikult antud teema üles ja etskae, kutse oli saanud üks hr. Tavastiga läbi saav töökaaslane. Kindlasti oli ta kutse vääriline, selles ma ei kahtle, kuid seda teravamalt tuleb esile hr. Marveti väide:
,,Ja sellega seoses otsustasin ma alustada tähelepanu juhtimisega foorumi korralduses esinevatele puudujääkidele — jälle on valdavas enamuses kohal keele-spetsid ning keelekasutajad on kutsumata jäetud.”
On küll naelapea pihta. Ka tuhat faktieksimust, mis tema kõnes võisid ehk esineda, ei tühista seda põhimõttelist vastuolu foorumi suunitluses. Foorum oli suunatud teatud mugavale kildkonnale ja seal toimus tõesti midagi ,,padjaklubi” sarnast, kus mitte ei tegeletud eesti keele reaalse keskkonna ja vastavate mõjutegurite vaatlemisega, vastandlike seisukohtade esitamise ja haakmisega, vaid sellega, et üks tsunftimeister tegi ettekande ja üks tema ärksam kolleeg ning aatekaaslane nentis ,,oponendina”, et polegi nigu midagi oponeerida. Huvitav, kas sellistest olengutest väljakasvanud eesti keele arengu strateegiat on võimalik usaldada?
Lohutuseks veel lõik vastusest ülalmainitud teabenõudele:
,,Strateegia esimene versioon on kavas panna rahvaarutelule (tõenäoliselt 2003.a teisel poolel).”
Kui see strateegia tõesti 2003. aasta teisel poolel ,,rahvaarutelule” läheb, võib-olla näiteks novembris, kas siis on strateegia koostajail piisavalt aega padjaklubi poolt kokkumätsitud seisukohtade revideerimisega tegeleda? Mina ei usu. Strateegia võetakse vastu, sest tähtaeg on 31. detsember ja pealegi on seks ajaks valminu ometi ,,parem kui mitte midagi”…
Pooldan täielikult Marveti torget. Selliseid üldkasutatavaid ja kõigisse puutuvaid asju peaks ajama hoopis läbipaistvamalt. Erinevatele hoiakutele ja seisukohtadele peaks andma võimaluse vastanduda ja settida. Käesolev korraldus seda ei luba. Olen pettunud.
(sama teksti surasin ka AM vastavale kommentaariumilehele)