Goooogle!

[originaalis EPL+ kolumn]

Tegin veidi korrastustööd oma e-postkastis ja avastasin muuhulgas, et olen aastaga saatnud ca 3000 kirja ning saanud viimase nelja kuuga umbes 2500 ehk teisisõnu 10 000 aastas. Huvitav, palju see kõik minu aega kulutab?

Veidi uurides ilmneb, et üks ajamahukaim kirjaliik on kuulaja-vaataja-lugejaküsimused: nimelt ei tea ma enamikke vastuseid küsimuse hetkel, vaid tõmban käima brauseri ja tipin aadressiks www.google.com ehk minu lemmik-otsimootori.

Olen tähele pannud, et mind huvitav tulemus on neil pea alati esimesel lehel või vähemalt esikolmekümnes (kui ei ole, siis olid kas otsisõnad valesti valitud, kirjaveaga või seda asja ei ole veel leiutatud). Toimimise saladuseks on, et lisaks huvitavate sõnade otsimisele veebilehtede tekstis jälgib Google ka lehekülgede omavahelisi suhteid: kes kellele viitab. Kui mina kirjutan oma kodulehel näiteks PDF-ist ja sina mulle viitad oma kodulehelt, siis arvatavasti pidasid minu õpetust heaks ja ma saan punkti. Kui selliseid viitajaid on palju, siis satun ma otsitulemuste nimekirjas ettepoole, sest kui juba inimesed vabatahtlikult viitavad, siis küllap on see ka tarviline lehekülg. Loomulikult on süsteem keerulisem kui siia kirja mahuks, aga umbes nii see toimib.

Aastavahetuse paiku avastasin, et Google.com on lisanud ühe vahva abivahendi: Internet Exploreri kasutajate jaoks toolbar’i ehk tööriista-riba. Enam ei ole vaja ronida kõigepealt otsimootori lehele, otsisõnad saab tippida otse brauseris menüüde juures olevasse kastikesse. Sellele lisaks on aga ka paar maasikat: kõigepealt on seal kaks otsi-nuppu, üks kogu veebist otsimiseks ja teine, mis piirab otsingu ainult selle saidiga, kus sa parasjagu viibid. Teisisõnu: kui mõni veebitegija on olnud laisk ja jätnud oma kodulehele otsimootori lisamata, on sul alati võimalus kasutada Google’i abi navigeerimiseks. Sellele lisaks võid sa aga näha ka hinnangut lehele, millel parasjagu viibid ning vajadusel saad paluda mõnda ajutiselt mitte kättesaadavat lehekülge näha sellisel kujul, nagu see oli siis, kui Google selle veebist leidis.

Eelöeldu ei tähenda muidugi mitte varjatud soovitust mulle vähem kirjutada – küsi aga julgesti. Või mis loomulikult veel vahvam: kui sul tekib küsimus, siis proovi kõigepealt otsimootorit ja kui sa leiad sealt oma küsimusele vastuse ja avastad midagi rabavalt vahvat, siis anna ka mulle teada.