Kell on… ah mis sellest. Aastaaeg on igastahes SUVI ja seega kell pole teab-mis oluline.
Seekordne saade on justnagu paari varasema saate täiendatud, parandatud kordus. Või ütleks siiski, et edasiarendus. Nimelt on korduvalt olnud juttu teemast “Kuidas internetis 15 krooniga trendilööv kodulehekülg teha”, aga kuivõrd inimesed webifirmadest mul endiselt tänaval nööbist haaravad ja hurjutavad, siis… mitte kohe kuidagi ei saa vaidlust longu lasta. Teiseks korduvaks teemaks on WAP – ka sellest on juttu olnud, aga tagasiside järgi otsustades on kõik ikka veel jube segane.
Eraldi teemaks võiks võtta selle, et Tehnokrati kodulehekülg istub tänasest alates uues serveris ja uue tehnoloogia peal. Meie serveriks on Frontier ja kodulehesoftiks Manila – ning kõik muudatused saan ma sisse viia otse brauseriga, mistahes maailma otsast. Aga sellest räägib lähemalt vahest mõnes järgmistest saadetest. Seniks võid proovida ise endale tasuta Manila-kodukat teha EditThisPage peal.
WAP ehk Wireless Application Protocol
Aga asja juurde. WAP tekitab ka tehnikainimestes palju segadust – kord ta tuleb, siis ta jälle sureb… Ando Meentalo EMTist peaks olema lõpliku instantsi tõde vähemalt WAPi olemuse osas. Seega, mis on WAP? Millest see koosneb? Kuidas see töötab (miks mõned räägivad, et see käib üle SMSi)? Millal ta siis ikkagi hakkab üle SMSi käima? Mida see võimaldab? Miks telefon ei saa lihtsalt HTMLi surfida? Mis siis saab, kui tuleb G3, GPRS jms kõrgtehnoloogia? Kas WAPile on ka mingeid alternatiive? Mis on saatesolijate meelest WAPi vahvamad rakendused? Kui sul on oma painav küsimus, saada see aadressil [email protected] või saate ajal [email protected] .
Taustajuttu ja lingid leiab loost Petsi arusaamine WAPist.
Veebindusest
Nagu varemgi jutuks olnud, häirib mind endale veebi ostma minnes paar asja. Nimelt pakutakse mulle justkui käsitööd – ütle, mis sa tahad saada, ja siis me kribime selle sulle valmis. See on jube tore aga mina nimetaksin käsitöönduseks, mis teadupoolest annab tulemuseks suhteliselt kõrge hinna. Tegelikult pole aga isegi hind see peamine faktor. Mind häirib natuke see, et kui ma tellin endale rätsepatööna webi siis see on just nagu kala kuival – sihuke see siis nüüd sai.
Aga on ka teisi lahendusi. Näiteks selle lehe tegemisel kasutatud Manila ja … Äripäeva tehnikafoorumist sattusin lugema Ahto Reinaru kommentaari (leiab http://tehnik.aripaev.ee/tehn_board/147.html ) kus ta räägib nende loodavast webi-mootorist mis annab kasutajale kena poeriiulilt ostmise tüüpi webi – lihtsamat sorti süsteemi häälestamine võtab aega umbes tööpäeva.
Ja siit küsimused. Milline võiks sisulooja jaoks olla hea webirakendus (ja mis on selle võimalikud rakendused, st kes on sisulooja)? Mida on vaja selle teostamiseks? Millistest komponentidest süsteem võiks koosneda? Miks tuleb selle kõige juures mängu andmebaas? Kas web on marketingiülesanne, kujundustöö, IT-projekt? Kas selle kõige jaoks leiab üldse piisavalt programmerijaid? Kuidas seda kõike edasi arendada? Kaua selle tegemine aega peaks võtma ja mis maksma?
Kõige selle juures tulevad mängu komponendid. Nii keerukama süsteemi kui ka lihtsa koduka jaoks leiab webist nii üht kui teist. Kui ma julgesin ÄP seminaril selgitada, et tasuta komponendid on lahedad ja võimaldavad sul elu lihtsamalt elada, tekkis kuluaarides kisa-kära: kuidas siis ikka nii, vaja on ju meid – professionaalseid webiloojaid. Aga paraku-paraku: kasutajad leiavad tihti, et nad saavad oma töö tasuta teenustega paremini tehtud kui korporatiivset süsadmini taga kiusates.
Kõige selle teooria ja tegija-jutu peale kuluks ära ka veidi praktikut. Võtaks näiteks sellise sisulooja nagu Kaido Einama Äripäevast kes töötab ühe vabariigi edumeelseima online-süsteemi ehk ÄP online taga. Mis on sisutegija jaoks probleemiks, mida ta saada tahaks? Miks ta tundis paar nädalat tagasi huvi võimaluse vastu kolida tehnikafoorum webihotelli? Mida lugejad süsteemi kohta kommenteerivad? Kaido on tegelenud nagu minagi webist tasuta komponentite otsimisega: mis on tulemus, milleks ta neid ise kasutab (ja teistele soovitab)?
Kaido jutu taustaks ka paar viidet, mis kas on ise tasuta komponendid või kasutavad neid:
Kaido soovitused tasuta komponentide leidmiseks
Reisijututoa online-foorum
Üks kiiruga valmis tehtud kuulutustetahvel
Siin on lõpus üks perlservices.com ankeediteenus
Üks lihtne tasuta otsingumootor, ka cgiforme-lt…
Täitsa Eestis tehtud teenus www.eformular.com
siiralt teie,
-pets-