[ järgnev on mulle EKKst arvamuseavalduseks saadetud tekst (avaldatuna saatjate lahkel loal), teemaks üldhariduse riiklikud õppekavad, vajadus vähendada õpilaste koormust ja poiste tööõpetus; tekst põhineb seniste õppekavadade analüüsil ning esimene osa on seega veidi raske lugeda ]
Ülesanded ja lahendused:
1. RÕK 1996. (edaspidi lühendatult R1) ja 2002. (edaspidi lühendatult R2) aasta ainekavade võrdlus ja analüüs õppesisu muutuse seisukohalt (mis ja kuidas muutunud ning võimalikud põhjendused).
Võrreldes ja analüüsides kahte tööõpetuse ainekava saab esile tuua järgmised aspektid:
- R2 on uuendusmeelsem, esimest korda on ainekavva sisse toodud nimetus tehnoloogia, võrreldes R1-ga;
- R2 õpiprotsessis rõhutatakse õpilaste mõtestatud loovat innovaatilist tegevust, R1 seevastu praktilist tegevust;
- R2 on tunduvalt põhjalikum ja sisutihedam (nt õppeesmärgid on detailsemalt lahti sõnastatud), kui seda on R1;
- R2- s on kirjeldatud õppe korralduslikke küsimusi ja välja on toodud hindamisalased kriteeriumid, R1 seda aga ei sisalda;
- R2-s on antud rohkem valikuvõimalusi ainesisus ja teemade valikul (kohustuslikke teemaplokke on kuus ja valiktöö teemasid 26), seevastu R1-s on nimetatud kolm kohustuslikku teemat (üldtehniline ettevalmistus, puidu- ja metallitööd);
- R2 töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekava, sisaldab traditsioonilistele tööõpetuse teemadele lisaks ka automaatika, mehhaanika, elektroonika teemaplokke jne ning soovitab õppetöös kasutada arvutil põhinevat tarkvara, loob mitmekesised võimalused tehnoloogilisele õpikeskkonnale;
- R2-s kõik õppesisu teemad ja tööliigid on lahti kirjutatud märksõnade abil, R1-s on väga pinnapealselt ja lühidalt lahti kirjutatud mõned teemad (nt tehnika põhitõed ja üldmõisted; tehnilise graafika alused; materjaliõpetus; tööriistad ja nende käsitsemine jne);
- R2- s tuuakse selgelt välja, millistele printsiipidele tuginedes on koostatud see ainekava, R1- s seda aga välja toodud ei ole;
- R2- s kirjutatakse soolisest võrdsusest (töö- ja tehnoloogiaõpetuse ja käsitöötundide läbiviimiseks jagatakse õpilased soolisust arvestamata kahte rühma, seejuures arvestatakse nii õpilaste kui ka lastevanemate soove), R1 seda aga ei mainita;
- R2 õpitulemused on detailsemad ja ei sõltu valitud tööliigist. R2- st saab järeldada, et kui tegeldakse erinevate tööliikidega, ei saa olla ka üheselt fikseeritud konkreetse tööliigiga seonduvaid nõudeid. Samas on aga iga töö juures piisavalt palju universaalseid toiminguid, mille valdamisest sõltub edukus mistahes töö juures. Just selliste tööalaste teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste arendamine peab olema töö- ja tehnoloogiaõpetuse prioriteet tänapäeva põhikoolis. Seda rõhuasetust ilmestavad ka õpitulemused (nt lugeda töö- ja koostejoonist ning lihtsaid tehnilisi skeeme). R1-s esitatakse konkreetsed õpitulemused (nt mõõta nihikuga täpsusega 0,1 mm).
2. Aineõpetuse eesmärgiseade (vt üldosa versioonis, mida siis vajadusel täpsustada või korrigeerida, kuid esitada lühidalt, miks vastav õppeaine õppekavasse kuulub; üldosas täpsustatakse ainete põhjendused teie ettepanekute ja täienduste alusel).
Üldosa versioni töö- ja tehnoloogiaõpetuse eesmärgiseade on ebapiisavalt kirjutatud.
Õppeaine nimetuseks sobib hästi tehnoloogiakasvatus.
„Õppeaine vahendusel võimaldatakse noorel omandada arusaam tänapäeva tehnoloogilisest maailmast. Õpilane õpib aru saama tehnoloogia olemusest, õpib seda kasutama ja arendama. Läbi probleemsete ülesannete omandatakse näited mitmesuguste eluliste situatsioonide lahendamiseks ja toimetuleks edaspidises elus. Eesti jätkusuutlikke põhimõtteid jälgides teostavad õpilased huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi ülesandeid, sh nende planeerimist, kujundamist, valmistamist ja hindamist.
Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse kasvatuse olulisust. Läbi õppeainete kujundatakse noorte käitumis- ja väärtushoiakuid. Analüüsitakse erinevate tehnoloogiliste mõjude põhjusi ja tagajärgi, mõjutusi nii inimesele kui ka ühiskonnale. Võimaldatakse noorel omandada lai nägemus mitmesugustest nähtustest ja situatsioonidest, sh teoreetiliste teadmiste praktikas rakendumisest”.
Esimeses lõigus rõhutatakse toimetulekut koduses majapidamises, puudud aga toimetuleku aluste õpetamine meid ümbritsevas tehnoloogia vallas. See lõik võiks kõlada järgnevalt:
„Toimetulekuks muutuvas maailmas omandab õpilane baasteadmised ja -oskused ning eetilised ja väärtushinnangulised tõekspidamised tehnoloogiast, selle arengust ja arendamise perspektiividest ning sellega seotud tänastest ja tulevikku suunatud tehnoloogilistest valikutest“.
Teises lõigus häirib praktilise käelise tegevuse mõiste, mida tähendab käeline tegevus, jääb arusaamatuks.
Selle asemele sobib panna järgnev: “Senise käsitööõpetuse asemel baseerub tehnoloogiakasvatus laiemal teadmistel ja rakenduslikel oskustel meie ühiskonna tehnoloogilisest toimest. See pakub väljakutset eelkõige jäljendamisel põhinevale käsitööle. Ühekülgsest manuaalsete oskuste rõhutamise asemel hõlmab tehnoloogiakasvatus endas mõtestatud-kontseptuaalsete oskuste arendamist. Selle asemel, et püüda arendada käteosavusi, on suundumus muutunud käteosavuselt disaini ja uuenduste (innovatsioon) suunas.
3. Põhitemaatika määratlemine (nt võõrkeel 3-12 klassini, st algusest lõpuni, ebavajalike teemade ja põhimõistete kõrvaldamine).
TEHNOLOOGIAKASVATUSE EESMÄRGID KOOLIASTMETI
|
I kooliaste |
II kooliaste |
III kooliaste |
IV kooliaste |
|
1. Huvi tundmine (tekkimine) tehnoloogilisest loovast tegevusest 2. Oskab end häälestada tunnitööks 3. On suuteline töötama suulise ja kirjaliku juhendamise abil 4. Omandab elementaarse töösse suhtumise 5. Oskab tunda rõõmu loovast tegevusest ja eneseväljendusest 6. Tunnetab lihtsa tehnoloogiat toimet |
1. Väärtustab ja arendab edasi Eesti ja maailma kultuuri pärimust 2. Oskab leidlikult ja esteetiliselt planeerida, valmistada ja täiustada ning presenteerida tooteid 3. Oskab seostada (integreerida) omavahel erinevaid tegevusi 4. Oskab infot (sh digitaalset, elektroonilist, veebipõhist) leida, kasutada ning tõlgendada 5. Oskab rakendada kultuurse töötamise põhitõdesid 6. Saab aru tehnoloogia toimimisest |
1. Teadvustab iseenda olulist rolli tehnoloogia loovas arendamises 2. Teab tehnoloogia ajaloolisi saavutusi ja tänapäevaseid arengu suundumusi 3. Teab kodus, olmes ja paikkonnas kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ja süsteeme 4. Oskab loominguliselt kasutada loodusteaduslikke rakendusi praktikas 5. Oskab esilekerkivaid probleeme loovalt lahendada ning neid kriitiliselt hinnata 6. Oskab luua ja konstrueerida tehnoloogiat, (osaleb tehnoloogia loomisprotsessis) |
1. Osaleb tehnoloogiaalastes õpilasprojektides 2. Teadvustab tehnoloogia mõjusid ja oskab neid analüüsida 3. Teab tehnoloogiliste süsteemide ja protsesside toimimist 4. Oskab integreerida ja lõimuda erinevaid õppeainete ja eluvaldkondade rakendusi praktikas 5. Oskab probleemseid situatsioone analüüsida ja esitleda alternatiivseid lahendusi 6. Osaleb aktiivselt tehnoloogia loomisprotsessis |
Lähtuvalt eelöeldule tehnoloogiakasvatus sisaldab järgmisi põhiteemasid:
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkus. Tehnoloogia ajalooline kujunemine. Tehnoloogilised struktuurid, süsteemid ja protsessid. Tehnoloogia, indiviid ja ühiskond: kultuurilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised mõjud. Tehnoloogia analüüsimine ja hindamine: tehnoloogia positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Tehnoloogia loomine ja disainimine. Tehnoloogilise maailma võimalused ja tulevikuperspektiivid.
4. Senisele ainesisule lisanduvad komponendid vastavalt üldosas toodud struktuurile.
Toimetulekuks muutuvas maailmas omandab õpilane baasteadmised ja -oskused ning eetilised ja väärtushinnangulised tõekspidamised tehnoloogiast, selle arengust ja arendamise perspektiividest ning sellega seotud tänastest ja tulevikku suunatud tehnoloogilistest valikutest.
Õpilane teab:
- tehnoloogia ajaloolisi saavutusi, sh traditsioonilisi lähenemisi ja tehnoloogilisi süsteeme ning nende tänapäevaseid arengu-suundumusi lähtuvalt sotsiaalsetest, kommunikatiivsetest, majanduslikest ja kultuurilistest määratlustest
- tehnoloogia vajalikkuse teadvustamist inimkonna heaoluks
- iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides ja kohustust selle loovas positiivses kujundamises
- kodus, olmes ja paikkonnas kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ja süsteeme
- ja mõistab ning mõtestab süsteemset tehnoloogia toimimist ning selle mõjutusi, on suuteline tegema kaalutletult põhjendatud ettepanekuid ja valikuid tehnoloogia arendamiseks
- loodusteaduste rakendusi praktikas ja nende uurimise-analüüsimise erinevaid lahendusi
- tehnoloogia ja ühiskonna ning indiviidi vastastikust toimimist ja nende uuenduslikke arenguväljavaateid
Õpilane oskab:
- väärtustada ja hoida ning edasi arendada Eesti ja maailma kultuuri pärimust
- leidlikult ja esteetiliselt planeerida, kavandada, valmistada ja täiustada ning presenteerida tooteid ja süsteeme
- seostada omavahel erinevaid ainevaldkondi, elualasid ja luua mitmesuguseid innovaatilisi tooteid ning süsteeme
- kasutada ja valida otstarbekohaselt ning ohutult töövahendeid, masinaid, seadmeid, materjale ning interneti võrgustikku
- infot (sh digitaalset, elektroonilist, veebipõhist) leida, analüüsida, kasutada ning tõlgendada
- ise aktiivselt osaleda tehnoloogia kujundamisprotsessis, leida uutes olukordades originaalseid ja tõhusaid lahendeid probleemsetele ülesannetele ja nähtustele
- anda kriitiliselt põhjendatult hinnangut tooteprodukti ja töötlusviisi ning teostaja suhtes, sh enesehinnangut
- tulevikustrateegiaid arvestades töötada ja vastutada tänastes keskkonnasõbralikes ning jätkusuutlikes tehnoloogilistes ettevõtmistes
- rakendada kultuurse töötamise põhitõdesid ja teostada tööalast positiivset paindlikku töötamist ja suhtlemist kaaslastega
- orienteeruda töömaailmas ja leida eneseteostuseks sobiv elukutse/amet
Eelpool nimetatud tehnoloogiakasvatuse teemade rakendamine on sobiv siduda konkreetse tööeseme, toote, projekti loomisega. Sellega kasvab õpilaste iseseisvus tööde sooritamisel ning selle tulemuste analüüsimise valmidus, samuti enesehinnangu osa alates ülesande planeerimisest kuni lõpptulemuse saavutamiseni. Noored analüüsivad esilekerkinud probleeme, lahendavad neid ja kannavad kohustust nende eduka rakendamise eest. See võimaldab neil paremini mõista tehnoloogiat ja osaleda selle loomisprotsessis.
Mart Soobik
14.08.2005