Nii, kõigepealt muidugi infopoliitika mujal ehk USAs: Filter-Bashing Alive and Well. Ehk et raamatukogude-koolide porno-filtreerimine päevakorras ja probleemiks filtrite suutmatus eristada pornot mitte-pornost. Raamatukogud pigem loobuvad rahast kui asuvad filtreerima: Many Libraries to Skip Grants to Avoid Net Filters. Loe ka EFFi raportit sellest, miks filtrid ei toimi ja kooli ei sobi.
Eelmise nädala eValimiste konverentsi kohta loe allpool. Andres Jõesaar (tänud) saatis meile lisaks uudise Electroral Reform Society’lt mis tõdeb, et e-valimised ei ole tõstnud valimistel osalemise protsenti, pigem vastupidi — küll aga on märgata elavnemist postihääletuse kasutamisel. Loe uudist ja uurimust, väääga õpetlik jutt. Kindlasti vaata siia juurde ka eValimiste konverentsil esinenud Michael Remmert’i eelviimast slaidi — seal on samade st Suurbritannia 2003 kevadiste kohalike valimiste tulemusi toodud esile kui tõestust, et e-hääletamine on hea: 27% osalenutest kasutas võimalust (seejuures tasub meeles pidada, et pilootide ametlikuks eesmärgiks oli ikkagi osalusprotsendi tõstmine, mitte valimiste mugavamaks muutmine).
Rootslased on avastanud, et mobla hands-free ei tee sõidu ajal rääkimist sugugi ohutumaks: Hands-Free Car Phones Unsafe.
Moblogging: Time (räägib muuhulgas trendikatest sotsiaalsetest mängudest, näiteks ette antud teemal pildistamine), CNN/Money (Xeni näeb seejuures probleeme teemal kas kaamera on eetiline… mmm?).
Brittide “sideamet” küsib publikult nõu: kas mitte poleks õigem lubada GSM 1800 üla- ja alaservas olevaid eraldamata / puhveralaks eraldatud sagedusi ka vabaks kasutuseks? Use of the 1781.7-1785.0 / 1876.7-1880.0 MHz Bands for the provision of GSM 1800 telecommunications services – a consultation document.
- to make the spectrum available, on a national or regional basis, to either the existing GSM operators or to new entrants for the provision of public mobile telecommunication services;
- to make the spectrum available for short-range, low-power use on a licence-exempt basis; or
- to retain the guard band and leave the paired band unassigned, in order to assist migration of GSM 1800 to future IMT-2000 use and to facilitate Testing and Development licensing.
A related issue is whether to make the spectrum available in a technology-neutral way or to restrict it to GSM technology. For the second scenario, another related issue is whether to allow third-party public services or to restrict the spectrum to self-provided use.
Kodumaalt kah, vaatame kas saame kellegi kommenteerima — nimelt proovis advokaat Andres Hallmägi mõni aeg tagasi kasutada kohtuga suhtlemises digiallkirja ning kohus jättis sellisel teel saadud vastuse arvestamata, sest nagu Eesti Raudtee kaebdusest lugeda “[..] et objektiivselt olukorda hinnates, puudub kohtul võimalus kaebuse vastuvõtmiseks digitaalallkirjastatult. Kohus on selgitanud, et isiku samastamiseks puudub vastava õiguslik (vastav kord kehtestamata) ning ka tehniline (programmide, riistvara puudumine) võimalus.” Ringkonnakohtu määrusest võiks seevastu esile tuua lause “Vastavalt DAS §-le 43 tuli riigiasutuste töö korraldada 1.juuniks 2001 ümber nii, et asjaajamises oleks võimalik kasutada ka digitaalselt allkirjastatud dokumente.”. (kirjavead järgnevas tekstis tekkinud paber-kujul saabunud määruse sissetippimisel ja jäetud nimme sisse).
Ringkonnakohus refereerib Depoo kaebust
Kohtu väide, nagu ei oleks korrektset vastust kohtule laekunud, ei ole õige. Kaebaja esitas vastuse kohtunõudele 27.veebruaril 2003 e-postiga ning allkirjastas selle vastavalt DAS §-le 3 lg 1. Kohus ei ole 4.märtsi 2003 määruses märkinud ega teinud ühtegi seadusviidet, milles seisnes vastuse väidetav ebakorrektsus. Dokumendi allkirjastamine digitaalallkirjaga ei muuda dokumenti iseenesest ebakorrektseks. Kohus on vastavas määruses väitnud, et vastus kohtunõudele peab kohtule laekuma posti teel, kuivõrd vastuselt peab nähtuma apellandi esindaja allkiri. Ka selle nõude on kaebaja täitnud: saatnud vastuse e-posti teel. Vastus oli digitaalallkirjastatud. Veelgi enam, just käsikirjalise allkirja puhul pole võimalik väita, et selle on allakirjutanud allkirja desifreeringus märgitud isik. Küll aga on seda võimalik kindlalt väita digitaalallkirja puhul. Siinkohal osundab apellant valdavale elektron- ja digitaalmenetlussuhtlemisele uues tsiviilkohtupidamise seadustiku projektis (avaldatud Justiitsministeeriumi kodulehel www.just.ee).
Ringkonnakohus refereerib Eesti Raudtee vastuväidet
Kaebuse digitaalallkirjastamisega seonduvalt soovib AS Eesti Raudtee kõigepealt rõhutada, et nimetatud toimingu teostamine vaadeldaval viisil pole tinginud üksnes kohtu asjaajamise raskendamise, vaid oluliselt halvendanud ka protsessiosaliste olukorda käesoleva kaebuse läbivaatamisel. … Kaebuse esitajale on kohtu poolt selgitatud, et objektiivselt olukorda hinnates, puudub kohtul võimalus kaebuse vastuvõtmiseks digitaalallkirjastatult. Kohus on selgitanud, et isiku samastamiseks puudub vastava õiguslik (vastav kord kehtestamata) ning ka tehniline (programmide, riistvara puudumine) võimalus. Seega pidi kaebuse esitajale teada olema, et DAS alusel väljastatud õigusaktid puuduvad ning kohtul puudub alus aktsepteerida ka vastavasisulisi kohtule edastatud dokumente. Veelgi enam – kaebuse esitajale oli antud täiendav võimalus oma kaebuse esitamiseks kirjalikult, millest viimane loobus, jättes sellega kasutamata talle kohtu poolt antud võimaluse kaebemenetluse jätkamiseks. Sisuliselt on kaebaja ise oma tegevusega ennast seadnud olukorda, kus oma protsessuaalsete õiguste teostamine on äärmiselt piiratud.
Ringkonnakohtu seisukoht ja motiivid
4. märtsi 2003 puuduste kõrvaldamise määruses leidis kohus, et adv A.Hallmägi ei ole esitanud vastust 18.veebruari 2003 kohtunõudele posti teel, et vastuselt nähtuks apellandi esindaja allkiri. Tänaseni ei ole korrektset vastust kohtule laekunud. … Apellant peab kohtule esitama korrektselt vormistatud ja allkirjastatud vastuse kohtunõudele.
Vastus 18.veebruari 2003 kohtunõudele saadeti elektroonilisel teel varustatult digitaalallkirjaga. DAS § 3 lg 1 kohaselt on digitaalallkirjal samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal, kui seadusega ei ole neid tagajärgi piiratud. Kohtumenetluse seadused ei sätesta, et protsessitoimingutes ei tohi kasutada digitaalallkirjastuatud dokumente. Vastavalt DAS §-le 43 tuli riigiasutuste töö korraldada 1.juuniks 2001 ümber nii, et asjaajamises oleks võimalik kasutada ka digitaalselt allkirjastatud dokumente. Seega puudus kohtul seaduslik alus nõuda digitaalallkirja asemel omakäelise allkirjaga varustatud paberdokumendi esitamist. Samuti ei takistanud digitaalsel teel saadetud dokumendi vastuvõtmist kohase tarkvara puudumine – vastava tarkvara vajadusel viivitamatu installeerimine oli ja on ka käesoleval ajal kohtutes võimalik. Seega puudus alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks põhjusel, et kaebja ei allkirjatanud vastust 18.veebruari 2003 kohtunõudele omakäeliselt.
Üks kommentaar
Paistab, et ringkonnakohus on jõudnud sinnamani, mida ma olen juba tükk aega rõhutanud: “just käsikirjalise allkirja puhul pole võimalik väita, et selle on allakirjutanud allkirja desifreeringus märgitud isik.” Sisuliselt on isegi allkirjastamata meilisaadetise puhul väiksemad kahtlused läkitaja autentsuses kui allkirjastatud paberikande puhul. Esmase astme kohus paistab jagavat seda praegusel ajal kahjuks hästi levinud arvamust, et vähe seadustest, meie neid täita ei oska, ei taha, ei viitsi.