Pealkirjad viitavad sellele, et maailma on ikka täiesti ära pööramas — Šveitsi jõuluvanad ei tohi lapsi sülle võtta, Otepää raekoja tornist leiti surnud lätlane ja Poliitikute hinnangul on Prantsuse rahutuste üks põhjus polügaamia.
Aga tegelikult sundis mind kirjutama ennekõike see “poliitikute hinnang”. Ja eile miskilt telekanalilt silma jäänud dokkar, mille sisuks üleaisalöövaid abikaasasid jälitavad rent-a-cop’id ja kogu muu perekondlike väärtuste kaitse. bOingbOing viitab vastukaaluks New York Magazine loole The New Monogamy ja selle juurde käivale sõnastikule… ning ma ei saa jätta kordamata Xeni valitud tsitaati:
For much of human history, monogamy (or, at least, presumed monogamy) has been the default setting for long-term love. Hack the system, goes the theory, refuse to forsake all others, open the door even a crack—and the whole relationship will crash. Any dissenters have been pathologized as delusional idealists or worse. But now a new generation of couples is employing a kind of homeopathic hypothesis: that a tiny injection of adventure will ward off the urge to stray further—as long as it’s all on the table and up for discussion.