Täiesti juhuslikult sattusin Postimees.ee all uudisele Ajalehtede Liit on vastu internetivabaduse piiramisele mis tundus mulle väga huvitav, kuna talvel oli neil just mingi ümarlaud kus internet jagati ajalehtede veebiväljaanneteks, portaalideks ja lugejakirjadeks ning neid viimaseid pidi hakkama arvamustoimetus üle vaatama. Võttes arvesse tõsiasja, et sellise lähenemise korral satub “lugejakirja” kategooriasse ikka väga suur hulk erinevat informatsiooni kõla see justnagu kutse tsenseerimisele mingi arvamustoimetuse poolt.
Nagu ikka ei avaldunud uudisega koos midagi tausta selgitavat, kuigi Tarmu Tammerki pressiteates oli üks viide World Summit on the Information Society kodulehele sees ning sealt leiab ka alajaotuse 15-18 July 2003: WSIS Intersessional Meeting – Paris (France) ning sealt omakorda dokumendid. Nendega veidi tutvunud lisasin Postimehe loole sellise kommentaari:
Tegelikult võiks nimetatud teemaga tiba põhjalikumalt tutvuda enne kommimist, tegemist on äärmiselt huvitava ettevõtmisega (millest küll lõppkokkuvõttes midagi konkreetset välja ei tule nagu ikka). Ma ei leidnud kahjuks üles neid sõnavabaduse-piiramise ettepanekuid (huvitav, millistest maadest on juttu?) aga seal on sees päris palju open source’i ja public domain’i soosivat, turvalisuse puhul peetakse väga oluliseks inimeste informeerimist ohtudest ja turvalisematest lahendustest, raadiospektri osast leidsin aga action plan’is sellise sõnastusettepaneku:
[31] Spectrum management: The radio-frequency spectrum has to be managed in the public and general interest and by independent and transparent regulatory frameworks for the equitable allocation of frequencies to a plurality of media including community media.
Aga loomulikult viskab vahel miskitel tegelastel juhe kokku ja tulemuseks on selline ettepanek:
[28] Develop gender-sensitive technical and regulatory instruments when addressing ICT policy issues such as universal access, regulatory frameworks, licensing, setting tariffs, spectrum allocation, infrastructure, ICT industry development and labour policies.
Kui see läbi läheb on Sideametil tööd jälle kuhjaga: kust leida tehniline vahend mis tagaks, et naised ja mehed ikka võrdse tüki 2,4GHz sagedusest saaksid.
Ja declaration on principles tekstis on sees selline segase tekstiga punkt:
45. Access to information and communication technologies shall be secured in accordance with international law, bearing in mind that some countries are affected by unilateral measures which are not compatible with it and which create obstacles for international trade.
Ja selle kohta kaks kommentaari:
Statement of the United States: “The United States of America reserves on this paragraph and submits its objection to the language, which is inappropriate and is inconsistent with the purpose of the Conference.”
Statement of Canada: “Canada appreciates the efforts of the Host Government and other Governments to achieve a consensus text for this paragraph. Unfortunately, despite these efforts, Canada cannot associate itself with the final text of that paragraph.”Huvitav, milles asi?
Asi läheb aga aina huvitavamaks, näiteks Kanada ajakirjanike kirjast leian ma muuhulgas konkreetse pretensiooni Tuneesia aadressil ning vihje IFEX’ile, kust oh üllatust hakkab tilkuma infot ka pöördumise tausta kohta: Newspaper publishers and editors demand press freedom on the Internet IFEXi veebis, originaal siin (huvitav, miks WSIS’ini on jõudnud Kanada ajakirjanike kiri aga mitte WANi pöördumine?). Ja millegipärast kubiseb see viidetest NWICO’le (New World Information and Communications Order)… Hetkel loen Christopher Brown-Syed’i artiklit The New World Order and the Geopolitics of Information.
WSIS ja NGO’d: Staying Home to Organize the Global Struggle for Information Justice. Ja sealt link edasi globalcn peale kust leian näiteks The Internet under Surveillance – a report by Reporters Without Borders. Ahjah, neil plaanis ka Pariisi kohtumiselt raporteerida.
… ah et milleks see kõik? Lihtsalt pisike näide sellest, kui vähe infot ma tegelikult algsest pressiteatest (Ajalehtede Liit on vastu internetivabaduse piiramisele) sain.