Uus ASP – MS Notepad !!!

(Seekordse esikülje-teksti autoriks ei ole üldse mitte Pets vaid Alan Rein ehk üks lugejatest — aga kuna sama asi oli ka minul jupp aega peas mõlkunud, siis… loe kindlasti ka kommentaare. Ja kui sul enadl mõni teema peas mõlgub, siis pane see aga foorumisse kirja! Eilse saate ehk digivideo-teema leiad veidi allapoole kerides. -pets-)

Itera Süsteemide ASP puhul tundub, et professionaalse PR-i varju on jäänud asja tegelik olemus. Igasugune outsourcing ei ole ASP.

Segaduste vältimiseks definitsioonijupike:

An application service provider is any third party whose main business is providing a software-based service to multiple customers over a wide area network in return for payment.

St et tegemist ei ole ainult aplikatsioonide rentimisega.

  1. main business;
  2. software based service;
  3. over a wide area network.

Mille juures tegelikult olulisemaks tingimuseks on tegelikult interneti püsiühendus… Huvitav küll, juhul kui mul ei ole püsiühendust (või on 64k või 128k, millest garanteeritu riba vaid pool ja mis majandustarkvara jaoks koos muu traffikuga on aeglane), siis kuidas itera seda teenust pakub? : server ikkagi kliendi saidil ja raudkapis? Enam ei ole tegemist ASP-ga vaid jah, outsourcingu ja rentimisega

Krüpteeritult, serveris, Hansa? (loe www.itera.ee Hansa ASP) Kuidas see küll lahendatud on?? Hansa enda krüpteering on lihtne ja kasutajate passwordidki olid mõni versioon tagasi plain textina *.HDB-s nähtaval, seega ei tule kõne alla. Vähegi veavabalt jookseb ta Win9x, NT’l ja Mac’il, UNIX platvormil vaid üksikud prototüübid. Kuidas Hansa siis küll sekuuriks tunneldatakse? Millest jutt? 128k ülespoole püsi (garanteeritud läbilaskevõimega) ühendust võivad lubada endale suhteliselt suuremad ettevõtted, kes ei hakka mingi ASP-ga jandama. VPN eeldab lisainvesteeringut krüpteerivatesse ruuteritesse etc, kuskil nagu loogika lonkab?

Võib ju Itera ja hiljem ka NT-Exchange meeste käest küsida:

10 Questions to Ask Your ASP

  1. Is the application stored on a dedicated or shared server? Dedicated servers cost more, but contain only your application so traffic-load spikes from other users will not slow your access.
  2. How does the ASP ensure data security and availability, service reliability, and scalability?
  3. How does the ASP manage data backup and disaster recovery?
  4. Does the ASP offer a secure connection such as via a virtual private network (VPN)?
  5. Other than a Web browser, what hardware/software, if any, is required at your company’s site?
  6. Who provides first-line support for the application: the ASP or the vendor?
  7. Does the ASP provide implementation and training services? If not, who does?
  8. How is the software upgrade process managed by the ASP?
  9. What happens if the Internet connection goes down or data is lost?
  10. Does the ASP provide clear reports detailing application access and usage statistics?

Mitu ASP-d üldse Eestis on?

Majandustarkvara tõsiseltvõetav näide ASP-st on www.netledger.com, pidada midagi ka Intuit-il (Quicken) ja Peachtree-l olema. Tegelikult on ASP-d ka üle brauseri maili providijad ning olemas on päris mitmed kalendri ja grupitöö tarkvara providerid va punkt, et need tasuta.

See, mis OK arvutite müügikohti külastades üle õla kuvarilt paistab on ka brauseri põhine arvepidamissüsteem. Huvitav, millal nad selle teistele kasutamiseks Delfi kaudu veebi panevad??

  • Martin P. Rinne

    Kuigi tänapäeval on enamasti ASP-rakenduste kontekstis põhjust rääkida brauseripõhistest toodetest, ei kattu need mõisted päris 100%. Tegelikult peab analüüsima, miks peaks firma üldse kasutama ASP mudelit või webipõhiseid rakendusi. Põhjus peab alati olema lihtne ja seda ta mõlemal juhul ka on: RAHA.

    Webitarkvara tekitab firmaomaniku rahakotis rõõmu põhiliselt TCO ehk summarsete pidamiskulude poolest. Installatsioonikulud töökohtadel peaaegu puuduvad, upgrade on tsentraalne, skaleeritavus hea. Need põhjused iseenesest oleks piisavad webipõhise tarkvara kasutamiseks ka ilma igasuguse ASP-ta.

    ASP omakorda rõõmustab rahakotti sellepärast, et kulutuste suurus ja aeg on sünkroonis neist saadava kasuga. Teenusepakkuja investeeringud ja know-how on kasutaja käsutuses täpselt vajalikul hulgal ja ajal.

    Teine punkt toob ilmekalt välja, et kui ASP tahab oma kulusid võimalikult madalal hoida, on tal otstarbekas TCO kärpimiseks pakkuda webipõhiseid rakendusi. Nii ongi asjaolude kokkulangemisel praegu saanud populaarseks webipõhised ASP-d.

    Igal juhul on kõige alus kommunikatsioon. Kumbagi skeemi ei saa tõsiselt kaaluda, kui me ei usu sellesse, et võrk on tulevikus samasugune elementaarne kommunaalteenus nagu vesi või elekter.

    Kommentaariks olemasolevale: OK Arvutites kasutatav webipõhine müügisüsteem on toodetud firmas Gate Communications. Tõsiseltvõetav huvi seda tarkvara kuhugi ASP mudelisse integreerida on teretulnud aadressile info@gate.ee , samuti ootame rõõmuga muid küsimusi ja kommentaare.

  • Teet

    Tere

    Alustuseks soovitan ikka http://www.itera.ee aadressil leiduv läbi lugeda. Seal kirjutatu vastab tõele.

    Hansa Financials toote kohta väljaöeldu pole ajakohane – õnneks nähtub ka artiklist, et tegu on “mõni versioon tagasi” toote arvustamisega. Konkreetse toote osas tekkinud küsimustega tuleks pöörduda ikka toote omaniku poole, vastava ASP teenuse osas ASP pakkuja poole.

    Itera süsteemid pakub lisaks ASP-teenustele ka outsourcing-teenuseid ning arendust ja konsultatsioone. Meie eesmärgiks on jõuda kliendile sobivaima lahenduseni, mis võib sisaldada Itera Süsteemide kui ka teiste pakkujate tooteid ja teenuseid.

    Välja pakutud 10 küsimust ASP pakkujale on mõistlik küsida konkreetse teenuse või erilahenduse kontekstis. Olenevalt teenusest ja kokku lepitud teenustasemest on ka kasutatavates lahendustes erinevusi – üldised vastused kõikide teenuste kohta jäävad liiga üldsõnalisteks.

    ASP-teenuste vastu on viimasel ajal huvi kogu aeg tõusnud, eriti suur huvi on märgata dokumendihaldussüsteemi Amphora http://www.amphora.ee vastu. Keskmise suurusega firmade jaoks on ASP teenuste kasutamine kujunenud tänaseks juba arvestatavaks alternatiiviks oma rakenduste ja tsentraalsete platvormide soetamisele.

    Teet Rannut, Itera Süsteemid

    • Peeter Marvet

      Ai-ai-ai. Isegi meie siin Tehnokratis saame aru mis on PR kampaania, aga kui see satub meie jaoks sobivale hetkele ja teema kuum, siis loomulikult tore kaasa minna. Tore teile, tore meile. Pole mõtet solvuda kui keegi kobiseda julgeb — see ongi laia üldsuse funktsioon. Nüüd hea võimalus asja ümber mulli edasi puhuda, ehk taome rauda, kui Alan selle korra ahju viskas ;-)

      Mina kohe väga kutsuks nende 10 küsimuse üle arutama. St need on tegelikult olulised mida küsida sinult enne teenuse ostmist, onju?

      Minule eriti meeldis punkt 8: How is the software upgrade process managed by the ASP?

      Põhjus miks ma selle välja toon on lihtne: softiga on alati see häda, et see areneb kiiremini kui meie tahta oskaksime (ja need muudatused, mida nimelt meie ootame, realiseeruvad Murphy seaduse kohaselt ikka viimastena ;-). Sageli ei oska ma aga üldse ette arvata, kuhu maailm liigub. Dokumendihaldusele lisandub XML-RPC? Keegi mõtleb välja WAPi? ASP on hea võimalus maksta selle eest, et see on näiteks Teedu ja Itera mure kammida aasta läbi mööda messe ja seminare ning valida mulle välja parimad lahendused.

      Palju tahetud? Tühjagi. Kaubamaja ja … näiteks Baltika omad higisatavad pidevalt, et nende kaup oleks hooaja moega kaasas käib. Mis see IT siis ikka nii erilist on?

      • Teet

        Tere. Võrdlus teiste ärivaldkondadega on hea. Lähedasemate eluvaldkondadega on konkreetseid kokkulangevusi rohkem.

        Küsimuse juurde – kuidas on ASP’i pakkuja poolt hallatud versiooniuuendused. ASP teenusepakkuja esindajana võin kinnitada, et meile on tähtis kasv koos kliendiga – oleme alati huvitatud sobivaima tarkvara ja selle parima saadaoleva tarkvaraversiooni pakkumisest oma klientidele. ASP teenusepakkujana kasutame ka ise tarkvara rentimise mudelit – seega on tarkvara tootja huvitatud, et tema poolt arendatav tarkvara oleks pidevalt parim, vastasel korral väheneb ju renditulu. Kliendilepingutes on ka versiooniuuendusi sätestav punkt.

        Traditsiooniline kontseptsioon tarkvara elutsüklist ei kao kuhugi, kuid ASP’i pakkuja vajaduseks jääb õigeaegselt asendada elutsükli lõpufaasis olev toode uuega.

        Kindlasti on erinevatel toodetel erinev arenguloogika, edusammud mingi tehnoloogia alal võetakse esmalt ikka kasutusse seal, kus see tõstab teenuse kvaliteeti või viib äriprotsessi lahenduse kvalitatiivselt uuele tasemele. ASP’i pakkuja ei tee kulutusi tehnoloogia enda nimel.

        Kokkuvõtteks: ühe toote osas tagab ASP’i pakkuja versiooniuuendused. Samas uuendab ASP’i pakkuja ka tootevalikut.

        Teet Rannut, Itera Süsteemid

  • Alan Rein

    ASP määratlusest

    Definitsioonide kallal näkitsemine aitab mõista asja olemust.
    Nö tõupuhas ASP oleks siis selline, kes pakub:

    • raha eest;
    • üle kaugvõrgu (nt interneti);
    • enda juures asuva, oma serveri pealt (“tõupuhtus”);
    • endakirjutatud aplikatsiooni (“tõupuhtusest” tulenevalt);
    • üle brauseri (“tõupuhtusest” tulenevalt).

    Endakirjutatud sellepärast, et vaene ASP, kes peab kannatama kliendi nurina käes, omades sealjuures vaid vähesel määral kontrolli pakutava programmi vigade üle. Brauser sellepärast, et siis on selge, et aplikatsioon ei asu kliendi juures (va võib-olla mõni Java applet). Pluss server teenusepakkuja juures, sest nii on pakkujal kokkuvõttes kõige rohkem kontrolli pakutava teenuse kvaliteedi üle. Või peaks klient pöörduma HP või IBM-i poole, kui ASP server katki läheb? :)

    ASP ja kasutusrent

    ASP kasutusrendina re-defineerimise au kuulub siiski Helmesele http://www.helmes.ee/pages.php3/010308 . Mulle teadaolevad vanimad majandustarkvara rendilepingud Eestis üldse on sõlmitud aastal 1995. IT teenust kui sellist osutatakse Eestis juba ammu… Ja üldse oleks vist lihtsam rääkida asjade olemusest, kui et kasutada välismaa värviliste pildiajakirjade buzzword‘e.

    ASP ja turvalisus

    Kui ASP pakub kasutamiseks kolmanda osapoole toodet ja toetub turvalahenduses ka selle kolmanda osapoole krüpteeringule, siis nii tasuks ka öelda, kui see nii on. Samas vaikimisi on ASP ülesanne tagada andmeside ja andmete säilitamise turvalisus. Kõnealuse toote turvalisusest oli aga nimetatud veebilehel räägitud just ASP teenuse, mitte kasutada antava toote kontekstis, mis tekitab segadust. Sellest ka see veel vastamata küsimus definitsiooni kontekstis.

    Lause oli “Hansa enda krüpteering on lihtne ja kasutajate passwordidki olid mõni versioon tagasi plain textina *.HDB-s nähtaval” kirjutades lahti vaid niigi ilmse konteksti, et PRAEGUSE Hansa … . Andmebaas proprietary, nagu teada. Lihtsalt ei kipu usaldama kodeerimisalgoritmi firmalt, kellel passwordid veel hiljuti plain text’is olid ja nüüd siis kasutusel avalikkusele teadmata krüpteering, mis krüpteeritud/krüpteerimata versioonide kiirusvõrdlust arvestades on mingi lihtne segu substitution/transposition/XOR-ist.
    No hard feelings Teet! Just content.

    …Ja siit edasi Õhukeste Klientide ja Korpulentsete Teenindajate juurde

    Eriti tore muidugi kui kogu see teenus jookseks üle thin-client lahenduse (mis on kasutus-rendile võetud) alates kõvakettata
    386-test kuni Sun-i kohvikannudeni välja. TCO on down, down, down ja hallatavus mega! Sobiks TeleKratt’i eraldi teemaks olgugi, et valdkond nii Eestis kui ka kogu maailmas alles poisikesepõlve peab.

    ***

    Muuseas, millal siis Gate Communications’i aktsiat NASDAQ’ile ujuma lastakse? Paneks juba oma IPO bid’i likku… :)

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.