Tarkvarapatentide eelised ja puudused Eesti kontekstis

Ahto Buldas, Meelis Roos, Jan Willemson Cybernetica AS

(trükitav versioon: Tarkvarapatentide eelised ja puudused Eesti kontekstis (PDF))

1 Annotatsioon

Käesolevas analüüsis võetakse kokku mõned võimalikud hinnangud tarkvarapatentide positiivsest ja negatiivsest mõjust infotehnoloogilisele innovatsioonile Eestis ja kogu maailmas.

Sisukord

  1. Annotatsioon
  2. Puudused
  3. Eelised
  4. Soovitused ja kokkuvõtted

2 Puudused

* Meil on olemas näide tarkvarapantentide kohta USA-st. Nimelt on tarkvarapatentide peamine kasutusala praktikas konkurentidele jala taha panemine, mitte innovatsiooni arendamine. Patendid on saanud relvaks suurfirmade vahel — kui konkurent ei meeldi, tuleb otsida oma patendipagasist hulga patente, mis kuidagigi võiksid konkurendi tootega seotud olla, ning nende abil teisele ultimaatum esitada. Kui teisel firmal juhtub ka olema palju patente, siis olukorrad võrdustuvad ja antud vastasseis on lahendatud. Enamasti aga kasutatakse patente just väiksemate tegijate vastu ja neil pole säärasteks heitliusteks reeglina palju argumente.

* Tarkvara kirjutajal on praktiliselt võimatu kindel olla, et ta mõnd kehtivat patenti ei riku. Näiteks kasutades veebilehe loomisel kaskaadlaadilehti minnakse teoreetiliselt vastuollu Microsofti käes oleva USA patendiga #5860073.

* Kui kommertsfirma levitab oma tooteid vaid binaarkujul, puuduvad kolmandatel osapooltel (nt kohtul) reaalsed vahendid saamaks aru, kas mõnd patenti rikutakse või ei.

* Patendituludest kasu saamine eeldab reeglina metsikus mahus patentide võtmist (nagu seda teeb näiteks IBM) ning neist vaid vähesed hakkavad kunagi sisse tooma. Seega on patentidest kasu enamasti suurtele firmadele, kel on raha iga pisike asi patenteerida. Tarkvarafirmade hulgas meil siin Eestis ilmselt selliseid firmasid ei leidu, kes massiliselt patente võtaks ning suudaks patendivaidlustes midagi suurfirmadele vastu panna.

* Palju inimesi kirjutab programme oma vabast ajast oma lõbuks ja kingib seda ka teistele (nn vaba tarkvara). Praktikas on tarkvarapatentide tõttu nii mõnigi hea vaba tarkvara projekt seisma pandud või olulise osa kaotanud, sest pole selge, kas ja mil määral patenti rikkuvat tehnoloogiat vabalt levitada tohib.

3 Eelised

* Kuigi patendindus kipub jääma rohkem suurte firmade mängumaaks, on maailmas nähtud ka väikeseid tegijaid, kes suudavad paari patenti omades end litsentsimüügiga ära elatada. Sellistele firmadele on patent ainsaks enesekaitsevahendiks.

* Sageli juhtub, et mingi innovatiivse tehnoloogia välja töötanud väikeettevõte ostetakse suurema poolt üles. See on täiesti loomulik protsess ja toimub suuresti just tänu patentide olemasolule — vastasel juhul võiks suurfirma vajaliku lahenduse kellelegi sentigi maksmata lihtsalt üle võtta.

* Patendi taotlemisel tuleb uudne meetod täielikult kirjeldada ja see tähendab leiutise avalikustamist. Nii kindlustatakse innovatsiooniinfo dokumenteerimine ja levik.

* Mõnes mõttes ei erine tarkvarapatent tavapärasest mitte millegi poolest. Kui ka algoritme jms otse kaitsta ei õnnestuks, võiks neid ikkagi patenteerida samaväärse riistvarana, näiteks sõnastades väiteid kujul “… programmeeritav aparaat, mis realiseerib algoritmi X …”. Seega poleks pelgalt tarkvarapatentide vastu võitlemisel mõtet, siis tuleks võidelda juba patendinduse kui niisugusega.

4 Soovitused ja kokkuvõtted

IT on praegu endiselt väga kiiresti arenev valdkond, kus kindlasti ei tohiks mingeid piiranguid panna pikaks ajaks. Seega kui üldse mingeid tarkvara-alaseid patente kasutada, siis peaks esiteks nende kinnitusprotsess olema kiire (siiski tuleb sisu suhtes piisav audit teha, et ega keegi jälle mõnda üldlevinud asja ei patenteeri). Teiseks tuleks patendi kehtivusaega piirata väiksema ajaga kui tavalistel patentidel, nt paar aastat, seni kuni väljatöötaja konkreetse idee turul ära realiseerib. Edaspidi saavad tarkvarapatendid ühiskon na arengu seisukohalt kindlasti ainult piduriks.

Eriti kehtib ülalöeldu väikeste riikide ning väikeste riikide väikeste firmade kohta. Näiteks on Eesti tarkvarafirmade poolt küll mitu patenditaotlust esita tud, kuid käesoleva aruande koostajaile pole teada ühtki edukat litsentsimüügijuhtu. Ilmselt ei saa me veel lähiaasta(kümnete)il oluliseks patendijõuks ning seetõttu peaksime olema huvitatud võimalikult vähekitsenda vast patendipoliitikast.

Eraldi selge seisukoht tuleb võtta vabavaraarenduse ja patendinduse omavahelistes suhetes. Kas mõnd kaitsutd meetodit tohib oma lõbuks programmeerida? Aga seda koodi FTP kaudu teistele jagada? Aga CD-le kirjutada? Aga CD-d meedia hinnaga müüa? Samuti tuleks kuidagi garanteerida, et keegi ei patenteeriks vabavaras kasutusele võetud või lausa ilmseid meetodeid (nt USAs on patenteeritud tühja operatsioni kasutamine protsesside aeglustamiseks). Euroopa vastavad institutsioonid on küll väljendanud tahet selliseid vigu vältida, kuid käesoleva aruande koostajad suhtuvad säärastes se avaldustesse teatud reservatsiooniga.

  • Viktoria

    Teks on täis raskeid süüdistusi, kui MITTE ÜHTEGI viidet, kust need faktid võetud on. Mis te arvate, kui tõsiselt sellisesse rusikatega vehkimisesse peaks suhtuma?

  • Peeter Marvet

    Kui tahad pikemalt lugeda (ja hulga viidetega) siis vt näiteks Euroopa Komisjoni tellitud uurimust “The Economic Impact of Patentability of Computer Programs”.
    Mis peaks nagu patentimist toetama, aga minumeelest kalduvad esitatud
    väited olema väga mitmeti tõlgendatavad. Sellele viitab ka Taavi
    Dovnari Diplomitöö – Tarkvarapatendid Ameerikas, Euroopas ja Eestis.

  • Viktoria

    See nimetatud diplomitöö muide kasutab antud artiklit ühe viitena. Sellega peaks antud artikli autorid hoomama oma vastutust selliseid seisukohti avaldades ilma allikatele viitamata. Või viitate teie Taavi Donvari diplomitööle, kui ühele oma algallikaist? Viimasel juhul tekib kummaline ringmäng…

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.