Reklaam või uurimus?

Täna sattusin pressikonverentsile, mille kutse kõlas nii:

Esmaspäeval, 18.06.2001 kell 11 toimub Radisson SAS hotelli konverentsikeskuses (ruum Tallinn, 24.korrus) pressibriifing teemal “Tarkvaratööstuse kasv Eestis”.

Vastavasisulist uurimust tutvustab rahvusvahelise uuringutefirma Datamonitor (www.datamonitor.com) juhtivkonsultant Marc Hardwick. Osalevad ka BSA Eesti esindajad.

Teemad:

  • Tööhõive ja palgad tarkvaratööstuses Eestis
  • Tarkvaratööstuse osatähtsus riigi majanduses
  • Milline on hetkel tarkvarapiraatluse tase Eestis?
  • Tarkvaratööstuse mõju väike- ja keskmistele ettevõtetele

Lisaks kohal Teede- ja Sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott ja Toomas Neemre IT Tarkvarast. Mis jättis minule mulje, et ehk on tegemist mingi riiklikult huvi pakkuva ettevõtmisega — kuigi see piraatluse teema kaasamine sünnitas kerge kahtluseussi, sest minuteada enamus Eesti tarkvaratööstuse poolt loodavast piisavalt spetsiifiline, et mitte olla lihtsalt piraaditav. Aga see selleks.

Tublid Datamonitor’i analüütikud olid välja selgitanud, et tarkvaratööstuse töötaja, kelle panus rahvuslikku koguprodukti (858 610EEK) on üle 8 korra suurem kui ehitajal (100 614 EEK) ja üle 10 korra suurem kui põllumehel (85 304 EEK), teenib kuus pea kaks keskmist palka (ehk tervelt ca 8500 keskmise ca 4500 krooni/kuus asemel).

Lisaks selgitati välja, et Eestis tegeleb tarkvaratööstusega otseselt 566 inimest, neile lisaks on aga alaga seotus veel 2002 töötajat (kes konsulteerivad, kuidas nende 566 tööd kasutada?)

Ja muidugi on kõige selle juures oluline tähele panna, et tervelt 69% kasutatavast tarkvarast on piraat, ja see mõjub riigimaksudele väga kehvasti.

Tehnokratt tahaks siinkohal juhtida tähelepanu kahele pisiasjale:

  1. Valdav enamus tarkvarast, mille puhul hetkel räägitakse piraatlusest, ei ole Eestis loodud. Õigupoolest ei saa ma seda väita, sest uurimus selliseid pisiasju ei käsitlenud — aga ma usun, et kohalikud tootjad nõustuvad sellega. Seega kannatab piraatluse all peamiselt siiski Microsofti koguprodukt, mitte meie oma, ning ma ei näe suuremat põhjust käsitleda seda kui “tarkvaratööstuse panust Eesti rahvuslikule majandusele”. Täpselt samuti suureneksid laekuvad maksud, kui kodanikud võtaksid nõuks rohkem Barbie nukke osta.
  2. Toomas Neemre IT Tarkvarast kommenteeris pressikonverentsil väga ausalt, et tõenäoliselt ei saa me üheselt siduda tarkvarapiraatlust ja tarkvara ostmise mahtu (ja ka selle pealt teenitavaid makse) — hoopis rohkem peaks pöörama tähelepanu kasutajate harimisele, st kas neile üldse on üht või teist tarkvara vaja ning kas selle asemel ei saaks kasutada hoopis mõnda priivara (Arvo Ott riigi esindajana tundus olevat samal seisukohal). Mis eriti tore: tasuta tarkvaraga kaasneb alati piisavala hulgal konsultatsiooni, ja see on raha mis jääb märksa rohkem Eestisse kui kommertstarkvara ostmisel.

Sellega seoses on meil heameel järjekordselt soovitada: mõelge hästi järgi, kas üks või teine tarkvara teie arvutites on ikka eluliselt vajalik. Ja mis eriti oluline — kas seda ei saaks millegi tasuta saada olevaga asendada.

Mis puutub aga uurimusse kui niisugusesse — siis on tegemist ühe suurtootja agatusel loodud ettevõtmisega, mille eesmärk on müüginumbrid ja mitte võimalikult suur legaalse tarkvara kasutamise osakaal. Piraatluse-uurimus põhineb eeldusel, et iga arvutiga peaks kaasas käima ka Microsofti kontoritarkvara — jättes arvestamata selle, et hulk töökohti ei vaja kontoritarkvara. Seejuures: mida enam arvutid levivad, seda enam selliseid töökohti tekib.

Näiteks mina kasutan hetkel: Windows (tasuline), Inernet Explorer (tasuta), Eudora e-postiprogramm (võiks olla tasuta, minul tausline versioon). Uudistega kursis olemiseks kasutan Feedreader’it või Radio UserLand’i (tasuta), ning oma jutud kirjutan otse veebi (kah tasuta kättesaadav, näiteks sama Radio UserLand abil).

LISAMÄRKUS: veidi netis ringi tuhnides leiab ka uurimuse piraatluse-osa teinud International Planning and Research Corporation’i metoodika kirjelduse (leiab ka PDF-kujul raporti lõpust). Sealt järeldub, et uurimuse tulemuseks peaks olema märksa põhjalikumad numbrid kui lihtsalt 69%, muuhulgas lööduna lahku utiliitide, kontoritarkvara jne osas.

Kui meil õnnestuks nüüd kätte saada Eesti kohta täpsemad andmed, siis me suudaks vahest panna paika ka kindla tee, kuidas vähendada piraatlust — ehk et kus on kõige suuremad probleemid. Kas kontoritarkvara? Või hoopis utiliidid?

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.