Petsi arusaamine WAPist

WAP (Wireless Application Protocol) on definitsiooni kohaselt avatud spetsifikatsioon eesmärgiga võimaldada mobiilseadmete kasutajatel vahetada informatsiooni ning kasutada võrgupõhiseid teenuseid.

Praktikas võiks ‘võrgupõhise’ asendada üsna julmalt ‘internetiga’. Mis tähendab, et oma ülesande täitmiseks peab WAP olema ehitatud võimalikult palju internetitehnoloogiaid jälgides: HTML/XML, JavaScript, HTTP, IP peaksid kõik leidma oma vasted ka mobiilseadmes.

Lisaks tuleb aga arvestada mitmete eripäradega — raadio-eetri läbilaskevõime jääb alati väiksemaks kui maasse kaevatud või merre uputatud fiibripuntral, mobiilseadmete asukoht võrgutopoloogias võib vabalt kahe sidepaketi vahel muutuda, turvaprobleemid on veidi erinevad, ühendus ei ole pidev (ja sageli ka mitte liigselt usaldusväärne), viivitused on suured, mälu ja protsessorivõimsus on piiratud (ja akude mahutavus ei luba neid suvaliselt suurendada).
Nagu viimasel ajal kombeks – kus viga näikse laita istub kokku asjast huvitatud seltskond ja katsub omapoolse lahenduse kirja panna. WAP Forum (www.wapforum.org) ühendab firmasid, kes on otsustanud käia välja avaliku standardi, mis võiks nimelt mobiilseadmete jaoks need probleemid lahendada. Kes tahab asjaga lähemalt tutvuda, võiks alustuseks vaadata nende kodulehelt:

FAQ ehk Korduma Kippuvad Küsimused

WAP White Paper (sisaldab muuhulgas executive summary mis peaks olema arusaadav ka mitte-tehnikule)

WAP Technical Overview PowerPoint-presentatsioonina

Nagu selliste standardite puhul ikka, jaguneb ka WAP-spetsifikatsioon kihtideks (kõigile sulgudes toodud selgitustele palun mõelda ette ‘muuhulgas’ ning lõppu ‘jpm.’):
Wireless Application Environment (WAE) on neist kasutajale kõige lähemal ja sisaldab muuhulgas mikrobrauseri (see, kes loeb WMLis lehekülgi ja neid sinu seadme ekraanile renderdab), WMLscripti virtuaalmasina (et saaks telefonis programme jooksutada), telefoonia-liidese (et need saaksid helistada, telefoniraamatuga suhelda) jpm.

Wireless Protocols kihi alla kuuluvad seansi-protokoll WSP (loob WAE jaoks püsivana näiva sideseansi serveriga, hoolitseb enda ja WAE jaoks vajaliku info kompressiooni eest), transaktsiooni-protokoll WTP (efektiivne küsimus/vastus transport piiratud võrguläbilaskega klientidele), turvaprotokoll, datagrammi-protokoll WDP (tagab pidevat ühendust mitte nõudva datagrammi-side) ja lõpuks kõige selle all … liidesed füüsiliste võrkudega.

Side füüsiliste võrkudega on vahest kõige enam segadust tekitav teema siinses WAP-diskussioonis. Vaadates protokolli-kihti võib praktikas aga kogu ülemine kupatus rahulikult toimuda mistahes sidekanali abil, olgu selleks kasvõi kaubamajades kasutatav puhk-post (datagramm flopile, flopi topsi, tops teele jne). Tegelikult on hetkel olemas lisaks kahele realisatsioonile GSM jaoks (ühel puhul luuakse side nii nagu tavalise interneti sissehelistamisteenuse puhul, teisel saadetakse datragrammid üle SMS-teadete) tugi veel paljude muude tavakasutajale vähem oluliste raadiosidesüsteemide jaoks, sh piiparid (toetatud on näiteks Flex ja ReFlex).

Tõsi küll, hetkel ei leia me toetatud võrkude hulgast lühendit G3, seda arvatavasti põhjusel, et see lühend ei ole mitte võrguspetsifikatsioon vaid… no ülteme, et laiema tehnoloogiategrupi marketinginimi. GPRS on igal juhul kirjas ja mida edasi side-kiht areneb, seda lihtsam on seda WAPiga siduda, sest üha suurem hulk vajalikke infrastruktuuri-teenuseid (kompressioon, transaktsioonid, turva) võivad leida rakenduse juba seal.

…järgneb…

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.