delfi personaalküsimus

Täna on palju juttu “delfi eelnõust”, noppisin igast artiklist miski lõigu mis tundus mulle autori seisukohta kokku võtvat:

EPL Kaarel Tarand: Need neetud kommentaarid

Kuid riigikogu ja valitsuse liikmete või muude tähtsamate erakonnategelaste nimelisi kommentaare võrgus pole ma kohanud nende uudiste sabas, mis nende tegevuse kohta käivad. Miks? On raske uskuda, et näiteks mitte ükski 101-st riigikogu liikmest poleks kunagi ühtki kommentaari kirjutanud. Usinad lugejad on nad igatahes kindlasti, küllap mitmed ka kirjutavad, kuid anonüümselt. Ja see on vale, väga vale.

PM Valner Valme: Oht riigi kaitsevõimele

Näiteks on väärikas mitte laskuda riigi tasandil sõtta anonüümsete netikommentaatoritega, kas või juba sellepärast, et Eestis on palju põletavamaid probleeme.

Mõte netikritseldajaid kapo kontrolli all hoida vähendaks meie riigi kaitsevõimet, sest kui kaitsepolitsei rakendab oma energiat ja ressursse nii mõttetus kohas, siis jääb kindlasti mõni suurem õõnestustöö märkamata.

PM Mihhail Lotman: Vabadus ja väärikus

Kus on probleemi juriidiline analüüs? Mida tähendab nt «üldse vaenu õhutamine»? On see uus juriidiline mõiste? Millised on «üldse vaenu õhutamise» tehiolud? Mille alusel otsustab Rein Lang, et anonüümne kommenteerimine on kujunenud suureks probleemiks?

Argumentatsiooni puudumist asendab justiitsminister vassimisega. Riigikogus rääkis ta sotsiaalse vaenu õhutamisest, Postimehele vastates aga õigusest au, väärikuse ja hea nime kaitsele. Ei pea vist eriti pädev jurist olema mõistmaks, et need on sootuks erinevad asjad.

PM Tuuli Koch: Sõnamõrtsukad sõnatuks

Riigikogus üksteisele sõbralikult naeratavatest saadikutest saavad tööarvuti taha pääsedes šaakallikud kõrilõikajad, kelle keelepruuk annab silmad ette ka kõige labasemale vanglapätile.

Teema ka tänases Tarmu Tammerki juhitavas Argipäevas kell 14:05 (kordus 21:05, netis väljas RM kujul):

Argipäeva saade on sõnavabadusest, täpsemalt sõnavabadusest internetis. Kas planeeritavad muudatused Eesti seadustes kehtestavad internetis tsensuuri? Kas solvamised ja roppused internetis on jõudnud kriitilise piirini, et on vaja hakata seadusi karmistama. Stuudios on internetiportaali Delfi müügi- ja turundusjuht Allan Sombri, justiitsminister Rein Lang ja e-riigi akadeemia programmidirektor Liia Hänni.

Kuna Tarmu mult seda juba küsis siis olgu tõe huvides öeldud, et hr minister minu mõne-päeva-tagusele avalikule kirjale ka vastas (seejuures operatiivselt ja meie kirjavahetus oli üsna mitmekordne), aga tema soovil ma seda siin ei avalda. Lisaks veetsin eile poolteist tundi justminis ühe eriala-spetsi seltsis soovides saada aru eelnõu tagamaadest (ning aidata neil saada aru kriitika põhjustest).

Täiendet: Siia ritta võiks lisada ka päev hiljem PM ilmunud Andres Langemetsa Sõnad ja väljendid kohtupingis:

Kuidas suudab mingi advokaat või prokurör aduda kõnesituatsiooni, milles väljendit kasutati, mis miimika selle juurde käis, kas vehiti kätega, näidati ka mingeid muid märke? Ei suudagi.

Ta vaatab sõnaraamatut, leiab sealt märgendi vulg. või pej. (vulgaarne, pejoratiivne), küsib nõu ka keeleteadlastelt, aga keelesituatsiooni taastada ei suuda. Võit jääb sellele, kelle advokaat on sõnaosavam (ka juristide enda sõnaosavus on ju sageli vaid üks keelemäng).

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.