postimees-shmostimees

Jaanus juhib tähelepanu, et Postimees on (uue peatoimetaja all?) hakanud rohkem kajastama IKT-teemat, paraku negatiivselt ehk innovatsioonipidurina (loodame muidugi, et tänane lugu ei kvalifitseeru erandit kinnitavaks reegliks :-). Huvitav, kas Henrik vihjab samale asjale?

Minule tundub, et asi pole mitte innopiduri staatuse taotlemises, vaid lihtsalt… ütleme, et inno-teadmatuses, mida võimendab (iseenesest teretulnud) soov teemat kästileda. Kusjuures lahenduseks pole mitte “vähem teema torkimist lehes”, vaid ajakirjanike järeleaitamine — sest enamus eesliini-teemasid lihtsalt on sellised, et isegi välisagentuuri uudise tõlkmine ilma tausta teadmata võib anda jama tulemuse.

ETTEPANEK: mina olen nõus panema mängu ühe õhtupooliku (või lõunatunni) nädalas et teha “pressiklubi”, kus võtaks läbi jooksva nädala IKT-nupud maailma ja Eesti meediast ning selgitaks, mis on mille point. Ma usun, et selgitajaid leiaks veelgi (nt Riho Oks riigi poole pealt). Tulemuse salvestaks ja paneks podcast’ina veebi välja kah. Aga selleks oleks vaja ajakirjanike huvi, st soovi võtta kaasa oma alguses võibolla rumalana tunduvad küsimused ning võimet leppida sellega, et vahest võib vastus olla veidi keeruline ja nõuda keskmisele lugejale/vaatajale selgekstegemiseks “täiendavat analüüsi ja sünteesi”.

Veebiuudise eluiga on lühike — ai see on kõva teadusuudis :-) Nature muidugi üritab oma nupuga Life is short in online news tõestada, et teatavatel tingimustel võib lugu ka kauem popp olla: “Will it have typical time history, or might it get picked up by popular blogs and given a new lease of life?”. Mis tundus aga Postimehe tõlkele nähtavasti liiga keeruline ning lisaks viitas sellisele mitte-tõsiselt-võetavale nähtusele nagu ajaveebindus ja lugu lõpetati ära selle koha peal, kus Bremeni linna füüsik soovitas lihtsalt populaarsed uudised automaatselt esilehele panna.

Internetiraadio kogub populaarsust — järjekordne pooltõlge, lõpeb lausega “Plaadikompaniide ühingu esindaja Steve Marks teatas, et muusikatööstus on veebiraadiotele odavamaid ja lihtsamaid maksevõimalusi pakkunud küll, ent mõned internetiraadiod lihtsalt ei austa esinejate õigusi.” Originaaltekst: “Steve Marks, general counsel of the Recording Industry Association of America, says record companies have embraced Internet radio by offering an easy way to get licenses to use its content. But he said the trade group was disappointed that some Web radio companies have failed to respect the rights of artists. “Internet radio companies should stop facilitating piracy and adopt secure streaming formats today,” he said.” Steve ei öelnud, et nad pakuvad odavamaid maksevõimalusi vaid “lihtsamat” võimalust saada litsentse — kogu vaidluse keskmes on teadupoolest see, et tavaraadio maksab osa reklaamikäibest (või eelarvest, nt Eesti Raadio) aga netiraadiotelt tahetakse kindlat summat kuulaja/loo kohta. Samuti väärib tähelepanu ära jäetud Steve’i tsitaadi teine pool, kus ta seletab, et nende jaoks on probleemiks nimelt DRM-vaba striiming, mis võimaldab kuulajal raadiosaadet ka salvestada (olgu öeldud, et minu hinnangul on suur osa netiraadio tulevikust nimelt võimalus kuulata sulle meeldivaid saateid siis, kui see sulle meeldib — ning selle seadme pealt, mis sulle meeldib. podcasting on asja nimi).

Hädaabikõne peab olema tagatud ka veebitelefoni kasutajale — no ei ole ju VoIP “veebitelefon”, tal pole veebiga suurt miskit pistmist (vt näiteks seda eksemplari). Artikli tekstis olev “internetitelefoni teenus”, lühemalt vahest netitelefon, on brå lahtiseletus … aga edasi tuleb kohati jälle veebitelefon. Ja uudise Eesti kontekst on, et …? Elektroonilise side seadus ütleb: “telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määratud asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil;”. Asukoha kindlaskmääratus on tavatelefonivõrgu omadus, seega VoIP pole üldse telefoniteenus Eestis!?!?!?

Riigiasutused kaaluvad Skype’i kasutamist — äärmiselt progressiivne muidugi, aga tore oleks seejuures mitte ära unustada ka VoIP’i laiemas mõttes, eriti vabavaralisi Asterisk-keskjaamu. Ka VoIP-telefonilt VoIP-telefonile helistamine on tasuta ;-) (ja lihtsaim viis tagada tasuta VoIP kõned hädaabi-numbrile on varustada häda-abi VoIP-telfoniga :-)

Ja tegelt võiks Postimees hoopis astuda sammu üle “oma blogiga EPList” ja teha midagi sellist: Newspaper Blog Exposes Inner Workings of Editorial Process

Postitatud rubriiki Arhiiv, Foorum. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.