Adobe Photoshop ja trükikõlbulik pilditöötlus

Lähim toimumisaeg: avalikku kursust ei ole hetkel plaanitud, küsi pakkumist!

Sisulist lisainffi saad Peeter Marvetilt (pets@tehnokratt.net, gsm 56 565 565, skype petskratt), tulevastele kursustele kirjapanek Kersti Sülla (kersti.sulla@mapbaltic.com, gsm 51 67 027)

See koolitus ühendab varasema 1-päevase ja 2-päevase Photoshopi – sest pahatihti arvati, et esimene päev on algajatele … aga paraku ei ole, sest me käime läbi mh värvihalduse põhitõed, trüki ja paberi ning palju muud ilma milleta kipuvad järgmised 2 päeva liiga järsud olema. AGA toimuma saab see ikkagi formaadis 1+2 päeva, et oleks veidi hingetõmbeaega ja katsetamisvõimalust.

Pilditöötluse põhitõed (esimene päev)

Koolitus põhineb enimesitatud küsimustel (ja levinuimatel vigadel) pilditöötluse vallast, eesmärk on õppida seadistama Photoshop’i (sh monitori kalibreerimine) trükiprotsessist lähtuvalt, kasutama teadlikult värvihalduse võimalusi, hindama originaalide kasutuskõlbulikkust, skannitud vms pilti töötlema jne.

Sisust ettekujutuse saamiseks tasub vaadata ajakirja [digi] jaoks tehtud ekraaniviisoreid.

  1. resolutsioon
  2. pilditöötlus
  3. paberikooli poolne asi (erinevad pinnad, materjalid)
  4. värvilahutusmudelid UCR, GCR
  5. icc ja värvihaldus
  6. eri profiilide kasutamine: digifotokas, hõbe, kuld, külmkapp
  7. proofimine
  8. duotoon jms

Pilditöötlus Photoshopis (teine ja kolmas päev)

Selle 2-päevase koolituse sisuks on ainult pilditöötlus: kuidas lamedast, lahjast ja värvinihkega originaalist teha pilt mis trükis hea välja näeb. Lähtudes paljuski Dan Margulise “holistilisest” õpetusest on peamiseks tööriistaks Curves, selle mõju timmitakse vajadusel Adjustment Layer’ite või muude vahenditega (sh erinevad RGB- ja CMYK-profiilid). Kuigi pilditöötlus toimub nii RGBs, Lab’is kui CMYKis arvestame lõpliku väljundina siiski trükki ehk CMYKi, mistõttu õpime mõtlema värviprotsentides ja pöörame eraldi tähelepanu mustale.

Ja kuigi Dan rõhutab, et tema õpetuse järgi on heaks pilditöötlejaks saanud ka paar värvipimedat inimest ning nägemisest olulisem on protsentide jälgimine käime kindlasti läbi ka monitori kalibreerimise-profileerimise ning muud trükisega võimalikult sarnaseks ajamiseks vajalikud võtted, sest lisaks pilditöötlejale peab pilt sageli olema arusaadavalt ilus ka kliendile ja projektijuhile :-)

Tempo saab olema umbes 1 pilt tunni kohta, st meil on piisavalt aega rääkida konkreetse pildi töötlemiseks vajalikest nippidest, neid omal käel järgi proovida ning seejärel tulemusi võrrelda.

  1. Värvi tajumine vs värv erinevates protsessides
  2. Valguse, varju ja neutraaltoonide soovituslikud väärtused
  3. Neutraalse tasakaal läbi kogu pildi
  4. Kontrast
  5. Värviruumi ratsionaalne ärakasutamine
  6. Teravustamine
  7. Erinevad musta moodustamise meetodid, nendega arvestamine pilditöötluses
  8. Akromaatilise komponendi roll pildis
  9. Pilditöölus Lab-värviruumis

Soovitav on kaasa võtta / ette saata oma töös kohatud probleemseid pilte, st mille töötlemisega on olnud raskusi või mis pole trükis oodatud tasemel välja tulnud — nii töödeldud versioon kui “võimalikult originaal” st kaamerast pärit RGB-JPEG või RAW.

  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.