E-arve

Alljärgnev on Avo Aasma 03.08.2000 selleteemalise PowerPoint-presentatsiooni kiire veebistatud versioon. -pets-

Definitsioon

  • E-arve korral väljastatakse saatja infosüsteemist arve info elektroonilisel kujul ja elektroonilisi kanaleid pidi arve vastuvõtja infosüsteemile, mis registreerib arve infosüsteemis ja prindib arve välja.

Eesmärgid

  • Leppida kokku üle-Eestiliselt kasutatav e-arve struktuur, moodustada töörühm struktuuri väljatöötamiseks ja kooskõlastamiseks
  • kutsuda üles tarkvarafirmasid looma oma majandusarvestuse süsteemile liides e-arvete sisselugemiseks ja väljastamiseks

E-arve efekt

  • Paberi ja postituse kokkuhoid >6 kr/arve
  • Sisestustöö kokkuhoid
  • Kättetoimetus kiirem ja tagatud
  • Sisestusvigade puudumine
  • Turvalisem (digitaalallkiri)

Edastatav formaat

  • EMT – Hansapanga e-arve versioon aluseks, millele tehakse vajalikud muudatused mõistlikke ettepanekuid arvestades, teeb ühine töörühm.
  • Edastusformaat XML
  • Väljatrüki formaat PDF

Firmadevaheline kokkulepe

  • E-arvelduse eelduseks on, et e-arve saatja ja saaja on selles omavahel kokku leppinud (kirjalikult?)
  • Kas Interneti kaudu registreerumine on piisav?
  • Müügisüsteem peab oskama selle alusel väljastada kas paber- või e-arve

E-arve väljastus müügisüsteemist

  • Väljastus usaldusväärse kolmanda osapoole postkasti
  • protsess ja regulaarsus (on-line?)
  • tuvastav kolmas osapool (kas ikka saadetud?)

    Väljastus teisele firmale

  • digitaal-allkirjaga krüpteerimine
  • e-meiliga edastamine

E-arve töötlus

  • Sisselugemine reskontrasse
  • Väljaprint ja arhiveerimine
  • Konteerimine
  • Aktsepteerimine

Tasumine

  • Panga postkastist (jälg jääb panga infosüsteemi)
  • Maksekorraldus majandusarvestuse süsteemist

Digitaalne allkiri

  • Riigi sammud: Digitaalallkirja seadus jõustub 15.detsember 2000 a. Samaks ajaks on riik lubanud võtta kasutusele ka sertifitseerimise teenuse pakkujate riikliku registri (sisuliselt riiklik sertifitseerimiskeskus sertifitseerimiskeskuste sertifitseerimiseks). Digitaalallkirja seadusest tulenev sertifitseerimiskeskuste infosüsteemide auditeerimise kord kinnitatakse hiljemalt 01 oktoober 2000 a.
  • Kaks viimast tingimust on eelduseks sertifitseerimiskeskuste tekkeks.
  • Digitaalallkiri avalikus sektoris: valitsus kehtestab hiljemalt 01. jaanuariks 2001 riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste asjaajamise korra ühtsed alused, mis võimaldavad asjaajamises kasutada digitaalallkirjaga dokumente; valitsuse kehtestatav asjaajamiskord jõustub 01.06.2001; Seega reaalne tähtaeg ca. Q1 2001

Turvalisus

  • Usaldusväärne kolmas osapool
  • Digitaal-allkiri
  • Arhiveerimine

Edasised sammud

  • E-arve struktuuri töörühm
  • E-arve struktuuri kooskõlastamine
  • Liidesed majandusarvestustele
  • Müük lõppkasutajatele, promo
  • Viimane veerg

    Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net). Ei saa täielikult välistada, et see siin oli kunagi minu ajaveeb. Kirjapandu ei pruugi väljendada seisu- ega istmekohti. Seoses surutisega esilehe mahtu vähendatud 8%. Lisandub käibemaks, Tallinna elanikel ka müügi- ja paadimaks. Pakendatud gaasikeskkonda. Valmistatud arvutis milles võib leiduda väheses koguses piima- ja pähklitükke. Ei sisalda hüdrogeenitud (transarasvavabasid) taimseid rasvhappeid, sisaldab vahustatud lämmastikku.