ärev mõttelaad paanika osakonnas
Viimastel päevadel on hakanud meediasse sattuma arvamusi küberrünnete kordumise tõenäosusest aprilli lõpus - näiteks eilses EPLonline nupus jõuab Dmitri Kuznetsov riskihinnanguni 50:50, aga seda tuleks vist lugeda kui “arvamused lähevad lahku”. Kogu ülejäänud info keerleb selle ümber, et olevat mingi kuulujutt justnagu pandaks kokku botnetti jne. Vaatame siis kus see kuulujutt levib:
- cybersecurity.ee: 2008-04-07 - Эстония опасается повторения хакерских атак / Kas küberrünnakud tulevad taas?, 2008-04-08 - MayDay: предполагаемое оружие кибервойны-2008 / MayDay: uus relv küberrünaku korraldamiseks?, 2008-04-09 - Новые кибератаки: 50 на 50? / Uute küberrünnakute tõenäosus on 50:50?
- infosecurity.ee (venekeelne Arvutikaitse): 2008-04-08 MayDay: оружие для кибератаки? ja 2008-04-09
- arvutikaitse.ee: 2008-04-08 Kuulujutt: valmistatakse ette kübersõja kordust
- EPLO: 2008-04-09 Andmeturbespetsialist: uute küberrünnakute tõenäosus on 50:50
Kõik need keerlevad Dmitri Kuznetsovi ümber - cybersecurity.ee juures pole autorit mainitud, aga see tundub olema tema projekt, samuti sealt edasi viidatud saidid nagu hermitage.ee (ja mõistagu PIT Consulting kah). Infosecurity.ee peal kajastab teemat Dmitri, Arvutikaitse.ee viitab Dmitrile jne.
Ehk meil on üks tubli infoturbe müügitegelane, kes aktiivselt levitab “kuulujuttu” mis on tõusnud juba 50:50 riskianalüüsiks. Rääkisin Dimaga kes oli ka nii lahke ja viis mind kokku oma hinnangu allikaga - ja ma ei saanud isegi ühtegi vihjet mis viitaks sellele, et kellelgi on kusagil kunagi olnud mingisugunegi seos Mayday ja potentsiaalse rünnaku vahel.
Mul hakkas kohe kergem. Kartsin nimelt, et vahest tegin Dimale liiga kui EPLile tsitaati andes “ärevat mõttelaadi” mainisin - aga ilmneb, et mul oli õigus. Ja peavoolumeediale soovitus, et kui kolmest küsitletust kaks annavad mõistu-vastuseid jõulukuuskedest ja küünaldest, siis võiks teha loo pigem sellest miks see kolmas ekspert oma uudisega nii järsku välja ujus. Uudis saab vingem ja sellest on lugejatele ka reaalset kasu.
kaubastaja koormamise jätkuks
Indrek Ibrus oli nii lahke ja jättis pika kommentaari mu varasemale postitusele. Kuna minu soov tõesti pole ärapanemine vaid arutelu ja kahjuks Indreku poolt algselt valitud meedium on suht ühesuunaline (minu vastu-arvamus pole veel faasis mis vääriks kultuurilehele esitamist) siis olgu Indreku postisioon esitatud siinkohal postitusena ja minu arvamused kommentaarides.
—
Tere. Mulle juhatati see värk siin kätte juba hea natuke aega tagasi, kuid kiire põhitegevuse tõttu ei leidnud mahti kohe vastata. Samuti ei ole põhiteksti ja kommentaaride kooskõlas päriselt aru saadav, kas tegu on siira dialoogikatse või niisama ärapanemisega. Eeldades parimas usus esimest ning sulgedes hetkeks silmad viimase võimaluse ees alljärgnevalt mõni vastusekatse.
Küsimus A
Minu jutt käis ju eneseregulatsioonist. Sellisel juhul piire ei tõmmata kuskilt väljaspoolt – Marvet ja Ibrus ühisel nõul ja jõul. Need tõmbavad nood enesereguleerijad ise parasjagu sinna, kuhu võim ulatub ja vajadust nähakse. Ja vajadust nähaksegi väga erinevalt. Postimees, olgem ausad, on üsna klassikaline walled garden. Nende huvi on, et kasutaja jääks iga hinna eest nende keskkonda. Toimetatakse antud URLi raames. Teemad antakse ette ning kommenteerimist oodatakse nende raames, väljapoole suunatud linke ei lubata. Reklaamide osas ei tehta täna veel toimetatud sisu ja toimetamata sisu vahel vahet. Antud kommenteerimisvõimaluse ülesandeks on aga tõsta kogu antud konkreetse keskkonna külastatavust ja sellega ka reklaamimüüki. See keskkond on kaubana seega üks tervik. Ning järelikult peab selle keskkonna omanik vältimatult ka oma kauba selle eest vastutuse võtma.
Google’i ärimudel on aga küllalt erinev. Neid huvitab ennekõike, et Internet kasvaks ja kasvaks teiste meediumite – televisiooni jne – arvel. Mida rohkem Internetis talitatakse, seda parem Google’ile. Sellest on küllalt palju räägitud Androidi kontekstis (võin linke saata kui huvi on) – miks Google Androidi teeb? – selleks et avatud Internet, mitte mitmesugused erineval moel suletud keskkonnad hakkaksid ka mobiilidel domineerima. Ja nii potentsiaalselt ka nende äri kasvaks. Sestap pakubki Google vabalt blogiruumi ja ei eelda, et sa sinna tingimata miskit reklaami peaksid üles riputama. Oma valik, omad teemad, mis sa seal käsitled jne. Kui ma omas Bloggeri keskkonnas reklaami üles ei riputa, siis polegi piletimüüjat kuskil. Kui riputan, siis saan ma küllap valida erinevate teenuse-pakkujate vahel (Või seab Google fakti ette, et tuleb kasutada AdSense’i teenuseid? Ma pole sellega kursis – ise ma ju ei blogi). Ja isegi kui ma seejärel kasutan AdSense’i, siis vaid seda ta lõpuks funktsionaalselt ongi – reklaamivahendaja minu keskkonda, mille kõiki piletimüüdi otsuseid teen ma ise. Ma olen selle keskkonna lihtsalt tasuta saanud.
Kokkuvõttes, minul ja Postimehel on seejärel mõtet oma tegevust erinevatel põhjustel ise reguleerida – vastavalt oma profiilile, auditooriumile jne (kui ma tahan ahvatleda lugejateks ajanappuses äri-inimesi, siis ka kirjutan tõenäoliselt lühikesi ja konkreetseid lugusid ning kusutan kõik eba-asjalikud kommentaarid. Kui ma pean aga teismeealiste suhtlus-portaali, siis kirjutan julgelt emotikone täis põhitekste ning kustutan kommentaare vastavalt sellele kuidas mu riigis on välja kujunenud laste internetikasutuse regulatsioonid (Eestis väga ei ole, Inglismaal arenevad aga nagu mühiseb – seejuures väga tähelepanuväärselt just mobiilioperaatorite eestvõttel – miks? Omaette teema.) Väga lihtne. Kui ma aga kirjutan oma Bloggeri blogi asemel aga Postimehe uudisele kommentaare, siis talitab nendega Postimees samuti oma profiili ja välja töötatud normibaasi alusel. Taas väga lihtne. Meedia eneseregulatsioon.
Küsimus B
See mu Sirbi lugu ei olnud idee poolest küll normatiivne õpetus vaid pigem selline kultuuridünaamika kirjeldus. Ja kui lugeja hästi tähele pani, siis loo point oligi, et ühtegi universaalset lahendust pole olemas, mis kõik probleemid kõigile ja alatiseks lahendaks. Kui me räägime meediaväljaannetest, siis nii nagu ka ‘vana meedia’ puhul jaguneb ka interaktiivne meedia ikka lõputuks hulgaks igasugu meediumiteks, zhanriteks, erineva profiiliga välja-anneteks jne. Ning küllap siis, nagu eelmises vastuses viitatud sai, vastavalt oma profiilile, auditooriumile, funktsioonile või staatusele meediamaastikul kujundatakse ka oma vastav normistik. Samalaadsed väljaanded võtavad üksteiselt õppust, kujundatakse mõningaid valdkonnaüleseid normibaase jne – nagu see ikka on olnud.
Mis mulle aga antud küsimuse puhul natuke nalja teeb on see Teie poolt ette seatud balanss – sõnavabadus ja riskihaldus. Sõnavabadus on muidugi sõna mis vastavates diskussioonides ikka klibile tõuseb. Tõstjad käituvad küll mo meelest täiesti arutult. Sõnavabadust saavad küll vähendada või suurendada vaid riigid territooriumil, mis nende hallata. Niikaua kui inimene saab tänavale meelt avaldama tulla, pidada avalikke koosolekuid vabal valitud teemal, oma ajalehte kirjastada, tsenseerimata romaane kirjutada ning kasvõi oma blogi pidada, on sõnavabadusega kõik üldjoontes ok. See kas mõni ajaleht oma veebiväljaande elustamiseks ka nö interaktiivset kirjade rubriiki peab või ei pea või kuidas ta peab, kas toimetab või ei toimeta, ei puuduta sõnavabadust küll kuigivõrd. See puudutab ehk küll veidi ühiskondliku mõttevahetuse iseloomu, kuid nagu elu on näidanud – mitte tingimata selle kvaliteeti.
Mis ent siiski puudutab näpunäiteid riskihalduse teemadel: jah, isiklikult ma arvan, et eelmodereerimine oleks paljude peavooluliste kvaliteedile apelleerivate välja-annete osas mõttekas. Mulle lugejana meeldiks. Kaasamõtlejana loodan, et tugevalt eelmodereeritud kommentaarium tooks kaasa ka mõttevahetuse kvaliteedi sellise kasvu, mis kutsuks selle formaadi raames tasapisi kaasa lööma neid paljusid, kes sellest seni enese äramäärimise hirmus eemale hoidnud.
Lõpetuseks. Teie küsimuste peale mõeldes tekkis aga hoopis selline mõte. Kui klassikalise ajakirjanduse ja tänase Interneti regulatiivsed kultuurid lõimuvad, siis kas ei või ehk sellelt baasilt sündida miski hoopis uutmoodi regulatiivne kultuur. Toon näiteks Facebooki Beaconi katse. Sellele pandi pidurit kasutajate laia protesti tõttu. Niisiis keskkonna haldaja pidi tingimusi muutma, sest kasutajad organiseerusid. Facebook on muidugi keskkond, kus kõik esinevad oma nimedega ning seetõttu on neil moraalne õigus privaatsust jm tingimusi nõuda oluliselt suurem kui näiteks Postimehe kommentaatoritel. Aga pangem nüüd tähele, et ka Teie ise kasutate oma leheküljel kommenteerimiseks OpenID vahendust. Ent, mis siis kui veeb 2.0 jätkab kasvamist, OpenID muutub universaalseks standardiks ning ka Postimees leiab, et oleks põhjus see oma kasutajate identifitseerimiseks kasutusele võtta? Siis on meil ühest küljest piisavalt selgete ideniteetidega kasutajaskond, kes võiks, potentsiaalselt omakorda sekkuda Postimehe tegemistesse nii nagu Facebooki kasutajad sekkusid Facebooki tegemistesse? Et kui meil ei ole enam seejärel mitte lihtsalt kasutajad vaid nn kasutajad-loojad, siis kas ei võiks ehk olla, et üks tulevikustsenaariumeid võiks olla teatud selline eneseregulatiivne rezhiim, kus ka keskkonna kasutajatel on oma tugev sõna kaasa rääkida. Elame näeme.
Päris lõpetuseks. Te oma käsitlustega näite olevat selline õigusteadusliku suuna austaja. Berkmani keskus jne. Olgu. Siinkirjutaja on Zittraini paar korda elavas esituses näinud (viimane elab ju siin saareriigis nüüd ning on kirjas sõbralikus Oxfordi Interneti Instituudis), riiulis on nii Lessigut kui Murray’t jne. Ent just viimased korrad Zittraini kuulates (ta ju promob oma uut raamatut nüüd) jõudsin taas kord arusaamale, et midagi on seal väga puudu. Põhimõtteliselt midagi sellist, mida päris kompakselt esindab Alexander Galloway looming: http://cultureandcommunication.org/galloway/. Endal Protocol riiulis ja vihjena võib öelda, et ise teen midagi sarnast. Asjade laiema ja suurema avaldamiseni jõuan ehk paari aasta pärast.
PS. Vihjest Eesti Teadusinfosüsteemile (“semiootilise soki” jätan tähele panemata) ei saa aru. Ma käin Eestis keskmiselt kaks korda aastas.
PPS. Vastus tuli väga pikk, aga no mis teha.
captcha wordpressile?
Anonüümsel kommenteerijal oli äsja häda sellega, et ma piisavalt kiiresti komme ei aktsepteeri. Otsapidi on see anonüümsuse häda, sest vähemalt teoreeriliselt peaks OpenIDga sisse logides kohe ilmuma (kas keegi valideeriks mu väite?)
KÜSIMUS: mis ma peaks captchaks panema, konkreetne plugin paluks? Ma korra hakkasin otsima ja ei leidnud seda 1+2=3 asja…
suhtleks oma eurosaadikuga
EFFi DeepLink blogist: EU Politicians Strikes Back Against Three Strikes. Sisuliselt on tegu ühe pisikese ent olulise täiendusega käimasoleva Europarlamendi kultuuriteemalise resolutsiooni punktile 22 (”Calls on the Commission and the Member States to provide the necessary resources to ensure that intellectual property rights are respected and protected;“):
22 a. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama Internetti kui kultuuri väljendusvormi ulatuslikku platvormi, teadmistele juurdepääsu platvormi ning Euroopa loovuses demokraatliku osalemise platvormi, ühendades põlvkondi infoühiskonna kaudu, ning seetõttu kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vältima meetmete võtmist, mis lähevad vastuollu inimõiguste ja kodanikuvabadustega, samuti proportsionaalsuse, tõhususe ja hoiatamise põhimõtetega, nagu näiteks Interneti-ühenduse katkestamine;
Kuigi pole otseselt siduv peaks olema kasutatav võitluses igasuguste imelike “3 rikkumist ja me lülitame su igaveseks internetist välja” skeemide vastu, mis mh Prantsusmaal juba teoksil.
KÜSIMUS: ma näen BoinBoing’ist, et 90 saadikut on olnud miskite probleemsete paranduste vastu. Kas keegi euro-veebis kompetente suudab mulle leida Eesti saadikute olemasolu-puudumise selles nimekirjas? Karl Sigfridi blogi kohaselt on hääletus juba see kolmap ehk 9. aprillil, kas me peaks kedagi kuhugi suunas veenma? Äärmiselt plass kui meie omad miskit imelikku pidi hääletaksid…
reporteritunnis kommentaaridest ja regulatsioonist
Kella 14-st 15-ni Vikerraadio saates Reporteritund. Teemaks n-ö Leedo-Delfi keiss.
TÄIENDET Saate helikonserv: [ MP3 46MB ]
TÄIENDET VEEL ilmneb, et esimesel täiendusel ei tekkinud audiolinki konservile; Larko arvab; Bruce Schneier neti-tsensorlusest (arvustades paljude minu jaoks arvamusliidrite raamatut).
pargi 3 päeva 2 hinnaga
Jätkuks europark ja pargitud ajud kirjeldatule olgu toodud ka selgitus sellest mis toimus ja lisaboonusena neile, kes viitsivad lõpuni lugeda võimalus Europarki parklates 3 päeva 2 hinnaga parkida (võimalik, et toimib ka sarnase algoritmiga Ühisteenuste parklates).
Olgu öeldud (eriti seda nuppu lugema sattuvatele ajakirjanikele), et ma ei kirjelda seda kui kohutavat katastroofi vaid lihtsalt üht näidet lahenduse mittetoimimisest ja selle tagamaadest. Kuna ma uudishimust enda aega investeerisin oleks lihtsalt kasulik asi kirja panna. EMT ja Elisa on tegelikult head sõbrad ning Europarki Karol Kovanen kinnitas, et mingi lahenduse mittetoimimise korral on neil tavaks trahvid tühistada (ja küllap ta siis selgitab ka klienditeenindusele kuidas seda positsiooni arusaadavalt kirjavahetuses väljendada).
Tehnikast. Mina olen Elisa klient ning nemad on EMTi m-parkimise platvormi edasimüüjad (teine platvorm on Tele2′l - sry, Tele2 ka juba samal platvormil, vt Kalju kommentaari), st numbrile 1902 saadetud sõnumid lähevad EMTi töötluseks ja sealt tulevad kas vastused. Nagu teada läksime me öösel vastu pühapäeva üle suveajale - täpsemalt öeldes enamus meist ning vähemuse hulka sattus sedapuhku Elisa SMS-keskus. Õigupoolest pole see esimene kord, olen sarnase kala avastanud ka õige mitu aastat tagasi, kui talveajale mineku järel õnnestus mul auto tulevikku parkida.
Ainult et sedapuhku oli EMTi poolel süsteem tarkust juurde saanud ja andis juhul, kui sõnumikeskuste kellad üle 5 minuti lahku sattuvad kliendile üldotstarbelise veateate “hetkel ei toimi, vabandame”. Väidetavasti ei pannud olukord ka EMTi monitooringus punast tulukest põlema - kuigi veateate pidi saama täpselt 100% ühe edasimüüja klientidest (või on uwaga-nivoo tuimaks teinud probleemide sagedus?). Elisa oli probleemist teadlik pühapäevast saadik, aga kell õnnestus õigeks saada alles esmaspäeval ca kella 10:43ks ehk pärast hommikuse parkimise tippaega.
Sisuliselt oli kõikjal Eesti eduloona esitletav m-parkimine ühe kliendirühma jaoks maas 32 tundi. Ning umbes 30ndal tunnil kui ma parklaoperaatoriga kontakteerusin ei olnud nad ilmselgelt veel probleemist teadlikud.
Kas kaks tehnikut oleksid saanud omavahel leppida kokku ajutises lahenduses? Kas teenuse juurde võiks kuuluda hädaolukordades toimimise juhend, nii tehnikutele kui klienditeenindusele? Tegelt on ju puha savi, üks pisike juhtum…
Aga ma arvan, et seda m-parkimise lahendust võiks vahest veidi lähemalt vaadelda ning et selleks tekiks management-taseme huvi kirjeldan ära järgmise äsja veel toiminud soodustuse, mida ma parkla kasutustingimustest ei leia (osapooled võivad saamata tulu ise kokku lüüa ja mind sellest 10%-se leiutasuga premeerida :-).
Nimelt on (vähemalt osades) Europarki parklates hästi mõistlik hinnaskeem - tund tiksub hinnaga näiteks 10kr kuni 24h limiidi nt 50kr täitumiseni. Pargid tunni maksad tunni eest, pargid ööpäeva maksad viie tunni eest. Tulles kesklinna rohkem kui kaheks koosolekuks on mõistlik linnatänava asemel auto platsile parkida.
Aga EMTi parkimis-lahenduse algoritmis on üks huvitav nüanss. Oletame, ma panen auto parkima esmaspäeval kell 8:45, miska parkimine kehtib kuni teisipäval 8:45-ni. Kui ma enne aja lõppemist saadan uue SMSi peaks see pikenema kolmapäeval 8:45-ni, eks? Aga ei, teade parkimislimiidi peatsest ületamisest saabub mulle kolmapäeval kell 23:52. Ehk kolm tööpäeva pargitud kahe hinnaga nigu naksti. Olen seda mõnda aega katsetanud ja tundub toimivat stabiilselt ning ka kallimates parklates. Ja kuna mõned Ühisteenuse parklad kasutavad pealiskaudsel hinnangul sama mudelit siis vahest seal kah.
Mis siis muud kui oma teenuste sise-elu tutkima. Kasutajate tagasisidega arvestamine võib muideks täitsa abiks olla.
kuidas kasvatada majandust
Sattusin järjestikku lugema Langi-Ligi üleskutset muuta Eesti ettevõtluse keskuseks! ja kiiret majanduskasvu kirjeldavat China’s Instant Cities. Ja siis tuli mulle veel meelde Targo postitusest Maad ja rahvad ameeriklaste osa. Ehk et kas ettevõtlus on mindset või kaalutletud regulatsiooni tulemus?
europark ja pargitud ajud
Targo Täpsusküsitlemine, 70 küsimust ja Täpsusvastamine projektijuht Joosepi, tippjuht Toomase ja programmeerija Peetriga tekitasid minus kange kiusatuse lahata tarkvaraprobleeme veidi kaugemalt. Nimelt on mul sügav veendumus, et enamus käibel oleva tarkvara bugisid jääb lappimata ühel kahest põhjustest:
- bugi avastaja ei vaevu sellest teavitama või ei võimalda tema teavitus (nt “tramaivõi, mul on pulgad täiega kadund praegu, noh”) probleemi lahkamist
- keegi pole klienditeenindajat informeerinud võimalusest, et teenindatavas süsteemis võib ka probleemseid situatsioone esineda
Minuga juhtus just selline lugu, et pidin mõneks päevaks maalt lahkuma ja otsustasin auto jätta ühte kesklinna soodsamatest parkimisplatsidest mida haldab Europark. Ma olen juba mõnda aega üritanud pihta saada nende mobiiliga parkimise algoritmi loogikale - süsteem mis kipub limiidi täitumise hetke asemel raha juurde küsima südaöösel saates mulle 2 SMSi - siis oli tegemist hea võimalusega musta kasti veel veidi testida.
Paraku said kõik mu SMSid vastuseks “Parkimist ei alustatud, kuna süsteemi töö on hetkel häiritud. Vabandame”. Seda nii 30nda õhtul kui 31mese hommikul, nii Tallinna kesklinnas kui Narvas kui Peterburis olles. Viisaka inimesena saatsin ma Europarkile hommikul e-posti:
eile õhtust on vähemalt minu jaos maas M-parkimine, paraku olen ise StPeterburgis ja ei saa ka muid makseviise pruukida. sellega seoses paluks leida võimalus mitte rakendada viivistasu EP2 parklas olevale autole 402MDT.
konkreetne veakirjeldus: saates numbrilt 56 565 565 (Elisa) parkimise alustamise sõnumi numbrile 1902 tuleb vastus “Parkimist ei alustatud, kuna süsteemi töö on hetkel häiritud. Vabandame”
Ehk tekst nii lühike ja konkreetne kui ma vähegi suudan produtseerida. Minu konkreetne mure, selleni viinud veateade, treissimiseks vajalik lisainfo telefoninumbri näol. Mispeale vastab mulle klienditeenindusjuht Kristiina:
Kahjuks välisriikidest ei ole võimalik mobiilselt parkida ega parkimisaega mobiilselt pikendada. Kui klient plaanib Eestist ära sõita ja soovib parkida sõidukit tasulises parklas, on ainus võimalus tasuda piletiautomaati. Automaadist on võimalik osta kuupilet või tasuda mitme ööpäeva tasu (Juhkentali parklas on 24 h 50.-; kui Te soovite mitu päeva parkida, tuleks automaati sisestada täpne raha vastavalt soovitud parkimisajale ja pilet armatuurile asetada).
Siin on nüüd mitu probleemi. Kõigepealt on kliendil võimalus mitmeks päevaks ära sõites ka mobiiliga tasuda, sest ma võin lihtsalt kohe alguses saata mitu SMSi ja sellega limiidi vastava piirini viia. Samuti toimib süsteem tegelikult välismaalt - sest minu SMS-gateway jääb samaks ja kõik SMSi lühinumbrid toimivad kenasti. Mida näitas kasvõi see, et ma sain süsteemilt vastuseks eestikeelse veateate (ja olgu öeldud, et järgmisel päeval õnnestus Peterburist ka parkimise alustamine).
Mispeale üritasin ma oma soovi veel konkreetsemaks muuta:
veateadet on mulle antud eile õhtust saadik ja siis ma olin Eestis. nii et palun tegelege asjaga, kusagil on miski probleem - võimalik et Elisas, võimalik et EMTi lahenduses.
lisaks ma väidan, et saab ka välismaalt SMSiga alustada, sest smsgateway roamingus ei toimi.
ja kui keegi viitsib siis võiks mulle selgitada EP2 parkla tasu arvestamise täpset algoritmi, st seda mis süsteemis sees on mitte seda mis on ärimudelis.
ehk lühidalt - kui ma ütlen et teil on probleem, siis paluks sellege KOHESELT tegeleda mitte kulutada inimeste aega asjassepuutumatute tüüpvastuste peale
Mispeale Kristiina:
Kui Teil tekkis tõrge mobiilselt parkides, on tegemist mobiilsest operaatorist tingitud probleemiga. Mobiilne parkimine on küll mugav variant, kuid juhul, kui mobiilne parkimine ebaõnnestub, tuleks tasuda piletiautomaati. Parkimise ebaõnnestumise kohta saadetakse kliendile probleemist informeeriv sõnum. Mobiilselt parkides tuleb kindlasti üle kontrollida Teile vastuseks tulnud sõnum, mis kinnitab edukat parkimise alustamist või informeerib Teid parkimise ebaõnnestumisest või võimalikust piirangust. Juhul, kui parkimine ebaõnnestub või ei saa Te vastuseks kinnitavat sõnumit, tuleks parkimise eest tasuda piletiautomaati ja pilet asetada sõidukisse armatuurlauale nähtavale kohale. Alati on võimalik pöörduda meie poole infotelefonil 6610223, kus antakse konkreetsed juhised, kuidas antud situatsioonis edasi toimida (osta pilet ja asetada sõidukisse).
Kui mobiilne parkimine ei ole võimalik, ei anna see Teile õigust parkimistasu maksmata parkida.
Edastasime olukorra kirjelduse EMT-le.
Kui mul tekib probleem teenusepakkuja poolt välja käidud maksevõimaluse kasutamisel on see minu seisukohalt teenusepakkuja ehk antud juhul Europarki probleem. Teenusepakkuja ülesanne peaks olema ka arvestada võimalike probleemi-stsenaariumitega - nt ikka juhtub et m-parkimine esimesel katsel ei õnnestu, aga reeglina läheb probleem kiiresti üle ja mul siiski õnnestub maksta. Sedapuhku nii ei läinud ja ma otsustasin helistamise asemel e-posti kasutada lahenduse leidmiseks. Minupärast oleks võinud mulle saata 3 päeva eest arve või mida iganes.
Järelikult on aeg probleem avalikuks eskaleerida, küsisin Kristiinalt kes suhetega tegeleb ja sain vastuseks “EuroPark’i tegevdirektor on Karol Kovanen ja arendusjuht Lauri Kasper”. Meeldiv tutvuda, eriti võttes arvesse, et mul õnnestus kõige selle kammajjaa juures ka kenasti 450-kroonine leppetrahv saada. See trahv on muidugi omaette nähtus, sest mingi imetabase blanketitehnoloogia tõttu on kogu trahvinõude tekst läbipaistval kilel mis katab trahvinõuet ning tõenäoliselt loetav vaid täiskuu neljapäeval (või äkki tuleb seda triikida?).
Siinkohal siis küsimused kodanikele Kovanenile ja Kasperile:
- palun selgitage miks mul ei õnnestunud parkimise eest tasuda?
- miks klienditeenindus ei tea, et välismaal olles saab kah parkimist käivitada?
- miks lojaalse kliendi teenindamiseks probleemses olukorras võimalust ei leitud?
- millise algoritmi alusel toimub tasu arvestus?
- palun käesolevat avalikku kirja lugeda ühtlasi leppetrahvi 31973 kohta esitatud pretensioonist, põhjendused leiab ülaltpoolt
Eraldi on mul küsimus arendusjuht Kasperile:
- kas oleks palun võimalik korraldada nii, et kui on tegu sagedase kliendiga suudaks süsteem leppida harvaesineva unustamise läbi tasu maksmata jätmisega ning koormaks mind näiteks päevamaksuga?
- kas oleks palun võimalik teha nii, et kui ma olen parklas mille hinnamudel lähe sisuliselt tunnihinnast sujuvalt üle ööpäevahinnaks ei peaks ma m-parkimist katkestama et saaksin autot vahepeal ka mujal tasulises alas parkida?
hiir tegi piima pudelist uue äri mudeli
Meediateoreetik Indrek Ibrus kribab Sirbis pealkirja “Kaubastaja koorem” all netikommentaaridest ja nende kaubastaja vastutusest jõudes seisukohta, et piletitulu teenija pannakse varem või hiljem vastutama ja “Deontologiseeritud Internet tähendab kokkuvõttes ausalt ja täpselt võetud vastutust – kõige tehtu eest.”
Kuivõrd meie armas kultuurileht ei evi kommenteerimisvõimalust - mida intellektuaalsed autorid niikuinii ei pruugiks sest nii kaoks repliikide elitaarsus - ega automaagilisi hüperlinkimislahendusi mis lubaksid mul oma arvamust nende kasitud territooriumil toimuva dispuudiga siduda ei jää mul muud üle kui loota, et Google’i hinnangul vaid peavoolumeediasse kirjutav m-meedia-arheoloog lisaks konverentsidele ka oma nime mainimist monitoorib ja võimaluse leiab siinkohal vastu kajada.
Nimelt … (a) jäi mul kõige selle deontologiseerimise (ja muu diskursuse paine) juures ikkagi mõnevõrra segaseks, kuhu tõmmata piir mis lahutaks peavoolumeedia poolt kaubastatava kommentaariumi ja Google’ile piletimüügitulu toova Bloggeri jt teenused. Ja kuigi artikli lõpuks saadetakse kokkukeedetud supp meediajuhtidele lahendada siis (b) tahaks kangesti kuulda ka miskit autori seisukohta - et kuidas siis ikkagi teha selline lahendus, kus õnnestuks kahepoolset suhtlust evida samas kenasti riskihalduse ja sõnavabadusega shongleerides.
Loomulikult rahuldab Eesti Teadusinfosüsteemi versiooni 1.0.9.56 ka semiootilise soki jätkusuutlik venitamine, aga vahest annaks seda kuidagi teha ilma surnud puid raiskamata.
-
Viimne veerg
Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net) ja see on minu üldotstarbeline ajaveeb. Muud minuga seotud veebilehed:
Marveti prepressikoolitused
Prepressi-ajaveeb
altex marketingi ajaveeb
eesti.ee/TOM arendus
-
ISSN 1406-8761
XML & arhiivindus
Mis see on?
Uus audioarhiiv (vana)
podcast.kolhoos.ee
tv.tehnokratt.netMuud tarvilikku
oldversion.com
whatismyip.com
tomshardware.com
dnsstuff.com
bootdisk.com