ohutus läbi kõrgema teadlikkuse
Esmaspäev on sedapuhku tihepäev - Jaani ajaveebist jäi silma seminar/ümarlaud “Kõrgem internetiteadlikkus - suurem turvalisus” ning kohe pärast seda on MKMis järjekordne Informaatikanõukogu.
Nagu Jaani hilisemast postitusest lugeda võivad kutset mitte saanud ajakirjanikud veel meldida, miska käin siinkohal välja paar asjassepuutuvat ressurssi nii osalejatele kui lihtsalt huvilistele. Kõigepealt päevakava (ainult sisulised kirjed, st ilma kogunemise ja kohvita):
10.05 – 10.20 Ülevaade valdkonnaga tegelevatest osapooltest (Jaak Aab, Riigikogu liige)
10.20 – 11.10 Internetiohutus maailmas (Peter Fifka, Microsoft)
11.10 – 11.35 Olukorrast koolides internetiohutuse valdkonnas, Eesti näide (Hanna Toom, Tallinna Ühisgümnaasium)
11.35 - 12.00 Noppeid õpetajate ja õpilaste projektitöödest (Signe Piirsalu, Tiigrihüppe SA ja Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasium)
12.50 – 13.15 Meedia kui alternatiivne teadlikkuse tõstmise kanal õppekava kõrval (Halliki Harro, Tartu Ülikool)
13.15 – 14.45 Diskussioon: Kas kool on valmis internetis valitsevaid ohte õpetama? Kas koolile on teavitustöös alternatiive, millised need on? Näited elust, koolist ja kodust. Vestlusringist võtavad osa poliitikud, hariduseksperdid ja lastekaitsega tegelevad inimesed.
Ma ei tea kas ma diskussioonis osalemiseks kvalifitseerun, aga igastahes käiks välja veidi lugemist mis on mulle viimasel ajal silma hakanud.
- ‘Internet Predator’ Stereotypes Debunked in New Study - American Psychologist‘is ilmunud artikkel võtab ette meedias korduma kippuvad väited ohuvektorite, riskigruppide ja potentsiaalsete kurjategijate profiilide kohta ning paneb sinna kõrvale nende uurimustest tuleneva statistika (2000-2002 baasil, aga neil on käimas 2007-2008 uuring ja väidavad, et olulisi erinevusi pole märgata), minu üle-jala-tõlkes:
- vaid 5% juhtudest valetab seaduserikkujua ennast teismeliseks
- ligemale 75% neist kes kohtusid seaduserikkuja näost näkku tegid seda korduvalt
- enamus netiga seotud seksuaalkuritegudest ei ole vägivaldsed, väga harva esineb jälitamist või röövimist
- noored kes tegelesid nelja või enama ohtlikuks loetud tegevusega (mh võõrad sõbralistis, seksiteemalised vestlused inimestega keda nad ei tunna ning jõhkrutsemine netis) said keskmisest enam seksuaalset laadi ettepanekuid
- poisid kes onhomoseksuaalsed või kahtlevad oma orientatsioonis satuvad keskmisest enam internetist alguse saanud seksuaalkuritegude ohvriks
- MacArthur Foundation ja MIT Press on andnud välja seeria artiklikogumikke noorte, digimeedia ja õppimise teemal: The John D. and Catherine T. MacArthur Foundation Series on Digital Media and Learning. Sellelt lingilt saab nii paber-raamatuid osta kui tasuta versiooni alla laadida - ning kuigi need minul endal veel to-read listis kutsuks (Tiigrihüpet? Micorosoft Eestit? Haridusministeeriumi?) üles kaaluma võimalust neid (a) raamatukogudele tellida (b) tõlkida ja levitada. Heaks sissejuhatuseks on John Palfrey blogipostitused (John ja Urs Gasser, kes parasjagu sarnasel teemal raamatut kirjutavad, on juhtumisi minu RSS-i põhilistis… jajah, sellest ajast kui ma neid iLaw’l kuulama sattusin):
- Küber-koolikius ehk cyberbullying on teema millega maailmas päris palju organisatsioone tegeleb, ehk kui termin teada siis edasine infohange ei peaks probleemiks olema. Mina sain sõnast teada tänu UK haridusministeeriumi initsiatiivile.
Jätan endale vabaduse seda postitust täiendada kui peaks meenuma asjassepuutuvaid linke (või kui keegi midagi privas/kommentis soovitab). Ja kui ma peaks suutma lokaliseerida eelmise kevade TÜ bakatööd mis eriti just rate.ee teemat puudutasid siis need kah.
ärimudel ja kohtupuder
Seekordse saate teema tekkis Leedo vs Delfi kohtuloo meediakajastusest nädala algul. Kuna ma olin just kulutanud e-kaubanduse direktiivi kodulehel Eesti-poolse kontaktina esitletud Mario Sõrme (MKM) aega saamaks ülevaadet Euroopa kohtupraktikast mis seotud n-ö web2.0 lahendustega siis tekkis mõte see kontakt realiseerida. Teiseks külaliseks kujunes asjaolude kokkusattumise läbi Ants Nõmper, üks vähestest IT-õigusele keskendunud juristidest Eestis (mh ilmus sellel sügisel tema ja Eneken Tikki kirjutatud Informatsioon ja õigus, mille tagakaane blurb‘id juhtumisi Rein Langilt ja minult).
Mariol oli selles mõttes lihtne, et ametnikuna ei saanud ta pooliku kohtuasja kohta arvamust avaldada küll aga asjassepuutuvaid seadusi kommenteerida - samas Ants kui Leedot esindava Raidla&Partnerid advokaadibüroo partner pidi valima laiema konteksti ja kolleegidele lisatöö tekitamise vahel.
Võimalik, et sellest kõigest on mingil moel abi diskussiooni edendamisel - ilmselgelt ei saanud ma Antsult ühtegi mõistlikku vastust küsimustele lubatava ja mittelubatava ärimudeli erinevuse kohta ning tema kindel positsioon oli ainult eeltsensuuriga (olgu käsitsi või tarkvaraline) netimeedia lubamine.
Välistamaks võimalust, et tegu on pelgalt taktikalise positsiooniga tõmbasin mängu mõned üldisemad lähenemised nagu Jonathan Zittrain’i The Generative Internet‘i - tegemist tuntud ja tunnustatud tegelasega kes toob ühelt poolt välja eeltsensuuri probleemid ent samas arutleb võimaluste ja vajaduste üle tagada vajalik turvalisus internetis ning nagu sisukokkuvõte ütleb ei pruugi kõik need lahendused avatud neti pooldajatele meelt mööda olla. Minu pime-eelduse kohaselt peaks The Generative Internet olema läbi loetud isegi neil kellele Lessig’i Code v2 vahest liiga autoriõiguse-keskne tundub (tegelikult ei ole ju) - ning nii ühest kui teisest leiab piisavalt näiteid huvitavaks diskussiooniks. Paraku jäi mulle nende viidete väljakäimise järel mulje, et tegu ei ole sooviga mõnda teemat vältida vaid me tõepoolest loeme väga erinevaid autoreid.
Nagu näha, on minu positsioon paljuski pärit Berkman Center for Internet & Society @ Harvard Law School seltskonna teoste lugemisest - õigupoolest olen ennast smugeldanud ka nende iLaw-programmile Tallinnas (varasemad-hilisemad iLaw‘d).
Võimalik, et mu maailmavaade on seetõttu äärmiselt ühepoolik ja kusagil on olemas ka seltskond, kes põhjendab ära miks Berkmani-keskuse õpetusega arvestamine mitte-adkevaatne on. Olen avatud lugemis-soovitustele (ja seminari-kutsetele), privas või siinsamas kommentaarides.
Aga vastutasuks on mul väga suur palve, et nii juristid kui netiäri ja -meediaga seotud loeksid alustuseks läbi The Generative Internet‘i ja Code v2. See aitab meil kui mitte teineteisest aru saada siis vähemalt suhtluse samasse mõistetesüsteemi tuua.
Saade mis originaalis eetris 22. märtsil 2008 (kordus 24.03 õhtul) ise on allalaadimiseks siin: [ MP3 22.7MB ] [ OGG 34.8MB ] (ja mugavalt netis kuulatav siin).
ps. kuna meil läks Antsuga vaidluseks sai Mario natuke liiga vähe sõna, parandan selle vea üks teine kord sest vaadates samuti lõppeval nädalal päevakorda kerkinud spämmi-teemat mis läbi Infoühiskonna teenuse seaduse samuti Mario valdkonda jääb on meil kohtumisteks põhjust külla ja veel.
-
Viimne veerg
Mina olen Peeter Marvet (pets@tehnokratt.net) ja see on minu üldotstarbeline ajaveeb. Muud minuga seotud veebilehed:
Marveti prepressikoolitused
Prepressi-ajaveeb
altex marketingi ajaveeb
eesti.ee/TOM arendus
-
ISSN 1406-8761
XML & arhiivindus
Mis see on?
Uus audioarhiiv (vana)
podcast.kolhoos.ee
tv.tehnokratt.netMuud tarvilikku
oldversion.com
whatismyip.com
tomshardware.com
dnsstuff.com
bootdisk.com