Nii, täna on siis hommikusöögiks “e-VALIMISED: VÄLJAKUTSE ÜHISKONNALE” mis erinevalt eile saates öeldust algas 9:30 ja mitte 9:00, mina jõudsin kohale 9:15 ehk valisin kuldse kesktee. Lisaks minule ajaveebindusest kohal Teller (väääga hea kokkuvõte) ja Henrik.kolhoos (seal näeb ka pilti), peagi laekub ka Larko, ja ajakirjandusest Henrik.postimees. Kuula ka meie eilset saadet.
Alustas Märt Rask, kes suht avameelselt seletas lahti kogu probleemi olemuse: parteid soovivad selliseid valimisi, kus nende elektoraadil oleks eelis (näiteks toodaks kast koju, mis pidavat mõnedele väga meeldima). Mina kui kodanik tahan e-valimistelt seda, et see vähendaks parteihuvide mõju meie igapäevaelule. Seega on minu tahtmised risti vastu parteide tahmistele = ma olen parteivastane = ma olen järelikult ka riigivaenlane. Enemy of the state, you know. Mulle tundub, et e-valimiste surumiseks tuleb rakendada ohtralt rohujuure-organisatsioone.
Edasi: Michael Remmert Euroopa Nõukogust, vt Euroopa riikide praktiline kogemus e-valimiste valdkonnas — kogu jutt on slaididel kirjas (Teller meie messengeri-konverentsis: ülikoolis öeldaks herr Remmertile, et olge hea, pange oma slaidid interneti, siis me ei pea teie loengus käima. nagunii tuleb eksam slaidide põhjal). Olulised poindid mida sealt lõpu poolt leida: senised piloodid Euroopas on andnud selgelt numbrites näha olevat kasvu valimisaktiivsuse osas, probleeme kuuldavasti pole.
Ülle Madise slaidid (e-valimiste seadusandlik baas Eestis) on jälle vastupidi üsna väike osas jutust, vaid jupid asjassepuutuvatest seadustest. Pikemalt juttu kollektiivse hääletamise teemal. Üks alateema millest pole varem juttu teinud: eKampaaniad. Kuidas tagada seda, et valija ei saa e-posti lingiga mis viib otse valimiskomisjoni veebi hääletama (no selle vastu annab võidelda). Aga: teadupoolest on keelatud samal päeval aktiivne valimisreklaam — Ülle vihjel kuulub sinna alla ka e-post ja SMS (kusjuures mulle tundub, et ta mõtleb selle all tavalist spämmi, mitte smartmobs-tüüpi rohujuure-kampaaniaid, sest neid karistada on suht raske). Üllelt küsimus tech-rahvale: kas on lahendus või tulekski seadust muuta. Siinkohal ma arvan, et tuleb vist seadust muuta, aga väääga kavalalt. Me ei saa võidelda grassroots-reklaamiga, aga kindlasti peaks keelatuks jääma in-real-life triangel valimispäeval sest muidu oleks linn õlletelke täis.
Ivar Tallo oluline remark: kollektiivse hääletamise osas tuleks Tartu Ülikooli statistikutel lasta välja uurida, kui suur selle mõju tõenäoliselt üldse oleks.
Marju Lauristin on järgmine, e-valimised: demokraatia laienemine või võõrandumise süvenemine?. e-Kampaania teemaga pole tema sõnul üldse tegeletud, kui vaadata e-valimiste alast kirjandust. Arvutikasutaja saab juba praegu kätte oluliselt rohkem infot oma valimisotsuse tegemisel (on mõjutatav infoga, lisaks Ülle mainitud “vägivaldsele mõjutamisele”).
Vaadake siia juurde kindlasti ka Praxise / Emori uuringut digitaalselt lõhest Eestis.
NB: Vaata Marju slaidide lõpust järeldusi ehk mis on vaja teha:
-
Vajalik on teavituskampaania selgitamaks e-valimistega seotud üksikasju ning ärgitamaks kõiki arvutikasutajaid e-valimiste võimalust kasutama
-
Vaja on kokku leppida (või pigem seadusega kehtestada) tingimused e-valimisteks töökohal ja avalikes Internetipunktides, mis tagaksid valijale võimaluse häirimatult osaleda e-valimistes
-
Vajalik on korraldada koolitusi evalimiste kampaania läbiviimiseks meedias ja Internetis
-
Valijatele, kes ei kasuta Internetti, tuleb teha raamatukogudes kättesaadavaks samad valimismaterjalid, mis on pandud üles Internetti
-
On vajalik läbi viia kvantitatiivne ja kvalitatiivne uuring, mis selgitaks e-valimistest osavõtu võimalusi, motivatsiooni, eelarvamusi ja takistusi erinevates regioonides ja erinevates arvutikasutajate rühmades
Märt Rask treis aga selle ajaga valmis seaduse, mille kaudu saaksime me skandaali, millega ärataksime korraga huvi nii Eesti kui valimiste vastu:
-
Valimised toimuvad valimiste päeval iga ilmaga.
-
Arvesse võetakse ainult vastuhääled.
Tanel Tammet on tasemel nagu ikka. e-hääletuse võimalikud tehnoloogilised platvormid. Näiteks:
Mida me peame tegema:
Seejuures on eriti oluline see, mida Tanel jutus mainis: nimelt et positiivse valija-suhtumise saavutamiseks on vaja turva-ekspertide tuge. Praegu kipub igaüks otsima mistahes lahendusest oma “lemmik-turva-auku” ning tavakasutajatele jääb mulje, et süsteem ainult turva-aukudest koosnebki. Just vaheajal enne Tanelit vihjasin mõnele spetsile sama: nad peavad kokku saama ning omavahel need küsimused selgeks vaidlema ning hoolitsema selle eest, et valijateni jõuaks adekvaatne inff ja mitte “tsunftisõja verepritsmed”.
Taneli teine olulisem punkt on see, et e-valimiste tarkvara tuleb luua erinevalt “harlikust tarkvarast” — pole vaja lihtsat seotavust teiste süsteemidega, kasutajatele müüa laia funktsionaalsust. Ja hind pole mitte raha, vaid süsteemi usaldusväärsus. Süsteemi minimeerimine on oluline, et tagada süsteemi auditeeritavus / häälte kontroll-lugemine mitmete sõltumatute gruppide poolt. Minimeerimisega käib tõenäoliselt kaasas ka süsteemi kallinemine, aga tarkvara osa hinnast on suht väike. Tanel on e-valimiste hinda muideks sisse lugenud ka need auditid ja kontroll-lugemised, et “siduda võimalikult paljusid osapooli”.
Neil Mitchison räägib turvaküsimustest: mis saab juhtuda, milline on tõenäosus, kas vastumeetmeid on. Enamus jutust suht tüüpiline turvavärk ja seega … no otsustage ise: tegelikult on ju tõesti olemas tõenäosus, et parteisõdur on tööl Microsoftis ja on kunagi 3 aastat tagasi muutnud Windowsi sellisel moel, et too annab eelise nimelt sellele parteile. Aga see kõik on loomulikult vaja süsteemi loojatel-tellijatel-jne läbi mõelda.
Andreu Riera (www.scytl.com) rääkis oma Pnyx’ist…