Digiõppest

Kas võõra keele õppimiseks peaks minema kursusele või hoopis poodi ja ostma CDle pakitud teadmised? Mare Teichmann kirjutas Tehnokratile TTÜ, ETV, Avatud Ülikooli ja PE Konsult’i tehtust ja me leidsime, et teema on väärt ka pikemat käsitlemist lisaks lihtsalt loengu-CDdele on ju olemas veel ka interaktiivsed õppe-CDd nagu näiteks Tea kirjastuse pakutav Talk to Me, kus arvuti üritab kõnetuvastusega õpilasest aru saada ning kirjeldab talle seejärel tema vigu, veebipõhine õpe jpm.

Aga alljärgnev on Mare kiri, millest teema alguse sai. -pets-

Olen veendunud, et digiõpe ei hakka kunagi asendama klassikalist klassi/konverentsi õpet, kus õppijad ja õpetajad vahetult suhtlevad. Kuid digiõpe (näiteks kodus digitaalseid õppevahendeid kasutades) võimaldab loengute/seminarides midagi asjalikumat teha kui õppejõu loengut üles kirjutada – kodutöö oleks õppijal juba eelnevalt tehtud, teoreetilised teadmised omandatud ning loengus/seminaris saaks keskenduda probleemide, kaasuste lahendamisele, videotreeningutele ja muudele praktiliste oskuste kujundamise võimalustele.

Digiõpe on üks paljudest kaasaegsetest individuaalsetest õppimise ja õpetamise meetoditest, mis võimaldab õppuril ise valida õppimise aega ja kohta ning muuta enesetäiendamine senisest paindlikumaks ja efektiivsemaks.

Digitaalseid õppevahendeid on mujal maailmas peamiselt rikastes ülikoolides valmistatud ning TTÜ õppeprorektor prof. Kübarsepa andmeil on need niivõrd kallid (umbes 30000 EEK üks CD-plaat), et inglisekeelsete digitaalsete õppevahendite ostmine käiks lähiajal kindlasti üle jõu. Teiselt poolt on digiõppe ja digitaalsete õppevahendite kasutamine mugav ja meie kiiret aega arvestades eriti otstarbekas nii ülikoolis (eriti magistri- ja doktoriõppes, kuid ka kaugõppes) kui ka täiskasvanute täiendkoolitusel (näiteks juhtide koolituse, kuid miks ka mitte müüjate õpetamisel).

Meie digitaalne õppevahend on õpikeskkonnaga CD-plaat, millele on salvestatud:

  • loengu video (25 – 45 min)
  • esitlusmaterjalid (loengul kasutatud 10 – 25 slaidi)
  • õppematerjalid väljaprintimiseks (10 – 20 lk)

Digiõpe eeldab arvuti (soovitatav alates Pentium + helikaart ja kõlarid) olemasolu. Digitaalset õppevahendit on lihtne kasutada: tuleb arvutisse sisestada CD-plaat, AutoRun käivitab digitaalse õppevahendi automaatselt (kasutades Windows Multimedia), seejärel järgida oma arvuti ekraanil kajastuvaid õpikeskkonna poolt pakutavaid võimalusi ja valida soovituid. Digiõpet on otstarbekas kasutada oma teadmiste ja oskuste täiendamisel mingil konkreetsel teemal.

Pakutavad digitaalsed õppevahendid valmisid tänu

  • Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi
  • Tallinna Tehnikaülikooli täienduskoolituse keskuse
  • Eesti Televisiooni, Avatud Ülikooli
  • koolitus- ja konsultatsioonifirma AS PE Konsult koostööle.

Digiõpet hakatakse kasutama Tallinna Tehnikaülikooli “Juhtimispsühholoogia” magistri- ja doktoriõppe kursuse läbiviimisel alates sügissemestrist 2000.a. Digiõppe kursuseid hakkab täienduskoolitusena läbi viima AS PE Konsult:

1. Teadmiste juhtimine Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* teadmiste juhtimise vajadus * teadmised ja informatsioon * teadmised professionaalses organisatsioonis * teadmiste asukoht organisatsioonis * firma saab teadmisi juurde * teadmiste saamise protsess * teadmiste spiraal * teadmiste juhtimine ja arendamine * neli töötajatüüpi * proff ehk asja-tundja * profi isiksus * teadmiste juhtimise ees-märgid * strateegilised otsused * teadmiste juhtimise protsess ja vajalikud struktuurid * võtme-küsimused * soovitused

2. Muutuste juhtimine Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* muutuste juhtimine professionaalses organisatsioonis * muutuste organiseerimine * argumendid muutuse poolt ja vastu * töötajate käitumuslikud reaktsioonid muutustele: halvatus, identiteedi kaotus, negativism ja viha, desorientatsioon * töötajate ootused * resistentsus muutuste suhtes: põhjused organisatsiooni ja töötaja tasandil * resistentsuse ületamine juhtimise tasandilt * manipuleerimine

3. Juhi imago Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* juhi imago * Johar’i aken * isikutaju efektid * isikutaju vead * juhi positiivne imago * ideaalne juht * juhi negatiivne imago * kommunikatsioon, mida alluvad juhilt ootavad * kommunikatsioon, mida juhid ootavad alluvatelt * organisatsiooni imago * organisatsiooni positiivne imago * organisatsiooni negatiivne imago

4. Delegeerimine Mare Teichmann (PhD), professor, TTÜ

* delegeerimine * miks delegeerida * miks alluv aktsepteerib delegeerimist * juhi tegevused * juhi tööaeg * keskastme juhi kohustused * kuidas alustada delegeerimist * miks mõned juhid ei delegeeri *juhi osa delegeerimisel * alluva osa delegeerimisel * vead delegeerimisel

5. Meeskonnatöö Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* meeskond * meeskonna loomine * sünergia * meeskonna loomise ABC * meeskonnaliikmete rollid: tulemusele ja suhetele orienteeritud rollid * destruktiivsed rollid * meeskonna areng * meeskonna arengu staadiumid: formeerumine, tormlemine, normeerumine, tõhus töö * allüksuse juhtimine versus meeskonna juhtimine

6. Tööstress Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* stressi dünaamika * tööstress elukutsete järgi * stressorite tüübid * läbipõlemine * läbipõlemise staadiumid * potentsiaalsed stressorid tööl * A-tüüpi isiksus * stressiga toimetulek * juhi isiksuse balanss * sotsiaalne toetus * juhi tööstress * juhtide läbipõlemine * õpetaja tööstressorid * õpilase stressorid koolis

7. Tööstressiga toimetulek Liina Randmann (MSc), Tallinna Tehnikaülikooli lektor, doktorant

* stressiga toimetulek * toimetuleku protsess * toimetuleku eesmärgid * toimetuleku funktsioonid * probleemi lahendamisele suunatud toimetulek * emotsioonidele suunatud toimetulek * hinnang situatsioonile * hindamise protsess * situatsiooni hindamisviisid: kaotus, ähvardus, väljakutse * stressiga toimetuleku erinevad strateegiad

8. Kliendikeskne teenindamine ja psühholoogia Mare Teichmann (PhD), psühholoogiaprofessor, Tallinna Tehnikaülikool

* teenindamine ja müük * püsikliendi võitmine * kliendi teenindamise psühholoogia * suhtlemine * käitumine * aktiivsus * empaatia * asjatundlikkus * teadete tajumine * isikutaju * teenindaja professionaalsuse 10 käsku * suhtlemise elemendid * stereotüübid * kliendi stiilid * “raske” klient

Postitatud rubriiki Arhiiv. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.